Tooted

Sellest raamatust leiate üllatavate tulemusteni viivaid matemaatikaülesandeid ning füüsika-, keemia- ja bioloogiakatseid koos lahenduste ja seletustega. Hulgaliselt on toodud trikkülesandeid, samuti optilisel illusioonil põhinevaid katseid.

 

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima. Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar.

Kirev tegevustik saab alguse nukk doktor Meerikese ja tema ustava sanitari, mängukoer Ponts-Ontsu kadumisest. Olukord muutub seikluslikuks, kohati ohtlikukski sündmuste ahelaks, kui sõbrad Kukeleegua linnast neid magusale Rõmuuta saarele otsima ja päästma lähevad.

„Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis“ on järjeks Robert Vaidlo raamatule „Lood Kukeleegua linnast“. Raamatus on kasutatud Edgar Valteri joonistusi.

Konrad Lorenz kirjutas köitva raamatu sellest, kuidas inimene sattus koerale. Edgar Valter joonistas raamatu, kuidas koer sattus inimesele. Nende kaante vahelt läheb Ramses oma koeratempudega maailma vallutama. Mitte murdjana, anastajana või pealehaukujana, vaid tundeerksa vembumehena. Ramsesi nali on hea nali, – parandab tuju ja alandab vererõhku.

Selles raamatus ilmuvad meie ette taas Sammalhabe, Kingpool ja Muhv, kes pärast linna vabastamist rottidest on saanud kuulsaks. Kuid kuulsus muutub väsitavaks ning naksitrallid otsustavad selle eest põgeneda puhkusele. Järjekordne seiklus algab sellest, kui kummaline daam otsustab Sammalhabeme röövida ja teda pidada lemmikloomana. Raamatu teises osas tuleb aga sõpradel päästa Muhv, kelle viisid endaga kaasa hundid. Naksitrallid peavad looduses üksi hakkama saama ja unistus mere äärde jõudmisest muutub üha keerulisemaks. „Jälle need naksitrallid“ on järg raamatule „Naksitrallid“. Eno Raua kirjutatud ja Edgar Valteri joonistatud naksitrallid on juba mitme põlvkonna raamatusõprade lemmikud.

Üksikul saarel elav Kunksmoor ja tema kaaslane Kapten Trumm saavad sõbralikult ja rahumeelselt läbi päevani, mil nad hakkavad mängima reisi ümber maailma. Kunksmoor ei suuda taluda, et kapten teda võidab ning ta võtab appi nõiatembud. Selle peale solvub muidu alati leplik Trumm ja tüli ongi majas. Lapselikust solvumisest alguse saav sündmusteahel toob kaasa muret ja sekeldusi. Häda peab enne ikka suureks minema, et leppimine aset leiaks.

UTOPISTID

Kes kaotavad rohkem jalge alt tõe?
Kes langevad rohkem fantastide kilda?
Kes reaalsemaks peavad
Utoopia saart?
Kas need, kes lähevad täna üle jõe
mööda homset silda
või kes
mööda tänast vikerkaart?

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinga-ninad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Tuntud lastekirjaniku Eno Raua poolt eesti lastekirjanduse klassikasse kirjutatud ja kunstnik Edgar Valteri joonistatud naksitrallid pakuvad äratundmisrõõmu täiskasvanutele ja avastamisrõõmu tänastele lastele.

Arvo Vallikivi teos loob omaette rahvaluuleliku maailma, kusjuures selles on kasutatud mitmeid Aasia ja Ameerika põlisrahvaste rahvaluule motiive. "Põhjanaela paine" on katse viia kunstiteose vahendusel lugeja kokku rahvaluule tunnetuslike ja esteetiliste väärtustega.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Eelseisvale audientsile mõeldes Admiral muigas mõrult. Vana kuninganna eluajal oli ta kuningalossis niisama hästi kui omainimene, naasnud merelt, ootas teda sageli juba sadamas ees tõld kuningavapiga. Lilibilyga nad seevastu peaaegu et ei kohtugi, vahetavad vaid haruharva üliviisakaid, ent mittemidagiütlevaid kirju... Ei, ta ei vaja teenimatut soosingut, kuid ei ole õiglane, kui mingid nimetud inimesed otsustavad ja määravad suuri asju, ja tema, esimene kapten laevastikus, saab laevastiku ees seisvatest ülesannetest sageli viimasena teada. Ebmäärane umbusetunne Admirali hinges hakkas varjutama ka seda pikisilmi oodatud päeva. Ta püüdis end tusamõtetest energiliselt lahti raputada. Ent audients kuninganna juures jäi ka sel korral ära. Kabineti ukse ees ootas teda juba kannatamatult käskjalg. -- Tema Ekstsellents Laevastiku Minister soovivat Admirali sedamaid näha! Admiralis kihvatas. "Teatage Ministrile, et ma viibin oma kabinetis ja jään siia pooleks tunniks!" kostis ta käskjalale järsult. Sel vajus mokk jahmunult rippu. Ta kogus end pisut ja tuiskas minema. Juba viivu pärast oli ta tagasi. "Tema Ekstsellents lasevad väga vabandada... Nad on üliväga kinni!" pudistas käskjalg. "Neil on teie jaoks väga tähtis teade!" "Põrgusse!" mõtles Admiral endamisi. "Varsti oleme merel, kõigest sellest siin prii..." Ja otsustas pilli alla neelata.

Suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seiklused jätkuvad (eelnevad osad on "Päris kriminaalne lugu" ja "Lugu lendavate taldrikutega"). Triloogia kolmandas osas tegeldakse varasemast veidi rohkem "südameasjadega". Kärdi suvevaheaeg maa-alevis hakkab lõppema ning Meelik kutsub ta surnuaiale, et talle "midagi tähtsat öelda". Kaur ja Jürnas märkavad Meeliku ja Kärdi kahtlast kadumist ning nad avastavad Jürnasel telepaatilised võimed, mille abil nad samuti surnuaiale saabuvad. Kärdi vastu on vahepeal hakanud huvi tundma ka Peetri sõber Riho, kes juba triloogia esimeses osas kujutatud Peetri väikevenna Madise kaudu proovib Kärdile läheneda. Tehakse plaan lüüa poiste ja Kärdi vahele "kiil", kasutades selleks jällegi Madist ning alevitüdrukut Marjut, kellega Rihol on hea läbisaamine. Peeter kutsub Kärdi jalutama ning "juhuslikult" satutakse Marju aeda. Algab luuremäng, mis lõpeb Riho armetu vahelejäämisega ja tema plaanide ilmsikstulekuga. Poiss hüppab tänava ääres seisva auto furgooni ning sõiduk liigub paigast - auto sõidutab Riho kaugele võõrale maanteele. Telepaatia abil ei õnnestu Jürnasel aga Rihot alevisse tagasi meelitada ning lapsed on sunnitud koos Riho isaga (kes on ametilt taksojuht) minema Rihot otsima. Poiss leitakse ning sõidutatakse rahvast täis tuubitud taksoga alevisse tagasi. Riho isa teatab, et sõidu eest tasub karistuseks Riho. Kärt aga peab ikkagi linna sõitma. Meelik ja Kärt lepivad kokku, et jäävad kirjasõpradeks.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Sisukord: Pille-Riini koduteater Pille-Riini pühadesoeng Pille-Riini naistepäevatort Pille-Riini maipäev Pille-Riini õnnetina Koolilaste teleteater Miks me nii räägime? I Miks me nii räägime? II Triinu ja Taavi taskuteater Triinu ja Taavi talvepäev Näärinakits Tähetark Laurentius Maie ja Mardi nukuteater Vintsel-Vantsel Vanaema

Sisukord:

• Porgandikott
• Väike Teater
• Pärast etendust
• Memme juures
• Haiglas
• Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle
• Neli koolilast…