Tooted

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Käesoleva raamatu üldosas (100 õpetust) antakse praktilise töö jaoks nõu ning vajalikke näpunäiteid (aiatööriistade kasutamise otstarve ja käsitsemine, muldade sobivus ja mullaharimine, viljavahelduse rakendamine, külvi- ja istutusmaterjali kasutamine, hooldustööd, kasvutarimite ehitus ja otstarve, samuti taimekaitse üldpõhimõtted ja köögiviljade säilitamine).

Eriosas (400 õpetust) leiavad tähestikulises järjekorras käsitlemist üksikute köögiviljakultuuride ja mönede enamlevinud maitsetaimede (kokku 62 kultuuri), samuti varajase kartuli kasvatamisega seotud küsimused. Iga kultuuri juures tuuakse lühidalt ära ka selle tähtsus ja kasutamisvõimalused. Teave paremaks edasiandmiseks ja meeldejätmiseks on raamatus rohkesti illustratsioone. Ka lisades antakse tabelite kujul mitmesugust aiapidajale vajalikku teavet. Raamat on varustatud üksikasjaliku aineregistriga, mis peaks hõlbustama vajaliku info leidmist, samuti kirjanduse loeteluga, kust aiapidaja võiks saada täiendavat teavet.

Lisas 6 toodud tabeli pritsimisvedelikest taimekahjustajate tõrjeks on koostanud põllumajanduskandidaat IImatar Tammaru.

Raamatutes on õpetused köögiviljakultuuride, levinumate maitsetaimede ja varajase kartuli kasvatamiseks nii avamaal kui ka katmikala. Antakse praktilist nõu aiatööriistade käsitsemiseks, viljavahelduse korraldamiseks, väetiste, külvi- ja istutusmaterjali ning kasvutarimite ratsionaalseks kasutamiseks. Põgusalt käsitletakse ka taimekaitse ja toodangu säilitamise küsimusi.

Raamat on mõeldud köögiviljakasvatajaile, eelkõige algajaile.

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Sisukord:
- Pikk tige vanaeit
- Lagle
- Kaks õde ja hundipere
- Kuidas õed mehele said
- Kuidas Kuth oma naise Miti töökaks ehmatas
- Vares ja hiired
- Tõlval
- Lühikejalg ja Pikkjalg

Sisukord: Sõjakas pudrunui Kaks maja Huviline filmikaamera Hirmuäratav tolmuimeja Isemeelne äratuskell Vankumatu televiisoriantenn Leierkast ja magnetofon Konn ja ekskavaator

UTOPISTID

Kes kaotavad rohkem jalge alt tõe?
Kes langevad rohkem fantastide kilda?
Kes reaalsemaks peavad
Utoopia saart?
Kas need, kes lähevad täna üle jõe
mööda homset silda
või kes
mööda tänast vikerkaart?

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

"Maari suvi" on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

"Kandsin nördinud rätsupoja taskus koju ja tutvustasin teda teatava kartusega oma perele. Minu üllatuseks tervitati teda täieliku haeakskiiduga ja kellelgi polnud midagi selle vastu, et ma ta majja jätan..."

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

Oskar Lutsu 1920. aastal loodud "Nukitsamees" on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.

Autori neljas raamat on lõbus lugu suveks maale kutsutud õest-vennast ja ilma kutsumata tulnud vanavanaemast, kes organiseerib kohale trobikonna sõimeealisi lapsi ja pöörab puhkuse igas muuski mõttes lootusetult pahupidi. Aga ühtlasi saab lugejale ka selgeks, et aktiivne puhkus on üle kõige.

Eno Raua (1928–1996) lasteraamatute triloogia esimene raamat. Loo tegevustik saab alguse ühes nimetus Eesti väikealevis, kuhu saabub suvevaheajaks linnatüdruk Kärt. Kärdi võtavad vastu kolm poissi: Meelik, Jürnas ja Kaur. Poiste nõutusest otsustamisel, millist meelelahutust tüdrukule pakkuda, saab alguse ootamatu seiklus.

 

Arvo Vallikivi teos loob omaette rahvaluuleliku maailma, kusjuures selles on kasutatud mitmeid Aasia ja Ameerika põlisrahvaste rahvaluule motiive. "Põhjanaela paine" on katse viia kunstiteose vahendusel lugeja kokku rahvaluule tunnetuslike ja esteetiliste väärtustega.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seiklused jätkuvad (eelnevad osad on "Päris kriminaalne lugu" ja "Lugu lendavate taldrikutega"). Triloogia kolmandas osas tegeldakse varasemast veidi rohkem "südameasjadega". Kärdi suvevaheaeg maa-alevis hakkab lõppema ning Meelik kutsub ta surnuaiale, et talle "midagi tähtsat öelda". Kaur ja Jürnas märkavad Meeliku ja Kärdi kahtlast kadumist ning nad avastavad Jürnasel telepaatilised võimed, mille abil nad samuti surnuaiale saabuvad. Kärdi vastu on vahepeal hakanud huvi tundma ka Peetri sõber Riho, kes juba triloogia esimeses osas kujutatud Peetri väikevenna Madise kaudu proovib Kärdile läheneda. Tehakse plaan lüüa poiste ja Kärdi vahele "kiil", kasutades selleks jällegi Madist ning alevitüdrukut Marjut, kellega Rihol on hea läbisaamine. Peeter kutsub Kärdi jalutama ning "juhuslikult" satutakse Marju aeda. Algab luuremäng, mis lõpeb Riho armetu vahelejäämisega ja tema plaanide ilmsikstulekuga. Poiss hüppab tänava ääres seisva auto furgooni ning sõiduk liigub paigast - auto sõidutab Riho kaugele võõrale maanteele. Telepaatia abil ei õnnestu Jürnasel aga Rihot alevisse tagasi meelitada ning lapsed on sunnitud koos Riho isaga (kes on ametilt taksojuht) minema Rihot otsima. Poiss leitakse ning sõidutatakse rahvast täis tuubitud taksoga alevisse tagasi. Riho isa teatab, et sõidu eest tasub karistuseks Riho. Kärt aga peab ikkagi linna sõitma. Meelik ja Kärt lepivad kokku, et jäävad kirjasõpradeks.

Voldemar Panso ei mõelnud oma 1965. a. ilmunud kandidaaditööd kitsalt erialase käsiraamatuna näitlejaile, vaid suunas ta kõigile, kel huvi ja kiindumust teatrikunsti vastu. Vahepealsed aastakümned on veelgi tõstnud teose väärtust ajaloolise ja üldistava mõlgutusena inimesest kunstis ja kunstist inimeses. Aga ka lihtsalt põneva lugemisvarana elust, teatrist ja teatrikoolist – koos eredate näitlejaportreedega (P. Pinna, A. Lauter, L. Reiman, R. Bauman jt.). Eesti kultuuriloo tähtteosena asetub "Töö ja talent näitleja loomingus" maailma parimate teatriraamatute ritta.

Sisukord: Pille-Riini koduteater Pille-Riini pühadesoeng Pille-Riini naistepäevatort Pille-Riini maipäev Pille-Riini õnnetina Koolilaste teleteater Miks me nii räägime? I Miks me nii räägime? II Triinu ja Taavi taskuteater Triinu ja Taavi talvepäev Näärinakits Tähetark Laurentius Maie ja Mardi nukuteater Vintsel-Vantsel Vanaema

Sisukord:

• Porgandikott
• Väike Teater
• Pärast etendust
• Memme juures
• Haiglas
• Ei enam doominoid, ei enam kukerpalle
• Neli koolilast…

Selle seiklusrikka ja põneva raamatu peategelasteks on kartmatu kumalane Keesi, südi kuklane Saida ja auväärne ämblik Pfõhh, aga ennekõike rohutirts maestro Pianooni oma võrratu viiuliga.