pseudoajalooline põnevusromaan

Heino Kiik on oma mälestustes jõudnud noorukiikka. Sõda puudutab noormehe elu juba väga lähedalt. Ise ta küll sõtta minema ei pea, aga lähevad mitmed ta koolikaaslased Mustvee gümnaasiumist ja sõbrad Tammessaare külast. Samuti jääb kool pooleli – Mustvee gümnaasiumist tehakse laatsaret ning kooli ajal Heino "teine kodu" Kõivu pansion pommitatakse maatasa. Heino püüab haridusteed jätkata Tallinnas, kuid sellest ei tule midagi välja, ta saab tööd hoopis "Talurahvalehe" toimetuses. Et Heino haridust väga tähtsaks peab, astub ta oma vanema venna Mihkli eeskujul Räpina aianduskooli ning hiljem Tartu ülikooli geograafiat õppima. Tutvust tuleb teha ka KGB-ga – Heino isa Jaan Kiik viiakse Siberisse ning ka Heinol endal tuleb uue võimuga tegemist. Raamatust saab hea ettekujutuse sõjajärgsete aastate olukorrast pealinnas ja Tartu üliõpilase elus.

"Õhuaken" on luuletaja ja näitleja Viiu Härmi teine romaan. Kui tema esimese romaani "Duubel kaks" noor peategelane Leena käib läbi eneseavastusliku tee tõelise armastuse mõistmiseni, siis "Õhuakna" kahekümneaastasel Riinel tuleb füüsiliste ja hingeliste katsumuste kaudu suhtestuda elu ja surmaga. Tegevuspaik on tuberkuloosihaigla. Sattudes sinna pikaks ajaks, puutub ta kokku elu varjupoolega. Saatuslikud sündmused lähedaseks saanud haiglakaaslaste elus viivad Riine üha kaugemale tema senisest keskkonnast -- teatrikoolist ja sõpradest. Viimaks tuleb tal endalgi seista vastamisi surmaga. Romaanis "Õhuaken" võime psühholoogilise tõepärasusega jälgida tema heitlusi.

Raamatusse koondatud jutustused lahkavad inimsuhteid erinevatest vaatenurkadest. Lugusid ühendab enamasti sama aeg ning see, et naised, kellest räägitakse, on omavahel tuttavad, kuigi paigutuvad geograafiliselt erinevatesse paikadesse. Ja nagu naiste puhul ikka, on rohkesti juttu meestest.