Tooted
Üheksakümnendatel aastatel, mis kogu senise elu pea peale pööravad, saab elumehest ärimees. Senitundmatus olelusvõitluses leiab peategelane kogemata kuldvõtmekese, mis avab talle ukse kapitalistliku heaoluühiskonna hüvede juurde. Kuid edu ja armastus panevad pea pööritama, üksiküritaja individualism viib sotsiaalsete rollide hävimisele, perekond puruneb ning otsustav katse kindlustatud mehena rahusadamasse jõuda ei taha õnnestuda. Rantjeepõli toob kaasa uued probleemid, igatsetud maaelu idüllist pole jälgegi.
„Ärimees“ on järg raamatutele „Mängumees“ ja „Elumees“. See on osa Mihkel Tiksi raamatusarjast „Poiss sai 50“, mis sai 2010. aasta Tänapäeva romaanivõistlusel eripreemia.
Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Paljud inimesed usuvad, et tulnukad võivad pärineda mõnelt planeedilt, kus ei saa enam elada, ja nad otsivad uut elukohta. Teised on veendunud, et nad muretsevad inimeste pärast, kes hävitavad end selliste „mänguasjadega“ nagu näiteks tuumaenergia.
Küsimusele, kas tulnukad on olemas, ei ole teaduslikult tõendatud vastust. Küll aga on ufoloogid registreerinud üle 40 miljoni ülestähenduse tundmatutest lendavatest objektidest ja kontaktidest ufonautidega.
Aastal 1995 oli Eesti juba riik, aga ei olnud ka. Uue elu tormide eest põõsasse pugenud geenius lootis mugavuslipu all rantjeepõlve nautida, kuid enne veel, kui ta kodukindlus valmis sai, murdis elu tema tsitadelli uuesti sisse. Paha aimamata kargas taluperemees pea ees poliitikasse, mis viis konflikti nii kohaliku rahva, mõjukate parteitegelaste, maksuameti kui lõpuks ka oma lähedastega. Viiekümnendat sünnipäeva tähistas mängumehest elumeheks, elumehest ärimeheks ja lõpuks muidumeheks saanud poiss üksinduses kodust kaugel võõrsil.
„Muidumees“ on järg raamatutele „Mängumees“, „Elumees“ ja „Ärimees“. See on neljas ning viimane osa Mihkel Tiksi raamatusarjast „Poiss sai 50“, mis sai Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel eripreemia.
Sigrid Undsetit ei nimetatud kirjanduskuningannaks põhjuseta. Ta oli pikka kasvu ja energiline, majesteetlik ja autoriteetne. Tema Põhjamaade keskaegse elu kirjeldused kuuluvad maailmakirjanduse kõrgklassi ja Kristiina Lauritsatütrest on saanud üks tuntumaid kirjanduslikke tegelasi maailmas. 1928. aastal pälvis Undset Nobeli kirjandusauhinna. Ta kirjutas kogu oma elu ja võttis võitlusvalmilt osa ka oma aja ühiskondlikust elust. Undseti elutee oli täis sügavaid, jälgi jätvaid pöördeid. Sigrun Slapgard on põhjalikus biograafias püüdnud tabada tõde tema isiklike triumfide ja lüüasaamiste kohta.
Jaan Krossi uus romaan on jõudnud lähiajalukku, „Tahtamaa“ tegevustik algab aastast 1993 ning sündmuste keskmeks on maa tagastamine endisele omanikule.
„Tahtamaa” on ajalooline raamat ühest saarel asuvast külast ja peategelase elust eelmisel sajandil. Ühesõnaga peategelane käib mööda isapoolseid juuri ning ajab asju, et Tahtamaa krunt, kus asub ohtralt tervislikku muda, tagasi saada. Tal on ka kaasosalised. Ja raamatust ei puudu romantika, armastus ja elu intiimsemad varjundid.
Teose esimene lugeja, abikaasa Ellen Niit arvab, et uus romaan on võrdlemisi erandlikul kohal Jaan Krossi loomingus, sest on rohkem psühholoogiline kui mõni teine ja ei põhine niivõrd ajaloolisel uurimustööl kuivõrd elukogemusel. See oli ühtlasi Jaan Krossi viimane romaan.
Tänapäeva Prantsusmaa menukamaid kirjanikke Philippe Delerm on kahtlemata lühivormide suurmeister. Ta kirjutab kõige argisematest asjadest, hetkedest ja olukordadest meie ümber sellise tabavuse ja nõtkusega, et tema lühilood on tänaseks toonud talle suure tuntuse nii Prantsusmaal kui mujal maailmas.
Delermi lühiromaani "Terve pühapäeva oli sadanud" (1998) peategelaseks on erakordselt sümpaatne, pisut veidrik härra Spitzweg, kes elab Pariisis. Härra Spitzweg lausa jumaldab oma kodulinna ning koos temaga võime avastada selle müütilise suurlinna peidetud soppe ja nurgataguseid, mida tunneb üksnes see, kes on seal elanud. Mõnusa huumori ja erakordselt tundliku sõnaga kirjeldab Delerm härra Spitzwegi väikest maailma.
