Tooted
Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.
Raamat käsitleb Emilie Beermanni ja tema perekonna lugu ning seost Eesti sinimustvalge lipuga. Käesolevasse raamatusse on koondatud kõik andmed Emilie Beermanni kohta, mis leidusid arhiivides ja raamatukogudes, ning mälestused, mis on põlvest põlve edasi antuna tänapäevani säilinud. Raamat sisaldab ka XIX sajandi lõpu Põltsamaa kohta käivat teavet ja ajaloolisi fotosid ning 3. juunil 2009 Põltsamaal Eesti lipu 125. sünnipäeva puhul ette kantud näitemängu teksti.
Uue numbri esimene osa sisaldab üle kolmekümne kirjandusloolise pisiveste, mis annavad huvitava lühipiltide rea meie kirjanduslikust minevikust. Nagu rahvakirjanik vihiku saatesõnas mainib, on need märkmed ilma kindlama kavata vormi võtnud aastakümnete jooksul, ning seetõttu on nende ainestik üsnagi mitmekesine. Kuid sellised, kunagised teisväärtusega faktid, aegade jooksul varju jäänud tõsised või lõbusad pisidetailid iseloomustavad vahel intiimsemaltki aega kui ülevaatlikkust taotlev ajalugu ise. - Raamatu teises osas "Tarapita" luukambrist" antud kimp glosse on avaldatud tahtest vahenditult reageerida ühe lühema ajajärgu ühiskondlikele ja kirjanduslikele kõõrdnähtustele.
Saaremaa oli soomlastele aastal 1989 muinasjutuhõnguline paik, Ultima Thule, tundmatu maa. „Kolmas lask Riia lahel“ räägib ühe loo sellest, kui kindlaks eesmärgiks Saaremaa võis saada. Siin kirjeldatud retk Saaremaale oli esimene, mis Nõukogude okupatsiooni ajal sellele suletud saarele Soomest mingisuguse loa varal tehti. Selleks õhutas meid Lennart Meri raamat „Hõbevalge“. Reis õnnestus tahte ja teadmatuse jõul.
Raamat on kakskeelne – kõrvuti lehtedel on tekst soome ja eesti keeles.