Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne’i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimulolekuaeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse „kultuurilise“ elu sisimasse südamesse.

„„Colas Breugnon“ on raamat täis küpset elutarkust – raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu „Colas Breugnon’i“ seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on – otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata – „hüva prantsuspärane“ raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

"Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. Tütarlaps pidi hommikust õhtuni käsikivil perenaisele jahvatama, ja kui väsimust puhateskivi mõnikord seisma jäi, oli malk kohe kihutajaks lapse kannul. Õhtul olid vaeslapse käed kui puunotid tuimad, aga kes sellest hoolis. Palukese, mis vaeslastele armust antakse, peab suurem osa enamasti vere ja higiga pererahvale ära tasuma. Jumal üksi taevas kuuleb vaeslaste ohkamist ja loeb nende silmapisaraid, mis palgeid mööda veerevad..."

Tissident taskuhääling sai alguse 2018. aastal, mil saate autorid Marianne Ubalcht ja Sille-Kadri Simer istusid esimest korda stuudios laua taha ning hakkasid omavahel tuttavaks saama. Naiste omavahelistest vestlustest kasvas välja pikaaegne sõprus ning nende lugude rääkimise kõrvale hakkas saade-saatelt aina enam saabuma kuulajatelt kirju nende eludest. Sellesse raamatusse on kokku pandud 50 lugu Eesti naistelt, neis leidub palju rõõmu, muret, armastust, südamevalu, õnne ja kurbust. Igaüks neist omamoodi, ent samas nii tuttav. Seda raamatut lugedes saavad naised kinnitust sellele, et Eestis naisena kasvades kogeme paljuski samasuguseid asju. Mehed, kes raamatut loevad, saavad selgeks, mida naised päriselt läbi elavad. Kutsume sind sellele teekonnale kaasa.

Robert Vaidlo lõbus jutustus Kukeleeguast – maast laste joonistusvihikus, tema elanike seiklustest nii vihikulehekülgedel kui pärismaailmas, kus lapsed neid aga näha ei tohi. Raamatud on illustreerinud Edgar Valter. Teine trükk.

 

Kõikide kajakate nimi on Emma. Erandeid on ainult üks. Tema nimi on Alexandra. Ta on Vähimadala majakavaht Johanni sõbratar. Neile mõlemale meeldib lugusid jutustada: lõbusaid, kurbi, imepäraseid ja mõnikord ka õpetlikke. Nad jutustavad nõnda hästi, et suur pilv jätab vihmakallamise katki ning halvas tujus vetevaim unustab oma alatu plaani. Ja tänu sellele jõuavad tädi Julie ja poltergeist Võrgu-Hans oma pisikese sõudepaadiga turvaliselt Vähimadalale.

Ingliema Josephiine koos oma seitsme lapsega kolib Maa peale, kui Ingliisa, kes käis inimesi aitamas, ühel õhtul enam koju ei jõuagi. Maa peal kohtavad nad uusi ja kummalisi sõpru: "võlusaabastega" Jürgenit, 27 keelt kõnelevat Lihavõttejänest ja kummituslikku Veski-Katit. Algab suur seiklus!

Täna läheb Kirbu-Krants kooli! Kas ta oskab õpetaja ees sitsida ja ega ta tunnis viimati magama jää? Kas ta saab vahetunnis jalkat mängida, ilma et peaks ise palli eest olema? Ja mis kõige tähtsam – kas ta õpib lugema ja oskab kokku veerida, mis on kirjutatud tema prügikasti sattuvatele siltidele? Jõudu sulle, Kirbu-Krants!

Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Colas Gutmani lood Kirbu-Krantsist sündisid koostöös illustraator Marc Boutavantiga 2013. aastal ja tänaseks on sarjas ilmunud juba 16 raamatut, mida on tõlgitud viieteistkümnesse keelde ja mille põhjal on valminud ka multifilmiseriaal.

 

Jätkuvad Pahupidikooli laste lõbusad veidrad tegemised. Proua Pärl õpetab lastele gravitatsiooni. Leslie patsid päästavad Pauli kindlast hukust. Maurecia leiab kotitäie raha. Dameon armub ja surnud rotil läheb süda pahaks. Proua Mürk hakkab kummituseks ja proua Sousti Seenesürpriis toob kaasa tõelise sürpriisi. Allison satub üheksateistkümnendale korrusele, preili Zarve klassi. Üheksateistkümnendat korrust ei ole olemas. Preili Zarve ei ole olemas.

Louis Sachar (sündinud 1954) on tuntud Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kes on kirjutanud üle kahekümne lasteraamatu ja kellele on omistatud mitmeid auhindu, sealhulgas Newbery Medal ja National Book Award raamatu „Augud“ eest. „Pahupidikool kukub kokku“ on populaarse Pahupidikooli-sarja teine raamat.

 

Ühel päeval sünnib veskijärve vetevaimuperre roheliste juustega poiss, kel on ujunahad varvaste vahel. Kalasoomustest pükste ja punase lottmütsiga rõõmus ja uudishimulik väike vetevaim avastab koos isa ja karpkala Cyprinusega veealust maailma. Peagi söandab ta nina ka veest välja pista ja inimeste veidra maailmaga tutvust teha. Iga päev toob lustlikule vetevaimule kaasa uusi sõpru, seiklusi ja nii mõnegi õppetunni. Kuni ühel päeval katab veskijärve jääkaas ja väike vetevaim peab pikka talveunne jääma.

Lühijutukogumik koondab ühtteist juttu, mille korduvateks motiivideks on teisikud ja surm. Tegelased kohtuvad enda näoga koolnutega, näevad viirastusena iseennast või vaatavad muul moel endaga kõverpeeglis tõtt.

Kogumik koondab Katariina Libe viimase viie aasta jooksul kirjutatud tekste, millest mõned on ka varem avaldatud ajakirjas Looming. Novelli „Enesetapja” eest määrati talle 2023. aastal August Gailiti nimeline novelliauhind. Lugusid juhatavad sisse autori illustratsioonid.

Katariina Libe on töötanud näitleja ja ajakirjanikuna, ta on avaldanud kaks romaani ja mitu lasteraamatut, ühtlasi on ta mitme teatriteksti ja seriaalistsenaariumi autor.

Pärimuslik ajalugu käsitleb jutustusi sellest, kuidas inimesed tunnetavad möödanikku; mida nad on läbi elanud ja mida sellest tähtsaks pidanud. Kuidas on kohanenud tänapäeva ühiskonnas väikerahvad, kes 20. sajandi ajaloosündmustes on kaotanud oma maa või keele? Miks vajab ühiskond veidrikke, kangelasi või teisigi erinevaid aegu ja ruume? Kuidas ühiskond neid loob? Kuidas seovad esivanemad erinevaid aegu ja ruume? Kuidas peegelduvad meis meie sugulased ja pere? Neil teemadel kõnelevad uurijad Eestist, Lätist, Venemaalt, Soomest ja Rootsist.

Raamat selgitab sotsiaalseosega turunduse kontseptsiooni ja selle kohta brändifilosoofia kontekstis. Illustreeritud asjakohaste juhtumikirjeldustega, näitab „Hingega bränd“ võimalust, kuidas turundajad saavad rakendada sotsiaalseosega turunduse jõudu toote, teenuse või korporatiivse brändi edendamisel.

Käesolev kogumik peegeldab Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna väärikat poole sajandi pikkust ajalugu. Ülesehituselt kronoloogiline artiklite valik tutvustab konservaatorite igapäevatööd alates osakonna loomisest 1975. aastal kuni kaasajani. Igat kümnendit sissejuhatavas peatükis avavad autorid tolle ajaperioodi tagamaid ning visandavad pildi konserveerimisosakonnas toimunust. Juhtumiuuringute valik on tehtud subjektiivselt, eesmärgiga näidata konservaatori töö eri tahke ning anda sõna võimalikult paljudele kunagistele ja praegustele kolleegidele.

Novellikogu, mis kõneleb lugeja sisemiste kõhkluste ja piinlikkustega sõbralikult, kuid ilustamata, läbi naeru, kuid häbistamata. Jüri Kolki lood kinnitavad, et tavalisuses pole mitte midagi halba ja igavat, ning kirjanik oskab lugejat üllatada vaimsete maksahaakidega, mis panevad aju ja südame tulitama.

Järjekordne täiskasvanu kirjutas sulle järjekordse raamatu sellest, kuidas noor olla. Pole tänu väärt! Sa võid loomulikult täitsa vabalt ise otsustada, kas tahad seda raamatut lugeda või ei. Mina ei käsi ja keegi teine ka mitte. Soovitan sul seda siiski kas või sirvida, kui tahad saada mingeidki mõistlikke vastuseid muu hulgas sellistele küsimustele:

⁃ mida teha, kui keegi on peol liiga palju alksi joonud?

⁃ kuidas vahetatakse tampoone?

⁃ miks üksildus nii valus on?

⁃ millal ja kui palju peaks seksima?

⁃ miks teismeeas nii kergelt piinlik hakkab?

⁃ kas vanemad tohivad salaja su telefonis nuhkida?

⁃ millised näevad välja normaalsed suguelundid?

Panin sekka ka hunniku praeguste täiskasvanute (nõks piinlikke) teismeea mälestusi, et sul oleks kui tunned, et sa pole enam laps, aga mitte veel ka päris täiskasvanu, siis see raamat aitab aru saada, mis värk on. Loodetavasti.

-Merilin

Raamat koondab Olev Oleski viimastel aastakümnetel kirjutatud tekstid Eesti iseseisvuse taastamisest, taasrajatud Eesti välispoliitikast ja diplomaatiast, eesti kultuurielust paguluses, eesti koolist Stockholmis, Eesti Üliõpilaste Seltsist jm. Raamatu viimases osas avaldatakse osa autori Vaba Eesti Sõnas avaldatud arvustustest ja tutvustustest Eestis ja Välis-Eestis ilmunud raamatutele. Raamat sisaldab suure hulga fotosid, millest enamikul on jäädvustatud tänagi aktiivsed Eesti ja Välis-Eesti tegelased.

„6,6“ on Euroopa luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa teine luulekogu. Mõtteliselt on raamat üks luuleõhtu, kus tõsine poeet räägib vaheldumisi enesearengust, toolide vihkamisest, oma menüüst ja muidugi sellest, kui suurepärane luuletaja ta on. Küsimusele, kas tegemist on hea luulega, vastab viimasel leheküljel uuringufirma Emor läbiviidud küsitluse tulemus, kus 514 Eesti inimest said käesoleva luulekogu kõiki tekste hinnata 10-palli süsteemis. Luulekogus on teiste seas nii tekstid, mis tõid Euroopa meistritiitli, kui ka Loomingu aastapreemia (2025).