Tooted

Raamat "Eesti rahareform 1992" võtab kokku Eesti krooni saamisloo alates nelja mehe ettepanekust "Edasis" 26. septembril 1987 kuni kuumade rahavahetuspäevadeni 1992. aasta juunis. Väljaande kirjastas "Postimees" ning see valmis koostöös Eesti Pangaga.

Daniel Quinni romaan tekitas suurt tähelepanu, võites ökoloogilise kallakuga Turneri Homse Auhinna. Tegemist on omamoodi dialoogiga, kus üheks osapooleks on gorilla. Minajutustaja vastab ajalehekuulutusele, kus otsitakse õpilast, ning satub vastamisi gorillaga, kes õpetab talle telepaatilise vestluse teel uut arusaamist inimkonna kohast maailmas. Quinni keel on lihtne ja selge, ta paneb lugeja tahtmatult kaasa mõtlema ja koos endaga lõppjärelduste poole liikuma. Daniel Quinn sündis 1935. aastal Omaha’s Nebraskas, õppis St. Louise Ülikoolis, Viini Ülikoolis Austrias ja Loyola Ülikoolis Chicagos. 1975. aastal loobus ta oma pikaajalisest kirjastaja karjäärist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Esimese variandi raamatust, millest kujunes hiljem tema auhinnatud teos "Ishmael", kirjutas Quinn 1977. aastal. Sellele järgnes veel kuus varianti, enne kui raamat 1990. aastal lõpliku kuju sai. Seejärel tegeles Quinn edasi "Ishmaeli" vaimsete ja kogemuslike allikate uurimisega ja kasutas oma tööd uuenduslikus autobiograafias "Ettenägevus: Viiekümneaastase nägemusliku otsimisretke lugu". Oma kõige viimase romaani kohta kirjutab Quinn järgmist: "Palju aastaid muretsesin ma selle pärast, et ei pruugi suuta kirjutada midagi "Ishmaeliga" võrdset (või veelgi vähem sellest paremat). Selle mure on mult võtnud "B. lugu". Ishmaelile oleks see raamat kindlasti meeldinud. "B. loo" on nüüd avaldanud Bantam Books.

Miina Piiri romaan "Noviits" viib sind 16. sajandi kloostri müüride vahele, kus noore noviitsi teekond mungaks põimub sügavate saladuste ja sisemiste otsingutega. See lugu ei ole pelgalt teekond vaimsuse poole, vaid ka põnev uurimus inimloomuse varjatud külgedest. Noviitsi tee kloostris – kes otsib valgust, peab olema valmis kohtumiseks pimedusega. Romaani võiks nimetada religioosseks romaaniks, samas ka krimiromaaniks, aga seal on ka müstikat.

Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igal korrusel üks klassiruum. (Ehitajad mõistagi vabandasid). See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel.

Louis Sachar (sündinud 1954) on tuntud Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kes on kirjutanud üle kahekümne lasteraamatu ja kellele on omistatud mitmeid auhindu, sealhulgas Newbery Medal ja National Book Award raamatu „Augud“ eest. „Pahupidikooli tabab üllatus“ on populaarse Pahupidikooli-sarja kolmas raamat.

 

"Salakuulaja" (1907) peategelaseks on politseiga koostööd tegev vene spioon mr Verloc, kes ühtlasi näiliselt kuulub Sohos asuvasse anarhistide liikumisse. Tegevuskoht on London, kus Verloc peab koos oma naise Winniega väikest poekest. Tõeline tegevus algab Greenwichi observatooriumile plaanitavast rünnakust, millega Verloc ja tema käsuandjad püüavad anarhiste näidata võimalikult halvas valguses. Plaan läheb aga nurja ja tagajärgede eest vastutav Verloc peab asja korda ajama, enne kui on liiga hilja. Sündmuse taga peitub enamat, kui alguses ehk tunduda võib, pealtnäha lugupeetud inimesi seostatakse vägagi tumedate tegudega. Kokkuvõttes on "Salakuulaja" äärmiselt irooniline ja pisut sarkastilinegi esitlus inimsuhete keerukusest põnevate sündmuste taustal. 

Endistel Poola aladel sündinud Joseph Conrad (1857–1924) oli unistaja, seikleja ja eelkõige härrasmees. Üks tema tuntumaid mõtteteri kõlas: "Minu eesmärk, mida püüan igati täita, on panna teid kirjasõna abil kuulma ja tundma – ning peamiselt "nägema". Seda ja mitte grammigi vähem, ning ongi kõik." 

Joseph Conradit peetakse ka paljudele teistele 20. sajandi kirjanikele, nagu F. S. Fitzgeraldi, M. Prousti, A. Koestleri jt eeskujuks. Samuti on Conradi teostele kiitust ja imetlust väljendanud kirjanik Ernest Hemingway.

Käesolev leksikon on mõeldud üldhariduskoolide vanemate klasside õpilastele, aga sobib käsiraamatuks ka laiemale lugejaskonnale. Tutvustatavate kirjanike esialgne valik põhines leksikoni põhikoostajate Tiina Aunini, Lore Listra ja Heli Mattiseni kauaaegsetel loengulise töö kogemustel Eesti kõrgkoolides, võttes samas arvesse kooliprogrammi vajadusi.

Kogumikus on valik Aira Kaalu luulet kogudest "Ma ei anna relva käest", "Võidurakett", "Vaba kodumaa", "Meretuuled", samuti seni avaldamata luuletusi.

Soome rahvuseepose saamislugu, rahvaluule-allikate, temaatilise ülesehituse ning Kalevala kui terviku põhjalik analüüs.

Hea lugemisvara rahvaluule- ja fennougristika huvilistele.