Tooted

Üheksakümnendatel aastatel, mis kogu senise elu pea peale pööravad, saab elumehest ärimees. Senitundmatus olelusvõitluses leiab peategelane kogemata kuldvõtmekese, mis avab talle ukse kapitalistliku heaoluühiskonna hüvede juurde. Kuid edu ja armastus panevad pea pööritama, üksiküritaja individualism viib sotsiaalsete rollide hävimisele, perekond puruneb ning otsustav katse kindlustatud mehena rahusadamasse jõuda ei taha õnnestuda. Rantjeepõli toob kaasa uued probleemid, igatsetud maaelu idüllist pole jälgegi.

„Ärimees“ on järg raamatutele „Mängumees“ ja „Elumees“. See on osa Mihkel Tiksi raamatusarjast „Poiss sai 50“, mis sai 2010. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel eripreemia.

Anthony Bourdain oli mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.

„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.

Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.

3. trükk

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Paljud inimesed usuvad, et tulnukad võivad pärineda mõnelt planeedilt, kus ei saa enam elada, ja nad otsivad uut elukohta. Teised on veendunud, et nad muretsevad inimeste pärast, kes hävitavad end selliste „mänguasjadega“ nagu näiteks tuumaenergia.

Küsimusele, kas tulnukad on olemas, ei ole teaduslikult tõendatud vastust. Küll aga on ufoloogid registreerinud üle 40 miljoni ülestähenduse tundmatutest lendavatest objektidest ja kontaktidest ufonautidega.

 

Aastal 1995 oli Eesti juba riik, aga ei olnud ka. Uue elu tormide eest põõsasse pugenud geenius lootis mugavuslipu all rantjeepõlve nautida, kuid enne veel, kui ta kodukindlus valmis sai, murdis elu tema tsitadelli uuesti sisse. Paha aimamata kargas taluperemees pea ees poliitikasse, mis viis konflikti nii kohaliku rahva, mõjukate parteitegelaste, maksuameti kui lõpuks ka oma lähedastega. Viiekümnendat sünnipäeva tähistas mängumehest elumeheks, elumehest ärimeheks ja lõpuks muidumeheks saanud poiss üksinduses kodust kaugel võõrsil.

„Muidumees“ on järg raamatutele „Mängumees“, „Elumees“ ja „Ärimees“. See on neljas ning viimane osa Mihkel Tiksi raamatusarjast „Poiss sai 50“, mis sai Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel eripreemia.

Sigrid Undsetit ei nimetatud kirjanduskuningannaks põhjuseta. Ta oli pikka kasvu ja energiline, majesteetlik ja autoriteetne. Tema Põhjamaade keskaegse elu kirjeldused kuuluvad maailmakirjanduse kõrgklassi ja Kristiina Lauritsatütrest on saanud üks tuntumaid kirjanduslikke tegelasi maailmas. 1928. aastal pälvis Undset Nobeli kirjandusauhinna. Ta kirjutas kogu oma elu ja võttis võitlusvalmilt osa ka oma aja ühiskondlikust elust. Undseti elutee oli täis sügavaid, jälgi jätvaid pöördeid. Sigrun Slapgard on põhjalikus biograafias püüdnud tabada tõde tema isiklike triumfide ja lüüasaamiste kohta.

Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas.

Delermi lühiromaani "Terve pühapäeva oli sadanud" (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud. Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.

"Vanaema mõisa" teise raamatu tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Eestis. Nõukogude võim püüab igasuguse vastupanu maha suruda, metsavennad koodavad meeleheitlikult abi Läänest ja juba romaani esimesest osast tuttavaid tegelasi ootavad rasked otsused ja valikud.

Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Meriga ning võiks öelda, et see raamat on teadlase, riigimehe ja presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor. Kulle Raig ongi püüdnud oma raamatus näidata selle väljapaistva ja ereda isiksuse eri külgi.