Tooted

Mõlemad jutud käsitlevad inimese piiride küsimust: „Amfiibinimeses” täiustab geniaalne kirurg Salvator oma äranägemise järgi eluorganisme ning on loonud amfiibinimese, „Maailmavalitsejas” saavutab teadlane Stirner võime kontrollida elusolendite mõtteid ja tahet.

"Andromeeda udukogu" on Ivan Jefremovi ulmeromaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus (umbes aastal 3230) Maal ja maailmaruumis.

Käesolev valvsuseteemaline seiklusjutustus ilmus esmakordselt 1954. aastal ning selle sisuks on võitlus välismaise verehimulise luure teenistuses seisvate diversantide vastu karmis Jakuutia taigas. Jutustuse "Jäljed lumel" põhjal on vändatud samanimeline film ning jutustus ise on tõlgitud mitmetesse keeltesse.

Grigori Adamovi ulmeline romaan nõukogude allveelaeva Pioneer reisist Leningradist Vladivostokki. Romaan on kirjutatud 1930. aastate teises pooles stalinliku patriotismi vaimus. Esmalt ilmus see 1938. aastal järjejutuna ajalehes Pionerskaja Pravda, seejärel raamatuna 1939. aastal. Teosel oli suur menu tolleaegse noorsoo hulgas ning hiljem on tehtud romaanist üle 20 kordustrüki. Pärast 1953. aastat ilmunud väljaannetest on eemaldatud tekstilõigud, mis olid seotud Staliniga.

Tuntud nõukogude kirjaniku romaan noorte teadlaste kujunemisest ja elust. Esimeses raamatus kirjeldatakse peategelase Sanja Grigorjevi lapsepõlve, lastekodus viibimist, gümnaasiumis õppimist ja lennukooliaastaid. Raamatu teises osas jutustatakse Sanja töötamisest lendurina rahu ja sõja ajal. Põhjas hukkunud kapten Tatarinovi jälgede otsingutest, abielust Katja Tatarinovaga ja kokkupõrgetest alatu Romašoviga.

Romaani tegevus algab 1859. mil Richard Shandon sai tundmatult, üksnes initsiaalide all esinevalt isikult kirja, milles seisis, et Shandon on volitatud ehitama priki Forward ja selle mehitama.

Seilusjutt aareteotsijast

Kuunar "Kolumbus" on pühendatud kodumaa kaitsele, nõukogude noorsoo kangelaslikule võitlusele salakuulajate ja diversantidega, keda välismaalt Nõukogudemaale saadetakse. Romaani tegevus toimub peamiselt Ukraina ranniku edelaosas paiknevas linnas, lähedal asuva saare kalurikülas ning merel. Peategelane on 17-aastane junga Marko Zavirjuhha kalapüügikuunarilt "Kolumbus". Tema kaaslasteks romaanis kirjeldatud sündmustes on neiud – Zorja Nahhodka, kes elab külas kasuisa juures ja Ljuuda Ananjev, kes on professor Andrei Ananjevi tütar. Professor uurib saarel paiknevate luidete liiva, milles leidub torianiiti. See haruldane mineraal sisaldab tooriumi, uraani ja raadiumi. Uuringute eesmärgiks on leida teoreetiline lahendus torianiidist väärtusliku gaasi – heeliumi saamiseks tööstuslikul teel. Piirkonnas tegutseb mereväe miinitraaler "Tormilind", mille meeskonnal on head suhted saare elanikega.

Seiklusjuttude autorina tuntuks saanud Robert Louis Stevensoni "Must Nool" käsitleb Inglismaa ajaloo perioodi, mil Yorkide ja Lancasterite dünastiate vahel toimus Inglise trooni pärast äge võitlus: Rooside sõda. Yorkide ja Lancasterite suguvõsa vappide järgi nime saanud sõda kestis kolmkümmend aastat (1455–1485). Väga paljud aadlikud käisid selle sõja jooksul pidevalt ühest leerist teise, olles kord Yorkide, kord Lancasterite poolt — kuidas aga parajasti sobivamana tundus. Selliseid mõisnikke esindab romaanis sir Daniel Brackley. Niisugune poolte vahetamine tekitas kogu maal suure segaduse, mis omakorda kutsus esile taltsutamatu rüüstamise ja omavolitsemise. Seda ei suutnud talupojad pikalt kannatada. Romaanis näeme üht sellist talupoegade ja lihtsate inimeste protesti avaldust — lindpriidest koosnevat "Musta Noole" salka, kes püüab kaitsta alamate kihtide huve.

Aigedzori küla koolilapsed (poisid Ašot, Gagik ja Sarkiss ning tüdruk Šušik) lähevad mägedesse, et külastada kolhoosi karjafarmi ja vaadata šeflusaluseid vasikaid. Samal ajal paigaldatakse karjafarmi seinale postkast kirjavahetuse tagamiseks. Enne tagasiminekut postitab Gagik naljakirja külasse oma vanematele, milles teatab, et sõidab sõpradega Kaug-Itta "elujuurt" otsima, kuna oli eelmisel õhtul lugenud raamatut "Dersu Uzala". Ta on kindel, et jõuab kohale varem kui postitatud kiri.

Südamlik seiklusjutt leidlaps Rémi teekonnast läbi Prantsusmaa, Inglismaa ja Švetisi oma perekonna otsingul. Teose sündmustik on haarav – inimröövid, öö huntidega metsas, külmumisohus, esinemised laadamoosekandina. Rémi kohtub kõige erinevamate inimestega aristokraatidest ühiskonna põhjakihtideni välja. Peenetundeliselt on autor kujutanud lastevahelist sõprust ja tärkavat armastust. Kordustrükk 1959. a. väljaandest.

"Nahksuka juttude" sarja esimene raamat

Teaduslik-fantastiline romaan

Nahksuka jutud: Viies raamat

Autorite Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski teaduslik-fantastiline jutustus "Purpurpunaste pilvede maa" käsitleb rasket ja ohtlikku, dramaatilistest sündmustest tulvil ekspeditsiooni Veenusele, ühele kõige raskemini ligipääsetavale planeedile meie päikesesüsteemis. Jutustuses kõneldakse ekspeditsiooni seiklustest Veenuse koletislikes soodes ja mustades kõrbetes, "punasest rõngast" ja "Tashmashibi mõistatusest", kohusetundest ja mehisusest, looduse alistamisest inimese poolt.

Nahksuka juttude teine raamat.

Raamatu „Viimane mohikaanlane” tegevus toimub 1757. aastal, Seitsmeaastase sõja ajal. Kanadas ja Põhja-Ameerikas võitlevad prantslased ja inglased ülemvõimu pärast. Mitmed indiaanlaste hõimud, keda meelitatakse kingituste ja valede lubadustega, teenivad taplustes mõlema vastaspoole sõnakuulelike käsilastena. Tšingatšguk, Unkas ja Nahksukk kohtuvad keset kõnnumaad kahe naisega, kelle nende indiaanlasest teejuht, salakaval huroon Magua on meelega ära eksitanud, ja satuvad nii ajalooliste sündmuste keerisesse. Põnev tegevus rohke põmmutamise, sõjamaalingute ja piinapostiga.