Kirbu-Krantsi ja Kilu-Kiisu prügikastis on jõulud. Sel aastal on meie sõbrad otsustanud veeta pühad mõnes majas. Kuid kes võtaks kirpudest puretud koera ja lapikuks sõidetud kassi piduõhtul enda juurde? Algab imeline prügikastimuinasjutt.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.

Aastal 2001 ilmunud „Normaalsuse etalon“ kandideeris Kultuurkapitali luuleauhinnale. Tuntud on Morti piktograafilised, kõikvõimalike anumate kujulised luuletused.

"Kajakalaulud" pole tavaline luuleraamat: autor on siia koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Internetis rollimängude mängimisest.

Johnanna ongi roll, mida oli kindlasti põnev mängida. Raamatus on elu ja mängu piirid aimatavad: vahel on elu kui mäng ja veel sagedamini on mäng olnud elu ise. Unistamine on mängu veetlevaim vorm, mis sageli müstilisel moel materialiseerub. "Me olemegi tegelikult oma mõtete ja unistuste summa," ütleb autor. "Me loeme raamatuid ja valime sealt alati iseenda, jättes kõrvale võõra."

Johanna ja tema hingesugulane Jonathan Livingston (Richard Bach "Jonathan Livingston Merikajakas", kirjastus Pegasus, 2003; Loomingu Raamatukogu, 1973) armastavad loomulikult vabadust, kuid kõige enam ihkavad nad ära hallist argipäevast, traditsioonilisest, muutumatust mõtte- ja elamise viisist. Autor loodab, et leiab selle raamatu abil hingesugulasi - kõiki neid, kes tahavad elu enda sees ja ümber kaunimaks muuta. Katrin Saks, üliõpilane Tartu Ülikoolist ja õpilane Elleri Muusikakoolist.

Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad ka iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.