Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele.

Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.

Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

Sisukord:

• Kuulus Calaverase hüppav konn
• Minu kell
• Kuidas ma põllumajanduslikku ajalehte toimetasin
• Kuidas ma kandideerisin kuberneri kohale
• Faktid seoses minu hiljutise tagasiastumisega
• Kummaline kogemus
• Vanad ajad Mississipil
• Puhastverd mehhiko kronu
• Jalgratta taltsutus
• Nohu ravimas
• Meie itaalia turismijuhid
• McWilliamsite kogemused difteeriaga
• Mrs McWilliams ja äike
• Kuidas autorit Newargis ninapidi veeti
• Kapitooliumi Veenus
• Kas ta on elus või surnud?
• Eskimo tütarlapse romanss
• Rebi, veli, hoolega!
• Kohtamine intervjueerijaga
• Kaubaagendi jutustus
• Ajakirjandus Tennessees
• Ühe poisikese häbematust tagakiusamisest
• Lugu väikesest pahast poisist
• Lood suuremeelsetest tegudest
• Varastatud valge elevant
• Kohtuniku “tragi naine”
• Koer
• Koera jutustus
• 1000000-naelane pangatäht
• Salapärane külastaja
• Senaator Dilworthy
• Plutokraatia
• Pildid Ameerika poliitilisest elust
• Kaitseingli kiri
• Kindral Funstoni kaitseks
• Hiinlase kirjad
• Mees, kes rikkus Hadleyburgi head nime
• Mark Twain võitluses ameerika võltsdemokraatia ja imperialismi vastu

Ülemöödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet' kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemiul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena. Kirjaniku loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. Tema sotsiaalkriitiliste teoste tsüklis on need lustakaks kõrvalhüppeks nagu Balzac'il «Antsakad lood» või Rolland'il «Colas Breugnon». Ometi on nad eht-dodeelikud ja tutvustavad meile suure meistri talenti kogu selle säravas mitmepalgelisuses. Tartarini näol lõi Alphonse Daudet omamoodi rahvusliku koondkuju, kelle algtüüp pärineb küll Provence'i väikekodanluse killast, kuid kelle iseloomujooned - ohjeldamatu kiitlemine, lobisemishimu, enese ülistamine, seikluslust, aga sealjuures ka argus - on sobivad ja kohaldatavad tolleaegse Prantsusmaa kodanluse karikeerimiseks üldse. «Prantsusmaal on igaüks veidi taraskoonlane,» ütleb kirjanik oma teose epigraafis. Kuid ka paljudes teistes rahvastes ja meis endiski pole sugugi nii vähe taraskoonlikku, kui me seda arvame. Seetõttu olgem leebed vapra, võrratu ja õnnetu Tartarini suurte ja väikeste nõrkuste suhtes, enda juures aga püüdkem neid vältida...