Tooted

"Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes" on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge.

Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni liikumiste #MeToo ja Black Lives Matter ning kollavestide ja Covid-19 aastateni.

Kirjaniku Prantsusmaal elamise, töötamise ja reisimise aegsed seiklused ning avastused seovad müstilise rännaku ajas ja ruumis maalähedaste kogemustega. Sõja- ja revolutsioonistseenid Provence’i tasandikest Pariisi slummide ja bulvariteni ning mõned tegelased – Caesar, Karl Suur, Louis XIV, Napoléon Bonaparte, kindral de Gaulle – võivad olla tuttavad, kuid kõiki näidatakse siin veidi teises valguses.

Paljud teised sündmused, kohad ja inimesed ei ole Prantsusmaad käsitlevates ajalootekstides kunagi varem esinenud – aurumasin gooti katedraalis, hiiglaslik puu Prantsusmaa keskpunktis, salapärased katsed kippuda autori elu kallale… 

Ligi pool sajandit uurimistööd ja kondiauruga liikuval kaherattalisel ajamasinal – jalgrattal – läbitud viiskümmend tuhat kilomeetrit – nii on valminud see raamat, mida lugedes võivad paadunumadki frankofiilid ehk imestada, kas nad ikka üldse tunnevad seda terra incognita’t Euraasia läänepoolses servas, mis praegu kannab nime Prantsusmaa.

Graham Robb on sündinud 1958. aastal Manchesteris, õppinud ja ka töötanud Oxfordis Exeteri kolledžis. Ta on kirjutanud Prantsusmaa ajaloost ja kirjandusest. Eesti keelde on seni tõlgitud tema Whitbreadi auhinna võitnud biograafia "Victor Hugo" (Varrak, 2000), nii Duff Cooperi kui ka Kuningliku Kirjandusühingu Ondaatje auhinnaga pärjatud "Prantsusmaa avastamine" (Varrak, 2010) ja "Pariislased" (Varrak, 2012), mille eest autasustas Pariisi linn teda linna aumedaliga. Graham Robb elab Inglismaa ja Šotimaa piirialal.

Ajalooallikad ei armasta vaadata maailma lihtsa inimese silmadega, ütleb selle raamatu autor, Eesti tuntuim numismaatik Ivar Leimus. Nii on jäänud 16. sajandi kroonikutel märkamata ka selline pealtnäha tavaline kodanik nagu Tallinna müntmeister Paul Gulden, kelle elu oli aga vaat et põnevamgi kui mõnel kuningal või väejuhil.

Ühendades aastakümnetega kogutud teadmised ajaloolasena ning kujutlusvõime kirjanikuna, toob Leimus lugejani Paul Guldeni seiklusrikka eluloo, mis on nauditav nii ilukirjanduse kui ka kesk- ja varauuasaja eluolu tutvustava ajalooraamatuna. Lugu saadavad Katariin Mudisti illustratsioonid ning fotod ajaloolistest paikadest ja esemetest.

Ivar Leimus (snd 1953) on raha- ja majandusajaloo uurimisega tegelenud alates 1970. aastatest ning kujunenud üheks Baltimaade juhtivaks münditeaduse asjatundjaks. Äripäevalt on varem ilmunud Ivar Leimuse, Mauri Kiudsoo ja Gunnar Haljaku Eesti mündiajalugu käsitlev "Sestertsist sendini" (2018).

Kogenud diplomaadi ja viljaka ajaloolase Margus Laidre põhjalik raamat diplomaatia varasest ajaloost lähtub Prantsuse kuninga Louis XIV tõdemusest, et "terves maailmas ei leidu midagi, mis ei kuuluks hea saadiku huvisfääri". Seega on teose keskmes ennekõike diplomaatia argipäev ja köögipool, mida vaadeldakse omaaegsete rahvusvaheliste suhete taustal. Teose pearõhk on nüüdisaegsele diplomaatiale aluse rajanud alaliste saatkondade süsteemi väljakujunemisel 15. sajandi keskpaigas. Pikemalt on peatutud saadiku ametile esitatud nõudmistel ja ideaalidel ning nende vastavusel tegelikkusele. Kroonlühtrite sära, uhkete tseremooniate ja läbirääkimistel saavutatud triumfide kõrval tähendas saadiku amet tihtilugu hingelist üksindust võhivõõral maal, mida ilmestasid pikad ja igavad aruannete kirjutamise päevad, hirm keskvõimu poolt ära unustatud saada ning pea krooniline rahapuudus.

Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, seda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Eestikeelne tõlge valmis 1990. aasta sügisel.