Tooted

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Käesoleva raamatu üldosas (100 õpetust) antakse praktilise töö jaoks nõu ning vajalikke näpunäiteid (aiatööriistade kasutamise otstarve ja käsitsemine, muldade sobivus ja mullaharimine, viljavahelduse rakendamine, külvi- ja istutusmaterjali kasutamine, hooldustööd, kasvutarimite ehitus ja otstarve, samuti taimekaitse üldpõhimõtted ja köögiviljade säilitamine).

Eriosas (400 õpetust) leiavad tähestikulises järjekorras käsitlemist üksikute köögiviljakultuuride ja mönede enamlevinud maitsetaimede (kokku 62 kultuuri), samuti varajase kartuli kasvatamisega seotud küsimused. Iga kultuuri juures tuuakse lühidalt ära ka selle tähtsus ja kasutamisvõimalused. Teave paremaks edasiandmiseks ja meeldejätmiseks on raamatus rohkesti illustratsioone. Ka lisades antakse tabelite kujul mitmesugust aiapidajale vajalikku teavet. Raamat on varustatud üksikasjaliku aineregistriga, mis peaks hõlbustama vajaliku info leidmist, samuti kirjanduse loeteluga, kust aiapidaja võiks saada täiendavat teavet.

Lisas 6 toodud tabeli pritsimisvedelikest taimekahjustajate tõrjeks on koostanud põllumajanduskandidaat IImatar Tammaru.

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Kuidas me käivitasime kooli autot Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni Miks ma hommikuti hilinen Kuidas me dresseerisime meremadu Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Kuidas ma sain geomeetrias puuduliku Kuidas me rikkusime internaadi öörahu Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti Kuidas me soodustasime ebola viiruse levikut Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku Sport ja kollektiivsus Kuidas me dresseerisime mesilasi Kuidas me korraldasime öise häire Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Teos on kirjutatud põneva mereröövlijutuna, milles aeg-ajalt esineb ka mõningaid fantastikaelemente. Röövlielu on autorile kujundiks, mille kaudu lastele tajutavaks teha kurjuse julma, kõledat loomust, tehtud kuritegude tagasivõtmatust, seada headus püüdlemisväärseks eesmärgiks, käsitleda elu ja surma probleeme teravates selgesti arusaadavates situatsioonides. Peategelase Arabella isa on julm võimukas röövel. Arabella armastab teda nagu kõik lapsed armastavad oma isa. Läbi raskete probleemide ja põneva sündmustiku viib Arabella tee välja suletud röövlilaevast, röövlite kurjast maailmast, kus kõige tähtsamaks on kuld, kalliskivid, võim.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Sisukord:
- Pikk tige vanaeit
- Lagle
- Kaks õde ja hundipere
- Kuidas õed mehele said
- Kuidas Kuth oma naise Miti töökaks ehmatas
- Vares ja hiired
- Tõlval
- Lühikejalg ja Pikkjalg

Jutustus Kadrist, keeruliste saatusega väikesest tüdrukust, kelle päevikulehtedel kogeb lugeja tema rõõme ja muresid, hirme ja salasoove ning lootust paremale tulevikule. Silvia Rannamaa esmakordselt 1959. aastal ilmunud "Kadri" on üks Eesti noortekirjanduse tüvitekste, mille omas asjas ainulaadne vorm on saanud armsaks paljudele lugejatele. Kadri sõbralik ja lahke loomus aitab ta läbi eluraskustest ning sisendab ka lugejatele usku iseendasse ja oma ettevõtmistesse.

Sisukord: Sõjakas pudrunui Kaks maja Huviline filmikaamera Hirmuäratav tolmuimeja Isemeelne äratuskell Vankumatu televiisoriantenn Leierkast ja magnetofon Konn ja ekskavaator

UTOPISTID

Kes kaotavad rohkem jalge alt tõe?
Kes langevad rohkem fantastide kilda?
Kes reaalsemaks peavad
Utoopia saart?
Kas need, kes lähevad täna üle jõe
mööda homset silda
või kes
mööda tänast vikerkaart?

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

"Maari suvi" on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

Raamatus on kaks lugu, lisaks nimiloole veel ka "Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu".

"Kandsin nördinud rätsupoja taskus koju ja tutvustasin teda teatava kartusega oma perele. Minu üllatuseks tervitati teda täieliku haeakskiiduga ja kellelgi polnud midagi selle vastu, et ma ta majja jätan..."

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Muinasjutt kahest metsa eksinud lapsest Itist ja Kustist ning nende sattumisest kurja Metsamoori juurde.

Oskar Lutsu 1920. aastal loodud "Nukitsamees" on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.

Autori neljas raamat on lõbus lugu suveks maale kutsutud õest-vennast ja ilma kutsumata tulnud vanavanaemast, kes organiseerib kohale trobikonna sõimeealisi lapsi ja pöörab puhkuse igas muuski mõttes lootusetult pahupidi. Aga ühtlasi saab lugejale ka selgeks, et aktiivne puhkus on üle kõige.

Arvo Vallikivi teos loob omaette rahvaluuleliku maailma, kusjuures selles on kasutatud mitmeid Aasia ja Ameerika põlisrahvaste rahvaluule motiive. "Põhjanaela paine" on katse viia kunstiteose vahendusel lugeja kokku rahvaluule tunnetuslike ja esteetiliste väärtustega.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Eelseisvale audientsile mõeldes Admiral muigas mõrult. Vana kuninganna eluajal oli ta kuningalossis niisama hästi kui omainimene, naasnud merelt, ootas teda sageli juba sadamas ees tõld kuningavapiga. Lilibilyga nad seevastu peaaegu et ei kohtugi, vahetavad vaid haruharva üliviisakaid, ent mittemidagiütlevaid kirju... Ei, ta ei vaja teenimatut soosingut, kuid ei ole õiglane, kui mingid nimetud inimesed otsustavad ja määravad suuri asju, ja tema, esimene kapten laevastikus, saab laevastiku ees seisvatest ülesannetest sageli viimasena teada. Ebmäärane umbusetunne Admirali hinges hakkas varjutama ka seda pikisilmi oodatud päeva. Ta püüdis end tusamõtetest energiliselt lahti raputada. Ent audients kuninganna juures jäi ka sel korral ära. Kabineti ukse ees ootas teda juba kannatamatult käskjalg. -- Tema Ekstsellents Laevastiku Minister soovivat Admirali sedamaid näha! Admiralis kihvatas. "Teatage Ministrile, et ma viibin oma kabinetis ja jään siia pooleks tunniks!" kostis ta käskjalale järsult. Sel vajus mokk jahmunult rippu. Ta kogus end pisut ja tuiskas minema. Juba viivu pärast oli ta tagasi. "Tema Ekstsellents lasevad väga vabandada... Nad on üliväga kinni!" pudistas käskjalg. "Neil on teie jaoks väga tähtis teade!" "Põrgusse!" mõtles Admiral endamisi. "Varsti oleme merel, kõigest sellest siin prii..." Ja otsustas pilli alla neelata.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Sisukord: Pille-Riini koduteater Pille-Riini pühadesoeng Pille-Riini naistepäevatort Pille-Riini maipäev Pille-Riini õnnetina Koolilaste teleteater Miks me nii räägime? I Miks me nii räägime? II Triinu ja Taavi taskuteater Triinu ja Taavi talvepäev Näärinakits Tähetark Laurentius Maie ja Mardi nukuteater Vintsel-Vantsel Vanaema

Sisukord:

• Porgandikott
• Väike Teater
• Pärast etendust
• Memme juures
• Haiglas
• Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle
• Neli koolilast…