Tooted

Autori peateos ja sellele elu lõpul kirjutatud järg käsitlevad noore inglise rännumehe avastusi tundmatul Eikugasilmaal, mille kombed ja institutsioonid meisterlike metafooridega kujutatult peegeldavad viktoriaanlikul Inglismaal valitsevaid paradokse. Näiteks peetakse sel maal kuritegu haiguseks ja haigust kuriteoks. Riigi religioon on mitte toimiv pangadussüsteem, mida eikugasilmaalased küll silmakirjalikult järgivad, teenides samal ajal oma tõelist jumalust Ydgrunit (anagramm T. Mortoni konventsionaalsuste türanniat kehastavast tegelaskujust "Mrs Grundy"). Eikugasimaal ei ole lubatud ka uuemad masinad kartuses, et saabub päev, kui masinad saavutavad ülemvõimu inimese üle. Mõtisklused paljudest ühiskonna muutumisega kaasnevatest probleemidest on esitatud paradokside kujul, mis on kätketud seikluslikku, põnevasse süžeesse.

Raamatu keskmes on autor ise, igavene heidik rõõmutul elupõlisel teekonnal läbi natsismi ja kommunismi Ameerikasse maapakku. Ehkki Norman Manea raamat on mitmes mõttes memuaarne, on see samas sügavalt meelekujutuslik teos, mis hõlmab aega ja ruumi, elu ja kirjandust, unenägu ja tõelisust, minevikku ja olevikku. Eluloolised sündmused sulavad ühte ajalooliste seikadega, mis seovad üksikisiku ikka ja jälle kollektiivse saatusega. Manea räägib 20. sajandi kõige julmemast ajajärgust ning sellele järgnenud võistlushimulisest ja mõnikord küünilisest tänapäeva ühiskonnast.

Olles ühtaegu ahistav mälestusteraamat ja ambitsioonikas eepiline projekt, saavutab „Huligaani tagasitulek” eriomase sisemise harmoonia, kui äng läheb üle peeneks irooniaks ja burleskseks fantaasiaks. Huvitavalt kirjutatud ja säravalt sõnastatud teose autor tajub teravalt, milline tohutu vägi on inimlikul kurjusel ja headusel, kuulekusel ja ausameelsusel.

„Huligaani tagasitulek” ilmus 2003. aastal ja pälvis 2006. aastal maineka kirjanduspreemia Prix Médicis Étranger’.

Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Isaac Bashevis Singeri vanema venna Israel Joshua Singeri Varssavis 1932. aastal ilmunud humoorikas ja põnev romaan. Kes on see Joše, pühak või petis?

"Juuksurite pikniku" iseloomustuseks seisab originaalväljaande saatesõnas:
"Selle raamatu kahekümnes loos viib Felicitas Hoppe oma lugeja äraspidistesse maailmadesse. Saatuse tuju või veider juhus paiskab tema kangelased paikadesse, kus nad püüavad pinda jalge alla saada. Nad on tühipalja kriimustuse kangelased ja õnnetuse rüütlid. Nende lugude dramaatika järgib unenäoloogikat. Pole mingit kindlat pinda ei kangelastele ega lugejale."

1947/48. aasta talvel Tuneesias kirjutatud "Karmeliitide dialooge" on peetud Bernanosi vaimseks testamendiks.

"Lennukivaatleja" viib meid tulevikuperspektiivita aiamajakeste linnakusse, mille viimased elust eemale jäänud asukad elavad kummastavate ettekujutuste maailmas.

Lugu räägib Tallinna lennuvälja külje all aiaduslinnakus pesitsevast asotsiaalsevõitu elukommetega erakust, kes arvab, et on üle pea kulgevaid lennukeid vaadeldes juhuslikult jälile saanud USA sõjavangide transportimisele ja kusagil lähikonnas tõenäoliselt asuvale salavanglale. Tekib üsna haarav põnevuslugu žanrile omaste kahtlaste kokkusattumuste, eelaimuste, spekulatsioonide, vandenõuteooriate, ohtlike missioonide, luuramiste ja jälitamistega. Valitseb paranoiline õhkkond. Minajutustaja surmast antakse teada juba esimeses lauses ja kogu järgnev lugu ongi ootus, et miks ja kuidas täpselt.

Me kõik püüame üleilmastuvas maailmas kohaneda, sest teisi valikuid lihtsalt ei ole. 19-aastase peategelase Eve püüdest leida oma koht siin päikese all käesolev stsenaarium jutustabki.

Willa Catheri loomingut uurides on tihti raske vahet teha, kus lõpeb tõsielu ja algab väljamõeldis. Iseäranis selgelt on elulooliste seikade loomingusse põimimist ja kunstilist töötlemist jälgida tema esimeseks meistriteoseks nimetatud romaanis "Minu Antonia". "Minu Antonia" jutustaja Jim pajatab suures osas Willa Catheri enese lugu. Tõsielulised prototüübid on on paljudel "Minu Antonia" tegelastel. "Minu Antonia" pälvis juba ilmudes kriitikute tähelepanu. Kiideti Catheri oskust anda edasi Nebraska loodust ja inimesi, leiti, et romaan seob mõjusalt realismi ja naturalismi. Hiljem tõusid huviorbiiti romaani erootilised allhoovused.

Giacomo Leopardi on itaalia kirjandusloos niisama möödapääsmatu tegelane nagu Dante Alighieri või Francesco Petrarca.
1845. aastal ilmunud "Mõtted" on piisavalt mitmekesine sissejuhatus krahvi maailma. Loodetavasti naudib lugeja nii autori vaimukat sarkasmi kui ka jahedat halastamatust...

See romaan ilmus rootsi keeles aastal 1986 ja ei sarnane ühegi teise romaaniga Donneri rikkalikust loomingust. "Presidenti" võib lugeda kui põnevusjuttu, milles põimuvad tõsielu ja kujutlused.

Romaan inimese elust pärast suurt armastust: pealkiri "Raugaiga" peaks väljendama mõtet, et suure ja tõelise armastuse möödudes me muutume hingelt raugaks, kes selle sõna tõelises tähenduses ei ela enam.

Novell "Reekviem armastusele" valmis aastal 1896 ja ilmus samal aastal ka trükis. Mitmeski mõttes on tegu ühe von Saari meisterlikuma novelliga. Von Saar ise kirjutas kirjanduskriitik Moritz Neckerile raamatu lõpetamise järel järgmist: "Tunnistan, et pean seda õnnestunud tööks, ehhki, nagu peaaegu alati, leiaks ka üht-teist laita. Igal juhul olin sie endale modelliks. [---] Enamikku minu novellidest hakatakse kahjuks tõeliselt nautima alles pärast minu surma - kui minu teoseid siis üldse veel nauditakse."

Tõlkija Marta Sillaotsa mälestusteraamat annab huvitava ülevaate 20. sajandi alguse Tallinnast ja selle kirjanduselust, Esimese maailmasõja sündmustest ja Eesti Vabariigi algusaegadest.

XX sajandi prantsuse kirjanduse särava sõnameistri romaan "Silmapaistmatu inimene" on tema vaimne testament. "Ilus hommik" on mõistujutt inimese kõige imelisemast võimest - kujutlusvõimest.

Saksa luuletaja, esseist ja staar-intellektuaal Enzensberger lubab endale võimalust lennata minema sealt, kus vaimne ilm kehvaks kisub: ta ei lase end siduda suurte teooriatega ja jätab hapuksläinud põhimõtted šarmantse truudusetusega maha.

Altenbergi jutud on alati elulised ning samas peenelt ja üllatavalt puänteeritud. Mõned teemad: “Sõpruse olemus”, “Mida tähendab poeet”, “Silmakirjalikkus”, “Hüsteeria”, “Eluenergiast”, “Rikas-olemise-päev”. Kasutades Altenbergi enese sõnu, saab näha “lahinguid inimese intellekti ja südame vahel, eelarvamuse ja arvamuse, kaugvaate ja lähivaate vahel”. Hõrk ja vaimukas raamat. Aktuaalne ka tänapäeval. - Marko Mägi

Kirjad 1940-1993. Kui tänu tõlgetele on eesti lugejal olemas esmane ülevaade Lotmani teadustöödest, siis käesolev vihik annab läbilõike Lotmani epistolaarsest pärandist, teadlase asemel on siin esiplaanil inimene, kes avab oma isiksuse erinevaid tahke.

Inglise kirjaniku Ronald Firbanki (1886-1926) tuntumaid teoseid "Valmouth" on helgetooniline fantaasia elust pikaealiste poolest kuulsas kuurortlinnakeses. Romaanis ilmneb autori maalikunsti- ja teatrilembus. Peatükid on kui butafooriarohke näitemängu vaatused. Lühiromaani kergele ja elurõõmsale põhitoonile lisavad vürtsi eksootika, vihjed katoliiklikele kombetalitustele ning kerge erootiline varjund.

Wilson Squire on valuutamaakler, kes saadetakse Veneetsiasse hindama poliitilist olukorda ja selle võimalikku mõju liirale. Viimastest sündmustest oma elus vaevatud ja võõras keskkonnas end ebamugavalt tundes ei suuda ta magada ning hakkab jalutama niisketel Veneetsia tänavatel kesköö ajal. Selles labürindis kohtab Wilson salapärast Caterinat, naist, kes näib kandvat sajandite kurbust, naist, kes on mähkunud minevikku, kuid ei jaga midagi oma ajaloost temaga.

Raamat räägib kreeka rahva ühe osa kannatustest, mille juures maailma suurvõimud mängisid alatut osa. Tegemist on Väike-Aasia kreeklastega -- joonlaste ja aioollastega --, kes olid asunud sellesse piirkonda oma kolm tuhat aastat tagasi ja kes olid 1922. aastal sunnitud isade maa maha jätma ning Kreekasse ümber asuma.

John Galsworthy noorepõlveromaan, mis avaldati aastal 1900 ja milles on nähtud tugevaid mõjutusi Turgenevilt ja Maupassantilt. Seda peetakse Galsworthy hilisema loomingu ettekuulutajaks, romaaniks, milles autor leidis oma "hääle".