Tooted
Anne Boleyn (1507–1536) oli üks Inglise kuninga Henry VIII kuuest naisest. Ta lõpetas tapalaval. Kuid kas ta ikka oli süüdi? Nii mõndagi selle kauni ja temperamentse, luule-, muusika- ja tantsulembese, kuid ka salakavala, riiaka ja pilkehimulise naise elus on jäänud kuni tänaseni mõistatuseks. Samas astub uues valguses meie ette kurikuulus Henri VIII. Mõlemad vastuolulised kujud esinevad põneva ja äreva, Euroopas peetavate sõdade ja usureformide ajastu taustal, millelt kerkib esile arvukalt teisigi värvikaid ajaloolisi tegelasi.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu armastus, abielu, usk, soosing oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Itaalia renessansi õitseajal. Noor ja kaunis Francesca abiellub kaupmees Marco del Benega ning asub elama Firenzesse. Seal puutub paar kokku luksuse ja pidude maailmaga linna valitseja Lorenzo de Medici palazzo-s. Ent ka Medicitele on saabumas rasked ajad ning üha valjemalt kõlab nende võimsaima vastase, kerjusmunk Girolamo Savonarola hääl. Jutlustades linna tänavatel toreduse tagaajamise ja kombelõtvuse vastu, soovib Savanarola teha Firenzest Taevalikku Jeruusalemma. Ning siis saabub pöörane ja kohutav öö – inglite öö...
Mõrv Santa Maria del Fiore katedraalis teeb järsu lõpu «Firenze kevadele», ühele säravamale ja õnnelikumale perioodile itaalia renessansi ajaloos, kui õitsesid kaunid kunstid, teadus ja filosoofia, ning - ime küll - ei peetudki sõdu. Selle viljaka ja rahumeelse aja oli kinkinud oma maale Toskaana suurhertsog LORENZO DE' MEDICI, hüüdnimega TORE (1449-1492) - luuletaja, humanist ja kunstimetseen, kelle osav diplomaatia oli suutnud kisklevad linnriigid omavahel lepitada.
