Tooted

„100 maailma linna“ sisaldab sadat põnevat reisisihti kõigis viies maailmajaos. Raamat sobib lugemiseks igaühele, keda huvitab elu kodust kaugemal. Lisaks kvaliteetsetele fotodele leiab lugeja ülevaate iga linna ajaloost, peamistest vaatamisväärtustest, elustiilist ja kultuurist, samuti turistidele olulist teavet. Kindlasti avastab lugeja siit midagi uut, sest maailma suurlinnade kõrval on vaatluse all ka meil vähem tuntud eksootilised turismikeskused. Teiste hulgas leiame ka koduse Tallinna, mille ilu ja omapära Euroopa lugejale mõeldud saksakeelne originaalväljaanne vääriliselt hindab.

Kuidas kulgeb tee kuulsuse juurde, kuidas kuulsus maitseb, kas kuulsus on ravitav? Tegelikult on kuulsusi selles raamatus palju rohkem kui 101. Kaugeltki kõik pole eestlased. Staaride paraad algab Järva Jaani, Vend Vahindra, Dunkri Lonni ja Alfred Rosenbergiga ning päädib Oliver Kruuda, Nõia-Intsu, Vaido Neigausi, Lauri Pedaja ja Anu Saagimiga. Suurem osa neist pole tuntud töö, saavutuste või ametikoha tõttu, nad on kuulsad lihtsalt sellepärast, et nad on kohutavalt kuulsad. Kuulsuste kiiremaks leidmiseks on raamatu lõppu lisatud isikunimede register.

Raamat tutvustab 34 imelist ja haruldast koeratõugu. Eksootiline valik koeratõugude tutvustusi viib lugeja kaasa avastusretkedele üle planeedi ning ajaloos sadu ja tuhandeid aastaid tagasi. Raamatus on koondatud lood koertest, kes on väga haruldased, samuti mõned tõud, mille kohta ringleb palju väärteadmisi. Koerte ajalugu on määratult pikk ning koerte maailm on inimeste maailmaga läbi põimunud nii ellujäämise kui ka kunsti, kultuuri ja spordi tasandil.

Põnev seiklusjutt, mis viib lugeja sada aastat ajas tagasi Euroopasse, kus kohtume Conori-nimelise poisiga. Conor on igati tavaline teismeline poiss, kui välja arvata üks tõsiasi: tema suurimaks unistuseks on avastada lendamise saladused. Iirimaa ranniku lähedal asuvas rahumeelses Saltee kuningriigis üles kasvades ei oska poiss aimatagi, kuidas tema elu ühel saatuslikul päeval muutub. Avastanud juhuslikult Saltee kuninga vastu plaanitava vandenõu, lavastatakse Conor süüdi riigipöördekatses, tembeldatakse ta reeturiks ning heidetakse Little Saltee saarel asuvasse vanglasse. Conoril tuleb elus püsimiseks mängu panna kõik oma oskused. Saarelt põgenemiseks on aga ainult üks moodus: lennata. Nii mööduvadki Conori üksildased kuud vangikongi seintele lennumasinate jooniseid kritseldades. Kuudest saavad aastad ning lõpuks peab Conor oma revolutsioonilisi kavandeid usaldama.

Arhitektuuripreemiate nominendid.

1913. aastal eesti rahva ühisel tahtel Tallinna kesklinna kerkinud teatri- ja kontserdimaja kannab sümboolset nime Estonia. Läbi ajalootormide on see tempel säilitanud oma keskse koha Eesti elus, ja seda mitte ainult teatri- ja kontserdisaalina. Raamatu esimeses pooles antakse ülevaade üheksa aastakümne lavastustest, teises pooles vaadeldakse lähemalt teatrimaja ehituslugu. Rööptekst soome ja inglise keeles.

Kaitsepolitseiameti aastaraamat aastast 2018, mille on koostanud Harrys Puusepp.

Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 12. aprilli korraldus kaitsepolitsei loomise kohta ütles: „Kaitsepolitsei otsekoheseks ülesandeks on nende kuritegude vastu võitlemine, mis on sihitud maksva demokraatliku vabariigi ja seltskondliku korra kukutamiseks.“ Meie ülesanded on nüüdki samad, mis pandi meile asutamisel – kaitseme vabadusi, inimeste õigust teha ise oma valikuid ning elada rahus. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele. Samas paragrahvis on aga ka kirjas, et veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Nii on sõnastatud tasakaalupunkt õiguste ja vabaduste ning kohustuste vahel. Vaba mõte, arvamus ja hinnang, mida me julgeolekuasutusena kaitseme, ei anna kellelegi samas vaba voli ühiskonnas kokkulepitut rikkuda. Kaitsepolitsei jaoks on olemas selge eraldusjoon ühelt poolt veendumuste, mõtete ja ideede vabaduse ning teiselt poolt kellegi soovide vahel neid veendumusi, mõtteid ja ideid riigi ja põhiseadusliku korra vastu pöörata, vabadust kuritarvitada.

Mononäidend Heino Ellerist

Saatses asub üks vanemaid (rajatud 1974) ning ühtlasi esimene spetsiaalselt setu kultuuri tutvustamiseks ja säilitamiseks loodud muuseum Setumaal. Raamatu sissejuhatavas artiklis iseloomustab etnoloog Mare Piho lühidalt Setumaa muuseume, rõhutab nende suurt vastutust mälu säilimise ja setu kultuuri tulevikuvõimaluste ees ning peab eriti oluliseks Setumaa muuseumide eripära ja selle säilitamise vajadust tulevikuski. Saatse muuseumi käsitlevas osas leiab esiletõstmist selle muuseumi eriline koht setu meestekultuuri tutvustajana: meeste poolt asutatuna on sinna toodud või kogutud rohkesti just setu meeste endi valmistatud ning nende poolt kasutatud tööriistu, tarbeesemeid jm. Raamatus käsitletakse samuti Saatse muuseumi tööpiirkonna varasemat ajalugu muinasajast tänapäevani (Arvis Kiristaja), Saatse muuseumi asutamislugu ja käekäiku rajamisest kaasajani (Renaldo ja Natalja Veeber) ning antakse ülevaade olulisematest seal säilitatavatest etnograafilistest ja kultuuriloolistest esemetest (Mare Piho).

Rahvusvahelise tuntusega ravimtaimede ekspert ja mitmete ravimtaimeraamatute autor filosoofiadoktor Ain Raal võtab vaatluse alla ravimtaimede vähetuntud kasutusvõimalused, süstematiseerides ja kirjeldades nende osa alternatiiv-meditsiinis. Lisaks üldistele mõistetele, alternatiivsete meditsiinisüsteemide ja herbalismi osale erinevates riikides ning paraherbalismile süüvitakse põhjalikumalt sensoherbalismi, aroomiteraapia, ajurveeda, õieteraapia, homöopaatia ja puuteraapia olemusse ning võimalustesse.

„Tsentrifugaalkatastroof" on menuka William Wentoni seiklussarja kuues ehk viimane raamat. Hoogne lugu maailma parimast koodimurdjast jätkub suure lahinguga Williami ja Abraham Talley vahel. Seekord tuleb Williamil lahendada maakera enda kood ja langetada keerulisi valikuid. Kas Williamil õnnestub päästa Maa lüriidiumi käest? Ja mis saab lüriidiumist tema sees?

Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia" on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm. Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba surnust üles tõuseb? Millist imerohtu saab metsamürridelt, millist aga tarenähki küünepurust? Kõigile sellele peab lahenduse või vastuse leidma 74-aastane Võrumaa teadjamees Heino Vaim. Nelja naise telefoniraamatus kannab härra Vaim tiitlit „laste isa", ühe õnneliku jaoks on ta tegevabikaasa. Ta on Võrumaa metsade kõige targem mees, kes ei jäta abita kedagi – olgu selle mure siis küünemusta suurune või pirakam kui elu ise.

Eesti folkloristika ja kultuuriloo keskuse teadurite ühistöös valminud artiklikogumik nõukogude aja kirjandus- ja kultuuriloost.