Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei presidendi võimaliku tapja Lee Harvey Oswaldi. Kuid kahtlustatav ei saa uurijaile põhjalikumaid seletusi anda, sest kabareeomanik Jack Ruby laseb ta maha. Oswald viib oma saladused hauda kaasa.40 aastat ongi ametlikult ainuõigeks peetud Warreni komisjoni teesi ühestainsast tulistajast. Kuid siis, pärast aastakümneid kestnud vaikimist, hakkab rääkima Billie Sol Estes, Texase miljonär, kes rahastas järgmise presidendi Lyndon B. Johnsoni valimis-kampaaniaid. Ta avaldab prantsuse ajakirjanikule William Reymond´ile uusi fakte, mis seostuvad selle XX sajandi roimaga.

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja Einar Laigna mõttemaailmast pakubki kõnealune raamat.

Ülevaade luteri kiriku rajajast, tema elust, vaimsetest ja hingelistest otsingutest. Raamat pakub ühtlasi ülevaate ajastust, milles Martin Luther elas ja tegutses. Kirjutatud lihtsalt ja kaasakiskuvalt.

Väljapaistva vene nõukogude orientalisti ja ajaloofilosoofi akadeemik Nikolai Konradi (1891-1970) valitud ajaloolaste tööde kogumik sisaldab tema elu lõpupoole olulisemaid artikleid, milles käsitletakse ajalooteaduse üldisi probleeme ja visandatakse ajalooprotsessi üldskeem vanaajal ja keskajal, lähtudes Lääne- ja Idamaade ajaloo võrdlevast analüüsist; ühtlasi esitatakse ja põhjendatakse renessanssi universaalsuse konseptsioon, puudutatakse baroki ja valgustusajastu probleeme, vaadeldakse maailmakirjanduse ajaloo küsimusi, antakse ülevaade orientalistika ülesandeist, kritiseeritakse argumenteeritult europotsentrismi ning näidatakse humanistliku alge kui ühiskondliku progressi põhiteguri toimet ajalooprotsessis. Autori tõsihumanistlikud arutlused inimkonna kultuurilise ja teadusliku arenguloo üle seoses nüüdiskultuuri olukorraga aitavad süvendada ning avardada inimese ja tema ajaloo mõistmist. N. Konradi ja kuulsa inglise ajaloolase A. J. Toynbee (1889-1975) kirjavahetusest, milles eri aspektidest vaetakse ajalootunnetuse põhiprobleeme ning mõtiskletakse inimkultuuri arenguteede üle.

Muutused on elu osa, on kogu aeg olnud, sest elu on pidevas muutumises, aga praegu elame eriti suurte muutuste ajajärgul.

Muutused tabavad meid kõiki, olgu need siis ealised, sotsiaalsed ja poliitilised või mõni ootamatu pöördeline elusündmus. Muutuvad ka mõtted, inimesed ja keskkond meie ümber. Muutuste ja elu vahele võib lausa võrdusmärgi panna, sest see on midagi, millega kõik inimesed kokku puutuvad. Vahe on selles, kuidas me muutustega toime tuleme.

Inimesed kardavad muutusi, aga samas ka vajavad neid. Nagu elu on pidevas muutumises, nii on ka inimesi läbi aja saatnud kaks vastandlikku mõttelaadi – soov muutuda ja hirm muutuste ees. Muutustega toimetuleku tähtsaim märksõna on kohanemine uute oludega või sellega, et midagi on teistmoodi.

Mida ja kuidas siis teha, kui muutused tabavad ootamatult ja meil tuleb sündmuste keerises ellu jääda ning kõike uuesti otsast alustada?

Selles raamatus jagavad muutustega toimetuleku juhiseid kolme valdkonna armastatud õpetajad, kellel on oma elukutsest ja elukogemusest lähtuvalt mida jagada – psühholoog Rita Rätsepp, elutarkuste koolitaja ja muutuste meister Peep Vain ning teadjanaine Mai-Agate Väljataga.

Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni (1800-1884) osast selles.

Casey tahtnuks mehele rääkida, mis juhtus, kuid nägi ta valvsat pilku ja suutis ainult öelda: "Kunagi sa tahtsid, et magaksime ühes voodis." Ta jälgis tähelepanelikult mehe ilmet. "Ka mina tahan seda. Väga. Ma siis... ma tulingi. Kas ma võin sinu juurde jääda?" Ta hääl võpatas: "Mulle on sind väga vaja, Ivo."

Vilja Savisaar-Toomast on otsustanud tõmmata joone oma eelmise ja praeguse elu vahele. Ta teeb seda valusalt, aga ausalt. Meie ees rullub lahti ilusa maatüdruku teekond Eesti poliitilise seltskonna absoluutsesse tippu. Hind, mis sel teekonnal maksta tuli, on ränk. Raamatu autorid kirjeldavad, kuidas plaanisid esialgu kirjutada raamatut lähiajaloo poliitsündmustest ja Keskerakonna siseheitlustest, kuid järjest enam hakkas neid huvitama inimlik pool. "See, kuidas usinast erasekretärist ja säravast armukesest sai allaheitlik elukaaslane ja abielunaine, tööriist ja käsutäitja," märgivad nad raamatu sissejuhatuses. "Ja muidugi küsisime endalt kirjutamise käigus ka seda, kas Vilja on ses loos kannatanu või oskuslik manipulaator." Lugemise hõlbustamiseks on raamatu lõpus ka isikunimede loend.

"Universumi saladused 100 sümbolis" on kaunilt illustreeritud kogumik sajast mõistatuslikust märgist ja sümbolist, mis aitavad mõista vanade kultuuride pühasid uskumusi ja rituaale ning siduda neid praeguse ajaga. Raamatu autor uurib, mida erinevad märgid ja sümbolid jutustavad jumalatest, keda kummardasid meie esivanemad, loojajumalatest ja emajumalannadest kuni Põhjala, inka ja hindu jumalateni. Ta kirjeldab maaja mütoloogia nägemusmao rituaali ning uurib tarokaartide, ennustus­kalendrite ja sodiaagi rolli. Kõiki sümboleid on vaadeldud nende ajaloolisest, kultuurilisest, mütoloogilisest ja religioossest tähtsusest lähtuvalt.

"Kus? Ma pole sellest kunagi kuulnud." "Mu vaene ori, mida sa üldse tead maailma maadest? Aga sellest ei võigi sa midagi teada, sest see on hoopis teises maailmas." Dekteon põrnitses Zaisterit, kes tühjendas oma peekri, osutas sellele ja ütles: "Kui sa vaatad peekri siinpoolset külge, siis ei näe sa tema vastaspoolt. Aga sa tead, et see on olemas. Kui sa peekrit keerad, muutub varjatud külg sinule nähtavaks ja kaob see, mida ennist vaatasid. Nüüdki tead sa, et teine pool on olemas. Peekri sisse vaadates ei saa sa teda näha väljastpoolt. Ja vastupidi: peekrit väljastpoolt silmitsedes ei tea sa, mis on tema sees. Saad sa minust aru? Maailm, kus sina elad, on peekri üks pool, samal ajal on minu maailm tema teine pool. Mõlemad on olemas, ainult enamasti on nad teineteise eest varjatud. On palju maailmu ja maid, mis asetsevad kõrvuti, kuid on siiski üksteisest eraldatud ja samal ajal seotud üksteisega nii tihedalt nagu peekri kaks külge. Kus üks lõpeb, seal algab teine. Võlujõu abil on võimalik minna ühest maailmast teise." Ise seda teadmata oli Dekteon sammu tagasi astunud. Ta mõistis ja samas ei mõistnud ka. Mida rohkem ta püüdis sõnadest aru saada, seda vähem see tal õnnestus. Aga sügaval sisemuses taipas Dekteon, mida Zaister öelda tahtis.

Nobeli laureaadi Isaac Bashevis Singeri "Ori" on juudi noormehe ja poolatari kirglik armastuslugu. Tegevus toimub 17. sajandi Poolas, kus eelarvamuste ja vaenuga tuleb silmitsi seista nii juudil kristlaste, kui ka kristlasel juutide seas. Isaac Bashevis Singer (1902-1991) teemadeks on antisemitism ja ksenofoobia, aga samas ka armastus ja usk inimloomusesse.

Raamat peatub tõdemustel, et toitumine on oluline osa meie igapäevatoimingutest,toitumine on teraapia. Toitumise osa enesetundeleja tervisele on ütlemata suur. Vajalik on, et keha "rõõmustaks"iga toidukorra üle, mitte ei muutuks väsinuks ja loiuks. Käesolev kirjatükk tuletab meelde, et tähtis on teada, mida ja kuidas süüa, mis vahekorras kombineerida toiduaineid. Kui vajalikud on rasvad, suhkrud, vürtsid ja millised? Vältimatu on omada teavet kuidas erinevad toitained organismi elutegevustmõjutavad. Millal peaks sööma, mida söögiks valida ja kuidastoitu valmistada? Kui suured on otstarbekad toiduportsjonid? Viiakse kokku arusaam kogustest ja energiasisaldusest. Siinkohal näiteks ka mõned raamatus olevad kuldreeglid: "oled see, mida sööd", näiteid võib iga persoon ise mõelda "kõhurasva põletab rasv" "külluslik magus muudab vanaks" "vajad energiat, vaid määral, mida kulutad" Kõnealuse raamatu kaante vahele on koondatud huvitavaid tõekspidamisi toiduaineteja nende kasutamise kohta, kultuurilisi toitumistavasid,müüte ja uskumusi. Raamatus kirjutatu aitab mõista õigesti valitud toidu vajalikkust. Juttu tuleb rasvumise võimalikest põhjustest ja tagajärgedest,kehakaalu korrigeerimise eesmärgil kasutatavatest dieetidest. Ja siinkohal vaid üks näide raamatust, mis kinnistub nüüd ja seega on Sul meeles alati – 500 g köögivilju annab umbes sama palju energiat kui 2 šokolaadikompvekki! Käesolev käsiraamat on abiks – mõtlema ja tegutsema panevaks jõuks, ennekõike neile, kel soov teadlikumalt toituda. Aga ka neile kaasmaalastele, kes täna kuuluvad riskigruppi oma liigse kehakaalutõttu. Väärad toitumisharjumused on "võtmas võimust" ja valitsevad nii vaimu kui keha üle. Kogu retseptiosa on autor ise käesoleva raamatu jaoks valmistanud ja pildistanud.

"Seal mere taga ei hoolita sellest kõrvalisest maanurgast, aga meile tähendab selle maa häda tõelist häda. Miks? Seepärast, et me oleme siin sündinud ja kasvanud. Me tahame hoida seda tervena nagu oma kodu. Mis rahvas oleme siis meie, kes me nii tuld võtame ja kannatame selle kehva kodumaa saatuse pärast? Meie oleme soomlased, meie kõik, vaimulikud, rüütlid, kodanikud ja sõjamehed, ja seetõttu on meis selle maa vastu ühine tunne, mida nood meretagused härrad ei mõista. Kui see maa, mida meie isad on harinud, langeb vaenlase kätte, siis teame, et variseme meiegi ja meie kodu ning kirik kaovad maa pealt. Seetõttu tunneme tarvidust ohverdada kogu oma vara ja elu ühise ähvardatud kodu kaitseks. Seepärast on meie kohus päästa Viiburi!"

Pole palju eesti teadlasi, kes on olnud samavõrra tuntud üleilmses teadusmaailmas ja rahvuskaaslaste hulgas kui Paul Ariste. Laia tuntuse nii ida kui lääne keeleteadlaste hulgas tõi talle eelkõige soome-ugri keeleteaduse taasrajamine Tartu ülikoolis pärast laastavat sõda ning ka soome-ugri rahvaste endi teadlaste koolitamine Tartus. Sellega kaasnes arvukate ekspeditsioonide korraldamine. Eriti pühendunud oli Paul Ariste vadja keele, rahvaluule ja kultuuri uurimisele ning selle jäädvustamisele tulevaste põlvede tarvis. Selle kõrval on ta eesti keele foneetika kui teaduse rajaja ning arvukate tööde autor, mis räägivad eesti keele sõnavara päritolust, keelekontaktidest, eesti keele uurimise ajaloost ja paljust muust, ka mustlaste, juutide, setude ja rannarootslaste keelest ning kultuurist. Paul Ariste on mälestuskilde avaldanud nii paljudes omaette artiklites kui ka põiminud neid muudesse kirjutistesse. Süstemaatilisemalt hakkas ta mälestusi kirja panema 1978. aastal ning jätkas seda mõnel järgneval aastal. Kirjutamisaega arvestades on neis üsna avameelselt ja temale eriomases nauditavas stiilis käidud läbi elutee sünnist kuni 1950. aastate alguseni; hilisemat aega jäävad kajastama tema seni käsikirjas olevad päevikud. Mälestuste lõppu on kirjutaja soovil lisatud kaa astate 1948-1950 masendavates oludes kirja pandud "Mõni sõna enese kirjanduslikust tegevusest", mis küll osalt kordab hiljem kirjutatut.