Tooted

Anthony Bourdain oli mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.

„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.

Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.

3. trükk

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Paljud inimesed usuvad, et tulnukad võivad pärineda mõnelt planeedilt, kus ei saa enam elada, ja nad otsivad uut elukohta. Teised on veendunud, et nad muretsevad inimeste pärast, kes hävitavad end selliste „mänguasjadega“ nagu näiteks tuumaenergia.

Küsimusele, kas tulnukad on olemas, ei ole teaduslikult tõendatud vastust. Küll aga on ufoloogid registreerinud üle 40 miljoni ülestähenduse tundmatutest lendavatest objektidest ja kontaktidest ufonautidega.

 

Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas.

Delermi lühiromaani "Terve pühapäeva oli sadanud" (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud. Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.

"Vanaema mõisa" teise raamatu tegevus toimub Teise maailmasõja järgses Eestis. Nõukogude võim püüab igasuguse vastupanu maha suruda, metsavennad koodavad meeleheitlikult abi Läänest ja juba romaani esimesest osast tuttavaid tegelasi ootavad rasked otsused ja valikud.

Raamatu autor Kulle Raig on töötanud koos Lennart Meriga ning võiks öelda, et see raamat on teadlase, riigimehe ja presidendi portree sõbra silmade läbi. Lennart Meri nimega on seotud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pöördeline aeg, kuid ta on ka reisikirjade ja ajalooraamatute autor. Kulle Raig ongi püüdnud oma raamatus näidata selle väljapaistva ja ereda isiksuse eri külgi.