Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Kuidas aidata last, kes kardab pimedust? “Hirmul on suured silmad” on südantsoojendav lasteraamat väikesest ja armsast karvasest pimedusest. Vaatamata sellele, et see väike pimedus kardab valgust, on tal palju lemmikloomi, talle meeldib šokolaadikooki süüa ja tal on omapärane huumorimeel. Aga mis saab siis, kui öö saabub ja kõik lähevad magama? Siis ärkab armas pimedus ellu ja asub oma totakaid tegevusi tegema. See raamat aitab nii lastel kui ka vanematel paremini mõista pimeduse hirmu. Hea lugemine neile, kes soovivad aidata oma lapsel sellest levinud hirmust üle saada ja seda mõista.

„Mitte kunagi enam“ sai kuninganna Elizabeth II mantraks pärast printsess Diana traagilist surma. Täpsemalt tähendab see, et kunagi enam ei tohi tekkida „teist Dianat“ – et ühe kuningliku perekonna liikme ülemaailmne populaarsus ületaks ja varjutaks Briti monarhia oma. Jätkates sealt, kus Tina Browni meisterlik „Diana ajaraamat“ pooleli jäi, paljastab „Kuningakoja salajased paberid“, kuidas kuninglik perekond end taas leidis pärast neid dramaatilisi aastaid, kui Diana kuulsus komeedina Windsorite suguvõsa lõhestas. Brown viib lugejad suurepärasele teekonnale läbi skandaalide, armulugude, võimuvõitluste ja reetmiste, mis on viimase kahekümne viie aasta jooksul monarhiat rünnanud. Me näeme kuninganna stoilist kindlameelsust pärast seda, kui lahkusid printsess Margaret, kuninganna-ema ja prints Philip, kes oli tema partner seitsekümmend aastat, ning kuninganna triumfi juubeliaastal, hoolimata perekondlikest muredest. Autor vaatleb prints Charlesi otsusekindlust teha Camilla Parker Bowlesist oma abikaasa, pingeid „erinevate teedega“ Williami ja Harry vahel, Kate Middletoni tõusu ja prints Andrew’ langust ning Harry ja Meghani vapustavat otsust loobuda kuninglikest rollidest. Hoolimata kuningakoja jõupingutustest näib, et „mitte kunagi enam“ on kiiresti saabumas. Tina Brown on Briti monarhiat jälginud ja sellest kirjutanud kolm aastakümmet. Tänu autori juurdepääsule kuningliku siseringi allikatele on tema laiahaardelised kirjeldused tulvil võimsaid paljastusi, hiljuti ilmsiks tulnud üksikasju ning sügavaid teadmisi. „Kuningakoja salajased paberid“ on stiilne, teravmeelne ja erudeeritud raamat ning muudab kindlasti seda, kuidas maailm Briti kuninglikku perekonda tajub ja mõistab. *** „Hiilgav. Tina Brown valdab siseinfot ja kirjutab väga hästi.“ – Leedi Anne Glenconner * Miks Harry ja Meghan kuninglikust perekonnast lahkusid? * Kuidas Charlesi ja Camilla aastakümnetepikkune suhe arenes? * Kuidas tavalisest tüdrukust Kate’ist sai kuningliku perekonna tugisammas? * Mis ootab Briti monarhiat uue kuninga ajastul? „Kuningakoja salajased paberid“ annab vastused kõigile küsimustele ja muudab sinu arusaama Briti kuninglikust perekonnast. „Kuninglike biograafide kuninganna.“ – Sunday Times

Selleks et olla õnnelik ja terve, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma, on öelnud Gunnar Aarma. Seda, et tervis sõltub meie oma valikutest, kinnitavad ka tüviraku-uuringud ja epigeneetika. Aastakümneid ilma teinud geneetiline determinism vajub järjest sügavamale ajaloo unustusehõlma. Samas on ravimikeskne meditsiin külvanud paljudesse usu, et terviseprobleeme on võimalik seljatada ka elustiilis muudatusi tegemata. Sul on palavik – võta palavikualandajat, kolesterool on kõrge – haara kolesterooliravim, kannatad kõrvetiste ja refluksi käes – viska põske maohappe pärssija … ja elu on jälle ilus! On tõsi, et toit on vaid osa ÕNNE ja TERVISE grandioossest puslest, samas on see aga üks kiiremaid ja kergemini kontrollitavaid võimalusi põhjaliku restardi tegemiseks kehas. Kui võrdleme haigust sõjaga, on immuunsüsteem meie armee, toit aga relvad ja laskemoon. Vangistatud armee, roostes relvade ja olematu laskemoonaga on sõda pea võimatu võita … Tervel on tuhat unistust, haigel ainult üks, ütleb rahvatarkus. Haiguse lävel seistes on lihtsam tagasi pöörduda, kui hiljem konarlikku rada pidi, tõvest laastatuna valguse poole rühkida. Usalda oma keha ja austa tema sõnumeid! Toida oma tervist! Toidu ravivõime ning energeetilise tähtsuse teadvustamiseni jõudis raamatu autor Liis Orav läbi isikliku valusa kogemuse. Ta usub, et loodusliku toidu, informeeritud valikute, hea energia ning positiivse suhtumisega on võimalik mägesid liigutada. Liis Orav on lõpetanud Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end kodu- ja välismaal loodusravi, nutrigenoomika ja biomeditsiini vallas.