Tooted

1535. aastaks on sepa poeg Thomas Cromwell tagasihoidlikust sünnikodust kaugele jõudnud: ta on Henry VIII peaminister ning tema õnn on tõusuteel nagu ka Henry teisel naisel Anne Boleynil, kelle pärast Henry on Roomaga riidu läinud ja oma kiriku asutanud. Paraku saadavad Henry teod Inglismaa ohtlikku isolatsiooni, pealegi ei täida Anne lubadust sünnitada poeg, kes kindlustaks Tudorite vereliini. Romaan uurib Inglismaa ajaloo üht kõige salapärasemat ja hirmuäratavamat episoodi: Anne Boleyni hävingut.

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

Tom Ripley on noor mees, kes tahab New Yorgis raha kokku ajada, tehes seda vahendeid valimata. Kui rikas Herbert Greenleaf pakub peategelasele võimalust sõita Itaaliasse, et veenda tema ülbet poega Ameerikasse naasma, näeb Ripley selles rikastumisvõimalust. Kõrge elatustaseme nimel on mees valmis ka käed veriseks tegema.

Kuulsa lauljatari ja filmistaari mahukas ning seiklusrikas elulugu koos filmograafia ning heliplaatide loeteluga. Põhjalik fotodega illustreeritud ülevaade kuulsa näitleja ja laulja Barbra Streisandi elust.

Kui palju teate oma naabritest? Emily ja Ben kolivad doktor Burmani ja tema naise Anita kõrvalmajasse ja soovivad uute naabritega tuttavaks saada. Seltskondlik Emily üritab sõbruneda arsti naisega, kuid Anita käitub kuidagi kummaliselt. Ta justkui kardab majast väljuda ja telefonile vastata. Kui Emily mõni nädal hiljem kadunuks jääb, satub Ben paanikasse. Kas tõesti on Emily ta teise mehe pärast maha jätnud? Või on saatuslikuks saanud Emily uudishimu naabrite vastu?

 

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

Jodie Fosteri elulooraamat

Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majorisse Michaelisse. Muhamedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dalia teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, kuidas armastajad saaksid kohtuda. Dalia ja Michael jäid ainult paaril korral kahekesi, nende vahekord oli täiesti puhas ja siivus. Ehkki nad segasid hoolega jälgi, hakkas Dalia vend midagi kahtlustama ja Daliat haaras hirm saatuse ees, mis võis neile kõigile osaks saada.

Antonio Vargase luksuslikus üürimajas helises uksekell. Avanud ukse, leidis mees verandalt vaid väikese koodlukuga käsikohvri. Ta valis õige arvukombinatsiooni ja avas kohvri. Seal need olid, kenasti pakitud kahekümne- ja sajadollarilised... viiskümmend tuhat dollarit... vereraha, tasu Kurakäe O´Toole ja Kurakäe semu Andrew Brady teise ilma toimetamise eest. Inimeste tapmine oli tema töö ja ta tegi seda väga hästi.

Miks uurivad armastajad teineteise sünnikaarti ja tahavad teada, kas need sobivad? Miks lükkavad pealtnäha arukad mehed-naised ettevõtmisi planeetide seisu tõttu edasi? Miks peavad presidendid ja sõjaväelised juhid nõu astroloogidega, enne kui langetavad tähtsaid otsuseid, mis mõjutavad ajaloo kulgu?

Kas maailm on tõesti taevatähtede lummuses? Riigikiriku ja teaduse ametlikust hukkamõistust hoolimata on astroloogiale viimastel aegadel saanud osaks harukordne taassünd. Raamatu autor, doktor Peter Marshall otsib vastust neile ja teistele küsimustele paikades, kus astroloogiaga on tegeldud tuhandeid aastaid – Hiinas, Indias, Lähis-Idas ja Euroopas. Süüvides selle salapärase teaduse allegoorilistesse ja sümbolistlikesse, müüdilistesse ja müstilistesse tähendustasanditesse, avab Peter Marshall taevavärava ning paljastab tähtede saladuse.

Christopher Ciccone raamat “Minu õde Madonna” on mahlakas ma-ei-saa-seda-käest-panna-lugu. Nii mõnigi fakt, mida arvame Madonnast teadvat, saab selles raamatus uue tähenduse. Vend Christopheri poolt kirja pandud lugu näitab tema legendaarset õde mõneti hämmastavas peegelpildis. Christopher Ciccone tavatud mälestused põhinevad tema neljakümne seitsme aasta pikkusel kogemusel, mil ta kasvas ja töötas koos meie aja meelelahutusmaailma ühe intrigeerivama ja skandaalsema naisega. Christopheri loos kohtume Gwyneth Paltrow’, Kate Mossi, Demi Moore’i ja paljude teistega, kelle nime võib kuulsuste hulgas kohata, puudutamata ei jää ka Madonna suhted meestega.

Esimene raamat "Mustast sarjast", sarjast, mis käsitleb inimeste rasket saatust maailma eri paigus. "Natašad" jutustab inimkaubandusest tänapäeval.

Ränk argielu sunnib paljusid inimesi otsima võimalusi teenida raha välismaal. Igal aastal müüakse aga seejuures paar miljonit noort naist inimkaubitsejate poolt seksiorjusse maailma arenenud riikidesse. Kanada ajakirjaniku laialdast tähelepanu äratanud raamat jutustab tema kohtumistest ohvritega nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani.

"See ebatavaliselt kaunis raamat on terve maailm. "Mida küll keha meid uskuma sunnib? Et me pole kunagi meie ise, kuni meis pole kaht hinge." Võib-olla on just sellesse kätketud terve maailm. "Athos, kui suur on õieti süda?" küsisin temalt kord, kui olin alles väike laps. Ta vastas: "Nii suur ja nii raske nagu peotäis mulda." Seda tulebki Anne Michaelsi imepärase raamatu ette kujutamiseks ette kujutada. Imepärase -- sest see muudab lootusetut ja tantsib hüljatutega. Seda tasub kindlasti lugeda!" -- John Berger, teoste "G, nägemise viis" ja "Laulatuse" autor. "Aeg-ajalt ilmub romaan, mis lausa rabab oma ilu, terviklikkuse ja inimlikkusega. Lugu Teise maailmasõja tõttu orvuks jäänud luuletaja otsingutest on nii vahetu, et meil tuleb taas õudustele silma vaadata. Hämmastav saavutus." -- Rosemary Sullivan, teose "Varjudelooja: Gwendolyn MacEweni elu" autor. "Kõik leheküljed ergavad harukordse kõlbelise tarkuse ilu ja energiat, väljendades ühtaegu armastust inimese vastu ja häbi tema pärast... Nagu kõik suured kirjandusteosed, pürib ka see meelteigatsuste täitumisele. Kogu raamatus pole ainsatki ülearust sõna." -- Sean Virgo, teose "Selakhi" autor.

Tenori enese saatesõna raamatu kaanelt: Tahan rääkida inimestele, kes minu vastu huvi tunnevad, kui vahva ja põnev mul on nende aastate jooksul olnud. Püüdsin rääkida kõigest, mille vastu nad minu arvates huvi võiksid tunda ning ühtlasi selgitada, mida ma tunnen enesele tähtsate asjade suhtes. Püüdsin edasi anda elutarkust, mida ma kunstniku ja inimolendina arvatavasti omandanud olen. Oma lugu rääkides ei kavatse ma ka viieteistkümne aasta jooksul juhtunud halbadest asjadest üle libiseda. See pole mu loomuses, ning kui ma raskused ja ebameeldivused siiski maha vaikiksin, ei usuks inimesed, et nad loevad tõelisest elust. Ometi kaldub vaekauss -- hoolimata valust ja kurbusest, mida olen tunda saanud nagu kõik teisedki -- märgatavalt õnne, mitte kurbuse poole. Mitte miski, mida olen tundnud, pole mind süngeks muutnud ega masendanud. Ma armastan oma elu. Loodan, et te saate seda raamatut lugedes aru, miks.

Linnast Põhja-Quebecki kõrvalise järve äärde isa otsima kutsutud kahekümneaastane jahe kütkestav kommertskunstnik, kaasaegse linnakultuuri halastamatu antikangelanna, reisib oma lapsepõlve kõnnumaale koos kolme kaaslasega: armastatu Joega, kes "sarnaneb küljelt vaadates Ühendriikide viiesendisel kujutatud piisoniga: hatune ja tömbininaline", Davidiga, libekeelse keskpärase "pastiši, poliitiliste üleskutsete pataka, ajakirjade lehekülgedega" ning Davidi naise Annaga, kes võitleb oma elu eest, ainsateks relvadeks meigikiht ja päevituskreem. Eraldudes kaaslastest nende teeskluse läbinägemise tõttu, hakkab kangelanna otsima ellujäämisteid, järgides isast jäänud paberitest leitus salapäraseid juhtnööre, mis veenavad teda, et isa hulgub hullumeelsena metsatihnikus ja jälgib neid...Võrratu ja kirglik romaan tõstab Margaret Atwoodi võrdsena niisuguste kirjanike kõrvale nagu Joseph Conrad ja James Dickey.

Kumb nõid võidab? Sabrina otsustab osaleda õpilaste nädalalõputöö projektis nagu tavaline surelik... ehkki Ülišikki Moepoodi pääsemiseks peab ta kasutama veidi nõiakunsti abi. Ent Libby koos oma sõbrataride Jilli ja Cee Ceega püüab talle jalga ette panna ning ühtäkki pole nõiakunstist enam abi! Peagi saab Sabrina teada ka põhjuse: tema sugulane, nõid Tanya, tahab tingimata tõestada, et tema vägi on Sabrina omast tugevam. Isegi kui see tähendab Sabrina ametikoha ohtuseadmist ja Harvey äranõidumist. Iga kord, kui Sabrina püüab vastu lüüa, põrkavad tema loitsud bumerangina tagasi ning ta satub veel hullemasse olukorda kui enne. Tädid ütlevad, et ta peab õppima end kaitsma. Sedapuhku pole Sabrinal kuskilt abi loota...

Sabrina tädi Vesta ilmub Spellmanite majja rabava teatega: pärast marulist armuromaani on Vesta otsustanud maitsta abieluõndsust... surelikuga! Ent Vesta ei ole oma peigmehele öelnud, et tema tulevane on nõialoaga nõid. Kui mees peaks Vesta üleloomulikule saladusele jälile saama, võib ta sattuda pulmaeelsesse pabinasse. Niisiis korraldab Sabrina tädile kiirkursuse surelike majapidamistöödes, mille tegemisel tuleb kasutada viipesõrme asemel kaht kätt. Tädi Zelda ja tädi Hilda kavandavad võimalikult normaalset pulmapidu, mis petaks ära nii peigmehe kui ka tema surelikud sõbrad -- nii nad vähemalt loodavad --, ehkki nad kahtlevad, kas nende särtsakas õde üldse jõuabki altari ette. Kummatigi pole sureliku teesklemine Vesta ainus mure. Ta kardab, et Spellmanite perekonnal lasuv iidne needus mõistab ta õnnetusse armastusse. Sabrina asub otsinguretkele, et päästa oma tõeline armastus -- aga kas võluväest loobunud tädi Vesta ikka läheb mesinädalaid veetma?

Egiptuse püramiidide juurest võlupuhkuselt naasnud tädi Vesta toob Sabrinale võrratu suveniiri. Muistne talisman peaks aitama teismelisel nõial kassi eest hoolitseda, aga see toimetab Sabrina, Salemi ja Valerie hoopis minevikku, Muinas-Egiptusesse. Salem on vaimustuses. Egiptlased juba teadsid, kuidas oma kassidest sõpru kohelda – nad kummardasid neid nagu jumalaid. Ent kassjumalanna Bast armub jutukasse Salemisse, paneb talle peale armuloitsu ja heidab tema reisikaaslased suure püramiidi labürindirägastikku. Sabrina ja Valerie ekslevad teed otsides selles üleelusuuruses pusles ning neile tulevad appi võlukujukesed ja nägus noor vaarao, kes oli käinud oma sarkofaagi vaatamas. Nad peavad Salemi enne mõistusele tooma, kui Bast temast muumia teeb.

Hüva, karvased kummiämblikud Sabrina sööklaeines olid tõega päris vaimukad. (Vähemalt tuli mingigi asi taldrikul tuttav ette.) Aga kapist vallanduv paismaisilaviin ja tuhvlitäied külmi ligaseid nuudleid olid juba habemega nali. Ausalt öeldes lausa ürgaegsed. Kes neid tempe ometi teeb? Sabrinal on oma kahtlused. Uus Hiina vahetusõpilane Mei Hua on kuidagi kummaline. Sabrina sõbratar Val hoiatab Sabrinat rahvusvahelise pahanduse eest. Pealegi leiab ta, et Mei on armas. Harvey aga... Tjah, tema märkab vaid seda, et Mei Hua on väga kena tütarlaps. Sabrina aimab, et mängus on nõidus, ja haistab halba.

Sabrinale lihtsalt ei mahu pähe, et härra Kraft jätab ära kõik klassivälised üritused ja lõpetab isegi ergutustüdrukute rühma töö! Teada saanud, et koolil pole nende jaoks raha, pakub ta välja suurepärase tuluürituse: kummitusmajast Halloween'i-masina. See koosneb lõbustuste hoonest, labürindist ja eriefektidest. Vanast vabrikust kummitusmaja tegemine pole mingi vaev, kui abiks on majavaim. Härjapõlvlane lahendab koduseid ülesandeid, korrastab tädi Zelda arveraamatut, poleerib lauahõbedat ja aitab koguni Sabrinal tuluüritust kavandada -- kuni Salem abivalmi külalise välja vihastab. Kui aga härjapõlvlasel on kops üle maksa läinud, siis hoidke alt!

Sabrinal, Harveyl, Valeriel ja Libbyl on halvasti kirjutatud lennundusajalooalase referaadi ümbertegemiseks nädal aega. Enne kui nad jõuavad tööga alata, leiab Sabrina võlulaeka, milles olev loits kannab nad 1782. aasta Prantsusmaale. Noortest saavad kahe õhupalli leiutajate vangid. Appi tuleb õhupallileidurite vennatütar, kes aitab Sabrinal ja tema sõpradel põgeneda. Pärast seiklusi avastavad nad referaadi ja võlulaeka seose. Õhupalliga kodutulevikku tagasi sõites satuvad seiklejad tormi kätte.

Sabrina loeb kogemata võimsa vahetusloitsu ning vahetab Libbyga koha. Teismelisest nõiast saab ergutustüdruk, kes kuulab keelepeksu, aga paraku hakkab ta sellest mõnu tundma! Ta veedab järjest vähem aega Harvey ja Valerie seltsis ning lehvib aina enam seltskonnaliblikana ringi. Lõpuks mõistab Sabrina, et tahab oma endist elu tagasi. Kahjuks ütlevad tädi Zelda ja tädi Hilda, et loitsu pole sugugi kerge tühistada. Kas Sabrina saab sellega hakkama? Või peab ta elu lõpuni Libby nahka jääma?

Sabrina sai viimaks ometi nõialoa kätte ja tal lubatakse Teispoolsuse võlukunstivõistlusest osa võtta. Ta võidab peaauhinna -- õiguse tegelikkust oma soovi kohaselt muuta. Sabrina tohib kasutada seda õigust ükskõik millal ja muuta ükskõik missugust eluseika, kartmata halbu tagajärgi või karistusi. Ainult kuidas seda õigust kasutada? Tädi Hilda ja tädi Zelda on viitloitsu mõju all, mis toob neile kuhjaga ebameeldivusi. Salem laostab oma perekonna oksjonil hiiglaslikke enampakkumisi tehes. Harvey teeb avarii ja peab auto remondi kinni maksma. Härra Kraftile sajab kaela koolivalitsuse kontroll ja teda ähvardab vallandamine. Sabrina võib muuta ainult üht neist seikadest... aga missuguse ta valib?

Sabrinal on halb päev. Mitte lihtsalt hirmus halb päev, vaid aastalõpu pööraselt halb päev. Tal on pahandused härra Krafti, nõianõukogu, tädide ja isegi Harveyga. Sabrina tuleb koju, viskub voodile, loitsib öökapile teleri ja leiab, et kõigil kanalitel jookseb tema lemmikfilm. Ta ei märka troll Rolandit, kes piilub aknast sisse. "Soovin, et mind poleks üldse ilma sündinud!" hüüatab tütarlaps masendatult. Ta ei mõtle seda küll tõsiselt, aga paraku on Roland sunnitud tema soovi täitma. Mis asja? Mis soovi? Sabrina ei mäletagi, et ta oleks midagi soovinud.

Seiklused ja intriigid ulgumerel! Sabrina saab aru, et ei tea tädidest, kes on elanud juba aastasadu, sugugi kõike. Ometi poleks ta osanud ettegi kujutada, et tädi Zelda oli ühe suve ulgumerel seilanud ja laevu kaaperdanud! Kui tädi Zelda vana sõber piraat Edwin ehk Eddie Peas ilmub Teispoolsusest, et paluda Zelda abi röövitud meeskonna päästmiseks, tuleb Sabrinal ja Salemil kõik oskused mängu panna. Merereis Eddie laeval Kiljuv Mimi pole kaugeltki mõnus puhkus Kariibi merel, nagu Sabrina oli kujutlenud. Et päästa Ootnanni kuningas Feargus Teise vangid, tuleb neil üles leida kadunud aare, enne kui nemadki lõpetavad hiiglasliku merekoletise vana Agnese kõhus!

Millal saab Sabrina asjale pihta? Kui Salem teatab, et tädid kingivad Sabrinale mobiiltelefoni, on tütarlaps vaimustuses. Temast saaks koolis lahe kuju ning ta võiks sõpradega nädal otsa ja ööpäev läbi ühenduses olla. Kui nõianeiu avastab, et Salem tegi ainult aprillinalja, on ta kangesti nördinud, kuni tuleb mõttele hankida endale võlumobiil. Paraku on võlumobiil nipikas kaadervärk. Sabrina uus telefon muudkui heliseb ega jää kuidagi vait. Kas Sabrina saab asjale pihta, enne kui satub hirmsatesse pahandustesse?

Sabrina tädi Hilda hakkab luksuma -- ning see võib teha lõpu meie reaalsusele! Luks! Külmkapist saab ammuv lehm. Luks! Diivan moondub aiakiigeks. Luks! Sabrina koolieine muutub faasaniks klaaskupli all. Puha tädi Hilda luksumise pärast. Sabrina ei muretse eriti... kuni Ameerika ajalugu käsitlevad raamatud kaovad ja nende asemele ilmub härra Benjamin Franklin ise lustireisile kahekümnendasse sajandisse. "Benjie" tunneb rõõmu kiirtoidust, mootorratastest, videomagnetofonidest ja emantsipeerunud naistest, Sabrina ajalooraamatud aga on sattunud aastasse 1776, hetkesse, mil Ameerika Ühendriikide rajajad on ametis tulevikusündmuste kujundamisega. Kui Sabrina ei leia moodust Benjamin Franklini tagasi saatmiseks minevikku, siis muutub Ameerika ajalugu -- ja ühtlasi pooltavalise teismelise Sabrina -- elu igaveseks!

Kui Sabrina peab esitama ajalooreferaadi, võtavad tema ja Salem ette tõsise uurimistöö koloniaalajastu Westbridge'is, reisides ajas tagasi. Sabrina nõiavõimed pitseeritakse kinni, et ta ei muudaks võluväel kogemata ajaloo kulgu. Sabrina ja Salem jäävad minevikku lõksu. Nad võivad silmusest pääsemiseks loota üksnes oma mõistusele... ent aeg hakkab otsa saama.

Kui Harvey astub koos tema hoolde usaldatud koera Macdougaliga Sabrina poole sisse, leiab ta tüdruku küünarnukini šokolaadikoogi taignas. Sabrina püüab küpsetada tavalise teismelise moel, ilma võluväe abita. Et aga mõned koostisosad on puudu ja mikser ei taha tööle hakata, otsustab tüdruk nõiaväe appi võtta. Äkitselt läheb Sabrina loits kohutaval kombel vussi, põrkab söögituppa ning nõiub Harvey ja Macdougali ära. Harvey satub koeraelu kaosesse ning tema hääl kostab kuldretriiveri sülge tilkuvate lõugade vahelt! Eksaminaator võtab Sabrina ette, tüdruku parim sõber aga võtab ette kassid ning Sabrinal on käes tõeline koerapõli, kui ta ei leia nippi, mille abil Harvey plindrist päästa!

Alfred Hitchcock leidis filmides oma fantaasiate ideaalse väljendusvahendi, mida jagas kogu maailmaga. See raamat ammutab ainet autori pikkadest vestlustest Hitchcockiga ning paljastab seniteadmata fakte inimesest, režissöörist ja tema filmidest. Chandler rääkis ka Hitchcocki naise Alma ja tütre Patiga ning paljude ekraanilegendidega, kes Hitchcocki filmides kaasa tegid, sealhulgas Cary Granti, Ingrid Bergmani, Grace Kelly, Joan Fontaine'i, Laurence Olivier', Henry Fonda, Kim Novaki, Anthony Perkinsi, Janet Leigh' ja teistega. Tulemuseks on ainulaadse kunstniku intiimne, kuid ometi ülevaatlik portree.

Saatuse tahtel viibib kõigi poolt austatud Hercule Poirot rongis, kus pannakse toime külmavereline mõrv. Mõrvatu – kaunis ja rikas ameerika pärijanna Ruth Kettering – oli oma saatust ise juba ette ennustanud. Poirot'l pole just palju niidiotsi, millega mõrva uurimist alata, kuid neid arutama hakates selguvad hämmastavad üksikasjad Ruthi salaelust.

Ükski enesest lugupidav Mõrvaklubi liige ei ilmunud õhtusöögile, kuid peakülaline pajatas kahele kuulajale siiski omaloo -- fantastilise lahendamata mõrvajuhtumi, mis oli aset leidnud Chartres' lähedal asuvas tornis. Ja nagu sellest veel vähe oleks olnud, väitis ta, et tornis elab vampiir. Kõiki tarretas üdini tungiv hirm. Halvatuna usust, et lähenevat õnnetust pole võimalik vältida, jäid kõik abitult katastroofi ootama. Õnneks hajutas doktor Gideon Fell kõik hirmud ja tõi äärmiselt ebameeldiva tõe päevavalgele.

Paula McLaini romaani "Tiir ümber päikese" keskmes on ajalooline tegelaskuju, Keenias üles kasvanud erakordne naine Beryl Markham, kes oli novaatorlik hobusetreener ja hulljulge lendur. Romaani sündmustik toimub 1920. aastate Keenias, kus noor ja kartmatu Beryl satub traagilisse armukolmnurka safarikütt Denys Finch Hattoni ja Taani kirjaniku, teose "Aafrika äärel" autori Karen Blixeniga. Keerulisest tunnetepuntrast teed välja otsides mõistab Beryl lõpuks, et tema kutsumuseks on lennata.

Beryl sattus Keeniasse ajal, kui ta oli alles laps. Pärast seda, kui ema pere juurest ära läks, kasvatasid tüdrukut hobusetreenerist isa ja kohaliku kipsigise hõimu liikmed. Tavatu kasvatuse mõjul sirgub Berylist julge ja tahtekindel neiu, kes üle kõige armastab metsikut loodust. Kui kõik tuttav ja usaldusväärne tema elust kaob, satub Beryl äpardunud suhete võrku ning boheemlike ja lõbujanuliste uusasunike seltskonda.

McLaini mõjuvõimas romaan kirjeldab ühe erakordse naise ettevõtmisi ja tema iseseisvuspüüdlusi, andes aimu inimvaimu vabaduseihast ja visadusest. Kogu lugu hargneb lahti Aafrika majesteetliku looduse taustal. Paula McLain on rahvusvahelise menuki "Pariisi abikaasa" (e.k 2012) autor. McLain on avaldanud ka luulekogusid ja mälestusteraamatu. Ta elab koos perega Clevelandis.

Dublini ontliku eeslinna tänavaid on katmas lumevaip. Gina silmitseb tasapisi tarduvat linna ja mõtiskleb möödaniku üle. Ta meenutab rikutud abielude hinnaga jagatud õndsust, inimesi koos kõigi nende kiiksudega oma elus, ennast koos kõigi oma kiiksudega inimeste seas, tõuse ja mõõnu.

Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jón Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast kulisside taga. Jón Baldvin on kirglik sotsiaaldemokraat, kes räägib väikeriikide solidaarsusest, Põhjamaade mudelist ja neoliberaalide väljakutsest sellele. Samuti kirjeldab ta, kuidas kasvav ebavõrdsus ohustab meie demokraatiat, ja õpetab, mida selle vastu ette võtta. Pärast riigipöördekatse nurjumist Moskvas 1991. a augustis tekkis Moskvas võimuvaakum ja Läänes peataolek. Hannibalsson haaras initsiatiivi, algatas Balti riikide taasiseseisvumise tunnustamise protsessi ja muutis selle pöördumatuks. Tänutäheks Eesti iseseisvuse tunnustamise eest, mis on nüüdseks legendaarseks saanud, nimetati Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hoone esine väljak 1998. aasta augustis Islandi väljakuks. Jón Baldvin Hannibalsson on Islandi poliitik. Ta oli Islandi Sotsiaaldemokraatliku partei liider 1984–1996. Aastatel 1987–1995 oli ta rahandusminister ning seejärel välis- ja väliskaubanduse minister. Välisministrina taotles ta iseseisvuse taastanud Balti riikidele visalt toetust NATOs ja mujal. Tänutäheks toetuse eest on talle antud kõigi Balti riikide kõrgeimad autasud. Rahandusministrina jääb ta alatiseks meelde Islandi maksu- ja riigitulude süsteemi täieliku ümberkorraldajana. Välis- ja väliskaubanduse ministrina juhtis ta Islandi läbirääkimisi EL-iga Euroopa Majanduspiirkonna küsimuses (1989–1994), millest sai Islandi majandusliku jõukuse suurim tugisammas. Jón Baldvin Hannibalsson õppis majandust Edinburghi ja Stockholmi ülikoolis ning pääses Fulbrighti stipendiaadina Harvardisse. Ta kirjutab ohtralt majanduspoliitikast, haridusest ja rahvusvahelistest asjadest, nii kodu- kui ka välismaal.

Maailmakuulsa ulmekirjaniku Herbert Wellsi reisiraamat „Venemaa pimeduses" („Russia in the Shadows", originaal ilmus 1920) on mitmes mõttes hariv ja õpetlik tänaselgi päeval, aidates paremini lahti mõtestada Venemaa sajanditaguse pöörde olemust ja tagajärgi. Täpsed ja teravapilgulised kirjeldused on jäädvustanud 1920. aasta laostunud Venemaa masendava olukorra.

John Galsworthy noorepõlveromaan, mis avaldati aastal 1900 ja milles on nähtud tugevaid mõjutusi Turgenevilt ja Maupassantilt. Seda peetakse Galsworthy hilisema loomingu ettekuulutajaks, romaaniks, milles autor leidis oma "hääle".