Tooted

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Käesolev album on mõeldud kasutamiseks koolidele kui ka laiematele kirjandushuviliste ringkondadele. Album on koostatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kirjandusmuuseumi poolt kogutud trüki-, pildi- ja käsikirjaliste materjalide põhjal. Nimetatud materjale säilitatakse Kirjandusmuuseumis originaalidena või fotokoopiatena.

Käsiraamatus tuuakse hõõrdajamite iseloomustus ja klassifikatsioon, samuti tutvustatakse muutmatu ja muudetava ülekandearvuga hõõrdajameid ning nende arvutust.

Teos on kirjutatud nii matemaatikasõpradele kui ka nendele lugejatele, kellele millegipärast on jäänud varjatuks mitmed matemaatika huvitavad küljed.

 

Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, seisavad labidavartele nõjatades pressi kõrval ja ootavad puhkust nautides, kuni masinist selle edasisõiduks valmis seab. Õieti väsinud pole keegi, sest on alles varajane hommikupoolik ja töö pole mitte tüki-, vaid tunnitöö, pealegi on augumehed enamikus noorepoole mehed. Aga töömehele on väike hingetõmbus alati naudinguks, kui töötasu selletõttu ei vähene, ja seepärast kasutataksegi nüüd seda “seaduslikku” vaheaega täie julguse ja mõnuga ning õnnitletakse end aeglaste liigutuste ja üldse vaikseloomulise masinisti puhul, kellest muidu polnud kellegi eriti sooja ega külma. …

Sisukord:

• 
  -Paks ja peenike
  -Kirurgia
  -Mask
  -Lastepere
  -Jooksik
  -Magada tahaks
  -Kirjanduse õpetaja
  -Maja ärklitoaga
  -Talumehed
  -Südameke

"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

 

"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks. 

"Kapteni tütres" on Puškin meisterlikult kujutanud selleaegse Venemaa elutingimusi ja tüüpe, leides ühtlasi kütkestava ainestiku, mis areneb sünge ajajärgu tagaseinal. See teos on esimene väärtuslik ajalooline romaan vene kirjanduses, millel oli suur edu nii ilmumise ajal kui ka hiljem.

Keevisliide kuulub nagu neetliidegi mittelahutatavate liidete hulka. Raamat annab ülevaate keeviskonstruktsioonide materjalidest, elektroodidest, lubatavatest pingetest keevisliiteis, keevisliidete vastupidavusest ja keeviskonstruktsioonidest üldises masinaehituses.

Traagiline jutustus isata jäänud poisi raskest elust pärast ema teistkordset abiellumist.

Raamat sisaldab Kreutzwaldi kultuuriloolisi ja folkloristlikke uurimusi ning publitsistikat.

Autor meenutab oma varast lapsepõlve, peatub lühidalt ka oma vanemate elukäigul ja mõisateenistusel Kärstna mõisniku Anrepi all. J. Kõppu hilisem lapsepõlv (vanuses 7-14 a.) möödus juba Lätimaal Valga maakonnas, Valgas astus ta ka linnakooli. Raamatu esimene köide lõpeb meenutustega Treffneri gümnaasiumist.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova

Herbert Salu omaan Rootsi ajast.

Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi.

 

Sisu:

• "Taevaskoja asunik"
• "Meri"
• "Kangelane partneriga"
• "Kuristik"
• "Ristisõitjad"
• "Tema Kuninglik Kõrgus"
• "Peetrus Kuppelvaar"
• "Põhjaneitsi"

V. Õuna kaheosaline romaan annab masendava ülevaate vene okupatsiooni käigust ja kommunistide võtetest ühe vaba rahva murdmisel ja hävitamisel. Laialdase tegelaskonna saatus paneb meid valusalt kaasa elama ja kaasa tundma. '

Esimese köite tegevus algab baaside lepinguga 1939. aastal ning lõpeb esimese aastaga okupatsioonivõimude all. Teises köites jätkub esimese punase aasta laiahaardeline kirjeldus. Järjest suurenev surve inimestele, jultunud valepropaganda, halvenev majanduslik olukord, tihenev NKVD haare inimeste ümber kulmineerub küüditamise ja lõpuks sõja ning vabanemise päevadega.

"Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. Tütarlaps pidi hommikust õhtuni käsikivil perenaisele jahvatama, ja kui väsimust puhateskivi mõnikord seisma jäi, oli malk kohe kihutajaks lapse kannul. Õhtul olid vaeslapse käed kui puunotid tuimad, aga kes sellest hoolis. Palukese, mis vaeslastele armust antakse, peab suurem osa enamasti vere ja higiga pererahvale ära tasuma. Jumal üksi taevas kuuleb vaeslaste ohkamist ja loeb nende silmapisaraid, mis palgeid mööda veerevad..."

Muinasjutt džinnist, kes satub kaasaega (Nõukogude Venemaale), kus ta tekitab palju segadust.