Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

Pooleldi prantsuse päritolu koduõpetajanna Linda Martin palgatakse jõukasse de Valmy peresse. Tema hoole alla antakse noor tiitlipärija Philippe de Valmy. Õige pea aga tekib Lindal kahtlus, et poisi elu on ohus. Olukorra teeb veel keerulisemaks salapärase Raoul de Valmy ilmumine...

Siil tunneb end üksildasena. Ühel päeval otsustab ta kutsuda külla kõik loomad, keda ta tunneb. Samas aga kohutab teda see mõte, sest mis siis, kui külla tulnud elevant peaks jälle lambi otsas kõlkuma hakkama ja läbi laua põrandale kukkuma? Ja kui tuleb konn, kas tema hakkab jälle kõigest ja kõigist üle krooksuma? Külaskäigu juures võib nii palju untsu minna! Siil ei suuda otsustada, kas olla üksi või jääda lootma ootamatu külaskäigu peale.

Raamatus „Lootus sünnib tegudest“ jagab Sanna Marin lugejaga oma piire nihutava karjääri erakordset teekonda ja kehastab uut laadi juhtimisviisi. Saanud vaid 34-aastasena Soome peaministriks, oli Marin toona noorim valitsusjuht maailmas ning pälvis rahvusvahelist tähelepanu oma edumeelsete ideede ja otsustava tegutsemisega kriisiolukordades.

Marini lugu on vastupidavuse ja lootuse lugu. Esimesena peres ülikoolihariduse omandanud Marin murdis barjääre ning temast sai hinnatud eeskuju paljudele tüdrukutele ja naistele. Tema peaministriaega jäid mitmed ajaloolised verstapostid: ta tüüris Soome läbi COVID-19 pandeemia ning tema valitsus viis ellu reforme kliimamuutuste, sotsiaalse õigluse ja võrdõiguslikkuse valdkondades. Ta aitas juhtida riiki ajal, mil naaberriik Venemaa alustas laastavat täiemahulist sissetungi Ukrainasse ja Soome liitus NATOga rekordkiirusel – kõige kiiremini kogu alliansi ajaloos.

Oma kogemuste värvikates kirjeldustes jagab Marin, kuidas ta ületas märkimisväärseid poliitilisi katsumusi ja kuidas ta tuli toime, kui tema eraelu toodi avalikkuse ette, näiteks olukorras, mis vallandas meediatormi ja ajendas naisi üle kogu maailma Marinile toetust avaldama.

„Lootus sünnib tegudest” on enamat kui lihtsalt mälestusteraamat – see on kutse tegudele. Marin kutsub uue põlvkonna juhte üles olema oma töös täielikult nemad ise. Tema lugu on võimas tunnistus sellest, et meil on võimalik maailma päriselt muuta.

Sanna Marin on Soome endine peaminister ja Soome Sotsiaaldemokraatliku Partei endine juht. Ta tegi ajalugu Soome kõige kauem ametis olnud naispeaministrina, juhtides koalitsioonivalitsust, mille eesotsas olid üksnes naised. Praegu töötab Marin strateegilise nõustajana, aidates juhte reformiprogrammide, geopoliitika, kliima, soolise võrdõiguslikkuse ja uute tehnoloogiate mõju küsimustes.

Kui arheoloogid teevad kuival maal või merepõhjas väljakaevamisi, tekib alati ainest uuteks põnevateks lugudeks. Haudadest ja aardekambritest ning muistsete kindluste ja linnade varemete vahelt ilmuvad lood, mis kõnelevad rikastest ja vaestest, usunditest ja tontidest, algelistest ja kõrgelt arenenud kultuuridest. Ka verise lahingu lugu võib väljakaevamistel just kui pusletüki haaval selgineda. Ellu ärkavad iidsed kuningad ja preestrid ning paika saavad ühiskonnamudelid. Teinekord on kõige kõnekamad argiesemed, mis räägivad muistsete lihtinimeste igapäevaelust. Arheoloogide leiud aitavad kirjutada – ja ka ümber kirjutada – ajalugu. Uued arheoloogilised töömeetodid täpsustavad seda, mida me minevikust juba teame, ning avavad uusi uksi, mis juhivad meid mineviku ammendamatule ja kütkestavale lugude allikale.

Miks ja kuidas inimesed valetavad? Miks see mõnedel õnnestub ja mõnedel mitte? Kuidas mõned inimesed oskavad pettust ära tunda, teised aga seda ei suuda? Milliseid pettusele viitavaid märke võib usaldada ja milliseid mitte? Käesolevas raamatus vaadeldakse kaasahaaravalt, kuidas inimese kehakeel, hääl ja näoilme võivad reeta valesid, kuid ka meisterlikult eksitada isegi professionaalseid valekütte – kohtunikke, politseinikke, uurijaid ja luureagente. Autori andmed pärinevad teadusuuringutest, toodud näited aga poliitikast, kirjandusest ja igapäevaelust.

Siin raamatus on rõõmsaid riime koolilapse huvitavast elust ja on ka muud muigamisväärset. Anne Pikkov tegi toredad pildid juurde ja saigi valmis selline raamat õpilastele ja nende vanematele.

Antoloogia rootsi novelle, mis sisaldab muu hulgas Stig Dagermani novelli "Kus on mu islandi kampsun?" Henrik Sepamaa tõlkes.

Kogumikus kajastub väljapaistva muusiku Peeter Süda lühikeseks jäänud elu fotodes, dokumentides ja kaasaegsete mälestustes.