Pikaaegne paarisuhe on parim keskkond inimese sisemiseks kasvuks ja arenguks, sest mitte mingis muus suhtes ei avane inimene nii palju, et saaks näha ja kogeda oma sisemaailma kõige sügavamaid sügavusi. Meil on võimalik enda sisse vaadata, uurida ja tundma õppida ka kõige pimedamaid ja koledamaid kohti endas, oma varjupoolt, kuhu muidu ei vaataks. Ilusatest kohtadest rääkimata. Ja partner on selles protsessis väga heaks peegliks.

Pühendunud paarisuhe on kiirtee, et jõuda eheda ja autentse iseendani. See tee iseenda juurde on tee Armastuse juurde. See on kojujõudmine iseendasse. See on kogemine, et sa ise oledki Armastus.

Piret Jõemägi on holistiline terapeut, kundalini jooga õpetaja ja tantraõpetaja. Aastast 2007 on Piret juhendanud arvukalt erinevaid jooga ja enesearenguga seotud kursusi ja koolitusi.

Margus Jõemägi on telerežissöör ja tantraõpetaja.

Piret ja Margus on olnud paar 25 aastat ja viimastel aastatel juhendanud koos paaride tantrakursusi.

www.südametantra.ee
www.piretjoemagi.ee

Kirbu-Krants on armunud! Ta on koos kõigi oma kirpudega sisse võetud koeraneiust, kes on täiu täis ja armunu õnneks lühinägelik. Kirbu-Krants teeb kõik selleks, et kauni Bella süda võita. Appi tulevad südamete ekspert ja “Võrgutaja käsiraamat”.

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või veneaegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.

Admiral Koltšaki elu- ja valitsemisheitlusi käsitlev "Võimu rist" sai 1996. aastal Tuglase novelliauhinna.

"Kuidas tekivad pilved" ja "Hellenurme õhtud" ilmusid akadeemik Middendorfi suguseltsi ülemaailmse kokkutuleku puhul 1997. aastal eriraamatuna saksa keeles.

Fiktsioonromaani sündmustik on seotud 1997. aastal romaanivõistlusel II koha pälvinud teosega "Viis minutit enne vihma". 

Romaani peategelane, 92-aastane Juuli veedab oma elu viimased päevad vanadekodus. Omavahel põimuvad kolm liini: peategelase varasem elu, tema mõtisklused elust ja inimestest ning tõetruu vanadekodu argipäeva kujutamine. Pärast surma vaatab Juuli veel kord tagasi oma elule, nüüd juba teisest vaatenurgast, leebe valgusvaimu naeratuse saatel. 

Hainsalu toob elu ilu ja valu lugejale väga lähedale. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta elu ilu märkab. Inimene on eatu ja vanadust kui niisugust pole olemas. Raamatu väärtuseks ongi see, et ta aitab meil kujundada positiivset mõtteviisi. Romaani kohta võib öelda, et see on rõõmsa suremise raamat, kuna lõpeb sõnadega: “Ja tema kerkib üles oma hiilgava tähe poole, kerge kui hommikutuul, rõõmus kui õunaõis, õnnelik kui armuohe, täiuslik kui unistus, andeks saanu ja andeks andnu.” – Hele-Kaja Mäesepp