Sisukord: Alfred Bernhard Nobel, Füüsika, Keemia, Füsioloogia ja meditsiin, Kirjandus, Rahu, Majandus, 2004. aasta laureaadid.

João Lopes Marquesil on kulunud kümme aastat, et saada kinnitust aimdusele, mis valdas teda juba esimest korda Tallinnasse maandudes: Eesti on üle mõistuse naiselik. Kummaline kirdekaare rahvas, kelle feminiinsus jääb ametlikus statistikas varju. Ometi peegeldub just Eesti naistes Eesti elu ilu ja poeetika. Lisaks reale järeldustele leiate "Eesti ilu välimäärajast" vaateid tänast Eestit iseloomustavatele nähtustele, nagu noorte väljaränne, üksikemadus, Facebooki-maania, tragid väikelinna tüdrukud, mõõduvõtt soomlastega, homofoobsed eelarvamused, Eesti naiste kiindumus roosadesse toonidesse. Ja palju muud. João Lopes Marques on Eestis elav Portugali kirjanik. "Eesti ilu välimääraja" on tema sulest juba kolmas raamat, mis vaatleb ja analüüsib elu meie väikeses konnatiigis. Varem on ilmunud "Minu ilus eksiil Eestis" ja "Minu väga ilus eksiil Eestis". João lugusid iseloomustab pehme huumor, tema iroonia pole ründav, puudub tigedus ja agressiivsus, mida tänapäeval kahjuks nii tihti näeb. Siin raamatus on lugemisvara, mida saab mõnuga, jalad seinal, nautida.

"Ma olen alati teadnud, et miski mu peas on korrast ära," tunnistab autor käesoleva teose alguses. Mis on ühist geniaalsusel ja hullumeelsusel? Kas kirjanike ja teiste loomeinimeste – olgu nad elukutselised või mitte – mõttemaailm töötab mõnel muul viisil? Rosa Montero asetab meid peegli ette ja kaitseb iga hinna eest teistest erinemist, julgustades meid toitma oma sisemist loomingulist sädet. Rosa Montero on öelnud, et "Oht olla täie mõistuse juures" on nii mõneski mõttes tema elutöö. Selle ainulaadse, hübriidse ja liigitamatu raamatu laad on samavõrd esseistlik kui ilukirjanduslik ning tugineb lisaks kirjanduse suurkujude memuaaridele ja biograafiatele ka neuroteaduslikele uuringutele, kirjaniku enda kogemustele ja tema elavale kujutlusvõimele.

Küllap mäletate seda 2001. aasta päikeselist septembriõhtut, mil telekas näitas uskumatuid kaadreid kokku varisevatest kaksiktornidest New Yorgis. Samamoodi meenub 1986. aasta murelik kevad, mil meile suhteliselt lähedal plahvatas Tšernobõli tuumaelektrijaam. Suured õnnetused vapustavad miljoneid inimesi üle kogu maailma. Katastroofidel on aga ka teine külg. Ehkki ohvreid see enam ei lohuta, oskame õnnetuste järel varasemast pisut paremini vältida uusi samasuguseid. Euroopa tuumajaamad ja rahvusvahelised reisilainerid on täna turvalisemad, kui need olid 30 või 20 aastat tagasi. Katastroofidest õppimiseks ei tohi neid unustada. See raamat aitab mäletamisele jõudu mööda kaasa. Sisukord: Tšornobõl: ajaloo suurim tuumakatastroof Antiikaja ökokatastroofid Kaksiktornide 15. korruselt kukkunu jäi ellu Väljasuremised on Maad tabanud vähemalt 5 korda Tšiili kaevurid 69 päeva lõksus Piibli 10 nuhtluse teaduslikud seletused Orkaan Katrina külvassurma ja kaost Eesti viimased näljahädad Haitil järgnes maavärinale kooleraepideemia Ajaloo suurim lennukatastroof Lennuõnnetused parandavad turvalisust Mis juhtuks, kui inimesed Maa pealt kaoksid?