Tooted

Mille üle me oma ajaloos uhkust tunneme? Esivanemate üle, kes lasksid 13. sajandil suurema osa Eestist maha põletada ja lõpuks painutasid pea ikkagi ristimärgi alla? Või meie ennesõjaaegse põlvkonna üle, kes talus pikkade hammastega 1918-1939 üht vähesoovitud rahvusvähemust, laskis 1939. aastal sisse uue ja halvema maailma ehitajad ning leidis end lõpuks 1944. Aastal põlisvaenlasega ühest kaevikust, seljas ülimalt germaanilike tähistega munder? Eesti ajaloo praegune käsitlus ei ole ainus võimalus meie ajaloost rääkimiseks. Ja kui meile tundub, et praegust ajalookäsitlust iseloomustab loodusseadusele omane vääramatus -- eestlasel ei saagi olla teistsugust ajalootunnetust! --, siis on see eksitus.

Raamat püüab olla abivahendiks orienteerumisel käsimüügiravimite rohkes hulgas. See ei ole iseravimise õpik, vaid teatmik ravimite kohta, mis on apteekides müügil ilma arsti retseptita. Vajadusel on ka apteekrid lahkelt nõus nende ravimite kohta põhjalikumaid selgitusi andma. Igaüks, kes kasutab mingit ravimit, peab teadma selle nimetust ja kasutatavat kogust. Ravimi manustamisel peab arvestama, et see hakkab toimima teatud aja möödumisel. Et anda objektiivne hinnang ravimi toimimise või mittetoimimise kohta, on vaja teada eelnimetatud ajavahemikku. Samuti on vajalik ravimi efektiivse doosi teadmine, et vältida asjatut liigtarvitamist.

"Niisiis, edasi sõbrad! Võib-olla mäetipul vaatame tagasi, kuid mitte varem!" Robert Schumanni, muusikamaailma romantilise uuendaja elusaatus ei kulgenud paraku selle, helilooja enda poolt välja öeldud entusiastliku loosungi all. Ta seesmisest rahutusest sündinud pained leidsid väljapääsu depressioonihoogudes, mis väljusid lõpuks kontrolli alt ning põhjustasid helilooja saatmise vaimuhaigete sanatooriumisse. Peter Härtling, kaasaegse saksa kirjanduse üks loetavamaid autoreid, püüab oma raamatus tabada varje, mis laotuvad helilooja elu kohal ja kajastuvad tema loomingus – mõistatuslikus, sügavamõttelises muusikas tulvil kahtlusi, meeleheidet ja ootamatuid meeleolude vaheldusi. Just selline muusika kõlabki vastu romaani ridade vahelt.

Moskva, 2016. aasta sügis. Linna jõuab tagasi endine filoloogiatudeng, Ilja, kes on ära istunud seitse aastat talle klubis taskusse sokutatud narkootikumide eest. Noormees ei tunne linna äragi, eriti paneb ta tähele nutitelefone, mis varem olid ainult "tegijatel", nüüd aga kõigil. Ilja on otsustanud kätte maksta politseinikule, kes ta võltsitud narkosüüdistusega trellide taha saitis. Ta saab enda valdusse mehe telefoni ning alustab virtuaalmaailmas elu temana. Tagajärjed on mõistagi ootamatud.

Harry Houdini (1874-1926) ja sir Arthur Conan Dyle (1859-1930) olid kaks sootuks erineva ala inimest erinevatelt mandritelt -- üks ameerika nimekaim illusionist ja põgenemiskunstnik, teine Sherlock Holmesi lugudega kuulsust võitnud inglise kirjanik. Arvatavasti poleks nad kunagi kohtunud, kui neid poleks sidunud ühine huvi, ajastu moehaigus spiritism. Kuid üks oli mustkunstnikuna šarlatanide trikkidega hästi kursis, teine lapsemeelne uskuja, kes nägi spiritismis maailmaajaloo tähtsaimat ilmutust. Üks pidas end väärarusaamadest vabastajaks, teine tõe kuulutajaks. Pole ime, et kahe edeva ja enesekindla titaani lühike sõprus lõppes vastastikuste süüdistuste ja solvangutega. Nende kahe 20. sajandi alguse suurmehe suhete taustal heidab Massino Polidoro dokumentaalmonograafia valgust spiritismi ajaloole, üleloomulike nähtuste teaduslikule uurimisele, petistest meediumide trikkidele ja nende kõmulisele paljastamisele.