Tooted

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Raamat on abivahendiks lindude tundmaõppimisel looduses. Olles eesti keeles esimeseks omataoliseks, on ta määratud meie laialdasele linnusõprade perele (jahi- ja kalamehed, metsa- ja põllumajanduse praktikud, koolinoored jt.), kellel tuleb tegemist teha elusate lindude vaatlemisega ja uurimisega.

Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, seisavad labidavartele nõjatades pressi kõrval ja ootavad puhkust nautides, kuni masinist selle edasisõiduks valmis seab. Õieti väsinud pole keegi, sest on alles varajane hommikupoolik ja töö pole mitte tüki-, vaid tunnitöö, pealegi on augumehed enamikus noorepoole mehed. Aga töömehele on väike hingetõmbus alati naudinguks, kui töötasu selletõttu ei vähene, ja seepärast kasutataksegi nüüd seda “seaduslikku” vaheaega täie julguse ja mõnuga ning õnnitletakse end aeglaste liigutuste ja üldse vaikseloomulise masinisti puhul, kellest muidu polnud kellegi eriti sooja ega külma. …

Romaan viib lugeja Vabariigi aegsesse Tallinna. Teos käsitleb ühe laulja - Valmar Sumeri ebaõnnestumisele määratud karjääri, kuid annab sealjuures ka terve rea väga eripalgeliste ning huvitavate, oma olemasolule mõtet otsivate inimeste saatusi. Autor manab esile mitte ainult meie tunast pealinna ja selle inimesi, vaid puudutab mõtlema panevalt ka üldinimlikke põletavaid probleeme. Romaan haarab esimesest leheküljest alates oma elava jutustamisviisi, meeleolu ehtsuse ja kaasakiskuva sündmustikuga.

"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

 

Romaan sõjakast vana usku vene rahvast, kes elab Tšetšeenia mägedes ja keda kutsutakse mäekasakateks.

Traagiline jutustus isata jäänud poisi raskest elust pärast ema teistkordset abiellumist.

Raamat sisaldab Kreutzwaldi kultuuriloolisi ja folkloristlikke uurimusi ning publitsistikat.

Autor meenutab oma varast lapsepõlve, peatub lühidalt ka oma vanemate elukäigul ja mõisateenistusel Kärstna mõisniku Anrepi all. J. Kõppu hilisem lapsepõlv (vanuses 7-14 a.) möödus juba Lätimaal Valga maakonnas, Valgas astus ta ka linnakooli. Raamatu esimene köide lõpeb meenutustega Treffneri gümnaasiumist.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova

Sisukord: Taevaskoja asunik Meri Kangelane partneriga Kuristik Ristisõitjad Tema Kuninglik Kõrgus Peetrus Kuppelvaar Põhjaneitsi

V. Õuna kaheosaline romaan annab masendava ülevaate vene okupatsiooni käigust ja kommunistide võtetest ühe vaba rahva murdmisel ja hävitamisel. Laialdase tegelaskonna saatus paneb meid valusalt kaasa elama ja kaasa tundma. Esimese köite tegevus algab baaside lepinguga 1939. aastal ning lõpeb esimese aastaga okupatsioonivõimude all. Teises köites jätkub esimese punase aasta laiahaardeline kirjeldus. Järjest suurenev surve inimestele, jultunud valepropaganda, halvenev majanduslik olukord, tihenev NKVD haare inimeste ümber kulmineerub küüditamise ja lõpuks sõja ning vabanemise päevadega.

"Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. Tütarlaps pidi hommikust õhtuni käsikivil perenaisele jahvatama, ja kui väsimust puhateskivi mõnikord seisma jäi, oli malk kohe kihutajaks lapse kannul. Õhtul olid vaeslapse käed kui puunotid tuimad, aga kes sellest hoolis. Palukese, mis vaeslastele armust antakse, peab suurem osa enamasti vere ja higiga pererahvale ära tasuma. Jumal üksi taevas kuuleb vaeslaste ohkamist ja loeb nende silmapisaraid, mis palgeid mööda veerevad..."