Tooted

Ameerika kirjaniku Martha Cooley romaanis kohtuvad kirg ja kirjandus, Washingtoni ülikooli kirjandusarhiivi hoidja ja noor luuletajanna, kes tunneb põletavat huvi T. S. Elioti kirjade vastu, mida kirjanik on saatnud ühele ameeriklannale. Noor luuletajanna viib eaka arhivaari meelerahu, äratab ta mälust tõrjutud mineviku ja ärgitab kaude ootamatult mässulisele teole.

Sisaldab 464 leheküljel üle 15 000 mahuka sõnaartikli. Eesti-inglise sõnaraamat on lihtne ja ülevaatlik inglise keele sõnaraamat igapäevaseks kasutamiseks. Sõnaraamat toob sõnade põhitähendused, esitab rohkesti kasutusnäiteid ja väljendeid, lisaks antakse kasutajale vajalikke näpunäiteid, et panna tähele veaohtlikke kohti ja neid keelekasutuses vältida. Sõnaraamatu lisas esitatakse inglise ebareeglipäraste tegusõnade tabel ja ülevaade numbrite õigekirjast.

«Inglite aeg» on Iris Murdochi kümnes romaan ja see ilmus 1966. aastal. Selle gooti romaani elementidega pikitud loo keskmes on anglikaani vaimulik Carel Fisher, kes on kaotanud usu Jumalasse ja headuse võimalikkusse. Carel usub, et Jumal on surnud ja tema inglid on valla päästetud. Ja need inglid on hirmsad… Careliga koos elavad pastoraadis tütar Muriel, tema ilus invaliidist hoolealune Elizabeth ja nende Lääne-India teenija Pattie. Lisaks on majas veel vene emigrant Eugene ja tema poeg Leo. Nende inimeste omavahelistele kirglikele suhetele Murdochi raamat keskendubki. Murdoch ise on öelnud, et ta üritas selles raamatus arutleda, kas ja kuidas oleks moraal ja kõlblus võimalikud postreligioosses maailmas. Kriitikud peavad seda teost väga loetavaks filosoofiliseks armastusromaaniks.

Poliitika, intriigid ja kired möllavad iga riigi võimukoridorides. Francis Urquhartil on oma inimene iga poliitilise saladuse lähedal ja ta on peaministriks saamise nimel valmis petma kõiki neist. Mattie Storin on auahne noor reporter, kellele meeldib otsida meediaspinnide tagant tõelisi lugusid. Kui ta komistab kõige kõrgemale tasemele ulatuva skandaalse finantskorruptsioonivõrgustiku otsa, tõotab ta tõe päevavalgele tuua. Ent selle teostamiseks peab ta võitlema ka omaenda deemonitega ning panema mängu kõik, isegi oma elu.

See on praeguse hetke snäpšott Eestist ja tema inimestest, vaadatuna läbi populaarkultuuri prisma. Irooniline kaasaegne lähenemine Kalevipoegale.

Eesti noorsoojutustus.

Ühe põlvkonna kirurgi tingportreel ei ole konkreetset nime, sünni- ega surmakuupäeva. See on ajavahemik, kuhu paigutatakse konkreetsed isikud ja nende tegevus ning tähtsatena tunduvad sündmused. Käesolev tingportree tuli paigutada reaalaega aastatel 1960-1999 ehk XX sajandi lõpp. Tingportree taust ulatub aga paljude kümnendike võrra minevikku. Eesti kirurgide tingportreesse pidid mahtuma 289 + 15 kirurgi, kes olid arvel ENSV tervishoiuministeeriumi kaadriosakonnas.

Arthur Schopenhaueri peateoses „Maailm kui tahe ja kujutlus“ on esitatud tema pessimistliku filosoofia süsteem. Selle keskmeks on metafüüsiline õpetus maailmast kui tahtest, mis on pime, igitunglev, igirahuldamatu ja sellepärast õnnetu. Inimene vabaneb tahte vaevadest, kui õpib vaatlema maailma ja elu soovideta, ihadeta, tagamõteteta. Käesolev raamat sisaldab katket Schopenhaueri peateose lisadest, kus räägitakse loovusest ja kunstist.

Kaur Kenderi lühiproosapalad illustreeritud Herkki Erich Merila fotodega või siis Herkki Erich Merila fotoalbum illustreeritud Kaur Kenderi lühiproosapaladega. Eesti ja inglise keeles.

Tiia Toomet iseloomustab oma uut jutukogu järgmiselt: „Ükskord, kui lugesin üle oma vanu jutte, hakkas mind häirima, et kõik need on kirjutatud minavormis. Justnagu oleksid need minu enda elust. Tegelikult ei ole ju. Või vähemasti mitte päriselt. Päriselu on nagu katkematu vool, mida on võimatu sõnadesse panna. Et teha elust jutt, tuleb kõigepealt voolust midagi välja õngitseda ja hakata seejärel uurima, mis see on, mille kätte said. Panna paberile esimene lause ja lasta see lahti. Seejärel hakkab tekst ennast juba ise kirjutama, pead vaid hoolitsema, et jõuaksid talle järele joosta.“

Iga inimene peab teadma, tundma liiklusreegleid, mis on sama kui arsti ettekirjutus haigele. Kirjutis on eelkõige adresseeritud kooliõpilaste liiklusvaistu kujundamiseks ja ka tagasihoidlikuks meeldetuletuseks täiskasvanuile. Ehk aitab kirjutatu paremini mõista ja lahti mõtestada liikluskeerises varitsevaid ohte, keerdsõlmi, kasvatada lugupidamist tänava ning liiklusprobleemide vastu.

Mälestusraamat kunagise töölisteatriarmastatud näitlejast Karl-Rudolf Paumannist ehk Ruts Baumannist. Raamatu autor on Ruts Baumanni tütar ning oma ja teiste näitlejatega kokku puutunud inimeste mälestused on kirja pandud erakordsesoojuse ja tänutundega. Lugeja saab ka ülevaatliku pildi 1930.–40. teatrielust. Raamatu lõpus on toodud Ruts Baumanni aforisme ja lühikesi löövaid luuletusi mis ehk seni pole lugejani jõudnud.

See oli ta lemmiktööriist. See kaalus rohkem kui ühe naela. Suurema osa sellest moodustas keeruliselt nikerdatud elevandiluust käepide. Tera käepidemest kuni terava otsani oli kuus tolli. Alles eelmisel päeval oli ta selle läikima hõõrunud. Oma tööriistadega tegi ta seda sageli. Ta oli nende üle uhke, pidades neid kirurgilisteks instrumentideks. Ta teadis, et ilma nendeta ei suudaks ta olla oma ala parim. Ta astus tagasi ja silmitses oma tööd eemalt, eelistatuim piikvasar suures, lihaselises käes. "Selle asjaga võib end ära tappa," ütles keegi. Küllap tema seda juba teadis.

Nõukogude aeg ei soosinud ajas kestma jäävate memuaaride kirjutamist ega avaldamist. Kui avaldamise tegi võimatuks tsensuur, siis ohtlikuks võis saada isegi ausameelsete mälestuste sahtlisse jäädvustamine. Seda väärtuslikumad on need harvad meie ajani säilinud ülestähendused, mida autor on riskinud teha ka raskematel aegadel.

Lugu sai alguse päevast kui Jõuluvana sai Peetrilt kirja: Kallis Jõuluvana! Ma ei palu Sinult mänguasju, karamelle ega šokolaadi. Palun ainult üht: luba mul veidi aega koos Sinuga olla! Sellega teeksid mulle tõesti suure kingi, sest ma tahan suurena Jõuluvanaks saada. Kui ma võiksin Sinuga koos olla, õpiksin Su ameti selgeks. Aita täituda mu unistusel -- kord Sinu järglaseks saada. Palun Sind, ära ütle ei! Peeter

Organisatsioon ja juhid suudavad realiseerida oma eesmärke ainult siis, kui nad oskavad leida ja kaasata sobivaid inimesi. Eesmärkide saavutamine on kunst, milles olulist osa etendab personali juhtimine ja eestvedamine. Töötajate oskuslik valik, arendamine ja karjääri juhtimine tagavad organisatsioonile sobivad ja võimekad inimesed. Personali hindamine ja hüvitamine motiveerib töötajaid. Eestvedamises väljendub võimu ja autoriteedi dilemma, mille lahendamine aitab mõjutada inimeste tegevust ja neid tõhusalt juhtida.

Selles raamatus on jutud Maalehes ilmunud piibujuttude rubriigist. Tänaseks pole Eestimaal maakonda, kust poleks piibujutte tulnud. Neid on saatnud ka eestlased mujalt maailmast.

Horisondis 40 aastat toimetajana töötanud Rein Veskimäe kirjutatud kogumik Eesti teadlastest ja teadusest. Selles avaldatakse ka tema Horisondis ilmunud intervjuud 20 Eesti akadeemikuga. Rohkem kui 40-st kirjutisest koosnev raamat annab ülevaate Eesti teadusest ning teadlaste tegemistest ja mõtetest viimastel aastakümnetel. Raamat pakub nii mõndagi huvitavat füüsikast, astronoomiast, biofüüsikast, informaatikast, kosmonautikast-astronautikast, geoloogiast, meditsiinist, ilmast-kliimast, teadusajaloost, meie tuntud ja tunnustatud teadlaste elust ning ka tulevikumeestest - rahvusvahelistel aineolümpiaadidel medaleid võitnud noortest.

Andrus Mikiver oli 24-aastane, kui otsustas kergema raha ootuses minna Peruust narkomuulana narkootikume tooma. Ta tabati lennujaamas ning mõisteti üheksaks aastaks vangi. See raamat räägib Andruse elust vanglas. See on lugu ühe eluga kimpus olnud poisi elust, kes võib elada ka sinu kõrval. See avab ka kuritegelikule teele asumise tagamaid, millest on õppida meil kõigil, ning annab teadmise, et kui südamest soovida, on võimalik ka paranemine.

Kuulsa rootsi klassiku Selma Lagerlöfi (1858-1940) jutustus. Põhimotiiv: inimese hingepuhtusest tuleneva armastuse lunastav võim.

Kaotus kuulub minevikku. Mõrv on vanamoodne. Surm on alles algus. Milline oleks maailm, kui teadlased oleksid 20. sajandi vahetusel aatomite ja üldrelatiivsusteooria asemel avastanud eeteraine ja ühenduse surnud hingedega? 1938. aastal surma enam ei kardeta, vaid kasutatakse. Pärast surmajärgse elu avastamist on Briti impeerium laienenud Suvemaale – hiljuti surnute metropoli, alternatiivmaailma, kus surm pole lõpp, vaid millegi uue algus. Suvemaal, surnute maal, mõjutavad poliitilised juhid jätkuvalt poliitikat, spioonid jätkavad tegevust ja emad ootavad endiselt telefonikõnet oma lastelt. Ent britid pole ainsad, kes taotlevad võimutäiust praeguses ja järgmises elus. Nõukogude Liidul on Suvemaal spioonid ja tehnoloogia, millega luua oma jumal. Kui Briti välisluureteenistuse agent Rachel White kohtub Nõukogude ülejooksikuga, kes jagab infot Suvemaal tegutseva spiooni kohta, satub naise vaevaga üles ehitatud karjäär ohtu. Ta on sunnitud kõik mängu panema, et ohtlik agent tabada. Aga kuidas kinni püüda kedagi, kes on juba surnud? „Suvemaa" on briljantne spioonimüsteerium surmajärgsest elust ja sellest, mis juhtub siis, kui see levib elavate maailma.

Kõik sai alguse Hädast. Sellest, kuidas kümme aastat tagasi andis…

Tšingis-khaan – üks maailma suurima impeeriumi loojatest – on üks ajaloo surematuid kangelasi. Kesk-Aasias kasutatakse tema nime laste hirmutamiseks, Hiinas kummardatakse teda kui dünastia asutajat, Mongoolias nimetatakse teda kogu rahva isaks, Ameerikas hääletas ajakiri Time ta eelmise aastatuhande tähtsaimaks isikuks. Lugu sellest, kuidas Tšingis-khaan ühendas lõhenenud mongoli rahva ning asus valitsema impeeriumi, mis ulatus Hiinast idas kuni Poolani läänes, on kui imeline eepos, millest koorub välja ainulaadse sõdalase silmatorkav geniaalsus ja rabav julmus. John Mani põhjalik teos avab lugeja ees valitseja värvikireva ja vähetuntud eluloo, mis on rikastatud autori isiklike kogemustega reisidest tänapäeva Hiinasse ja Mongooliasse.

Raamat jutustab 88-aastase Johannes Togi elust, kes kandis kümme aastat süütult vanglakaristust selle eest, et oli ingerisoomlaseks sündinud. Käsitletakse teemasid, kuidas pääseda kibestumata, kui ebaõiglus võimutseb, kuidas leida lootust, kuidas jaksata uskuda ja armastada ning kuidas suuta teistele toeks olla. Raamatus antakse lühiülevaade ka Ingeri rahva ajaloost.

Keerulise ja vastuolulise, traagilise elusaatusega helilooja Eduard Oja lugu, esmane selletaoline ülevaade tema elust ja loomingust. Biograafia kujutab endast justkui kollaaži, kus autorist muusikateadlase arutelud ja hinnangud vahelduvad omaaegse perioodika vastukajadega, sekka meenutusi (sealhulgas E. Oja kaasaegse ning sõbra Eduard Tubina kirjalikud ning suulised teated) heliloojat tundnud inimestelt. Teose keskmes on tema hävinenud ooperi "Lunastatud vanne" lugu. Raamat on huviga loetav ka muusikast kaugema lugeja poolt. Sisaldab rohkesti helilooja elu ja tema ajastut käsitlevaid fotosid.

Romaan algab sõjaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idüllilisse villasse järve ääres. Seal sõbruneb ta villa omaniku tütre Violetaga, keda ta küll imetleb, ent ka kadestab. Elu on ilus ja tulevik paistab avanevat ahvatlevana tema ees. Varsti aga muutub kõik, vene vägede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mängureeglid, mil eestlased võisid omaks pidada vaid oma unistusi. Lugu saab üllatava järje pool sajandit hiljem samas Järvepilgu villas, kus kõik kunagi alanud oli, ja siis selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused ka täide viia.