Tooted

Raamat sisaldab 1930ndate Oxfordi ülikoolist alguse saanud ja maailmas ülipopulaarseks muutunud usulise liikumise vaateid. Kristluse igavene mõte: lunastus, jumalariigi tulek, jumalalasteks saamine, Jumala plaani täideviimine Püha Vaimu juhtimisel, mis kõik teostub ühenduses elava Kristusega, seatakse selles raamatus lugeja ette ilma ühegi kompromissita, kõige järsemas vastuolus moodsa aja materialistliku maailmavaatega.

Märkmeid Los Angelese Eesti Täienduskooli ajaloost

Unustatud sõbra salapärane kadumine viib noore Nicolase unenäolisele rännakule läbi veidrate paikade ja muutlike tundemaastike. Sinisilmsed väikekodanlased kõrvuti deemonlike moosekantide ja ülbe kõrgaadliga; suitsused jazz'i-klubid läbisegi kummituslike metsade ning maagiliste raamatukogudega. See on lugu kuninglikest kõrvaltänavatest ja lärmakast üksildusest.

Ühtaegu ebamaiselt kummastav ja kibedalt inimlik, Paul Raua mosaiikromaan “Kellata torn” on stilistiline tour de force.

Raamatu käsikiri pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel EKI ja Emakeele Sihtasutuse keeleauhinna.

Paul Raud (1999) õppis Tallinna ülikoolis italianistikat ja filosoofiat. Ta on ajakirja Värske Rõhk proosatoimetaja. "Kellata torn“ on tema esimene raamat.

Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr. Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga vere lõhna detektiiv Steve Carella ei tundnud, sest verel ei ole lõhna.

Conny Larsson on mõtlusõpetaja. Ta elab praegu Küprosel ning annab jooga- ja mõtlustunde vastavalt Šankaratšarja koolkonna traditsioonile, mida õppis Indias.
Autoril on väga seiklusrikas elukäik, muuhulgas oli ta pikka aega Maharishi ja seejärel Sai Baba usaldusisik. Need aastad ei sisaldanud üksnes enesetäiendamist vaimuvallas. Nüüd saab lugeja teada ka pühameeste taunimisväärt külgedest.
Conny on kehastanud klouni nii teatrilaval kui ka elus. Tema jutustatud äpardused ja saavutused toovad ikka ja jälle esile midagi naljakat. Isegi kui see on olnud naer läbi pisarate.
Conny elu on olnud pidev püüdlemine lapsepõlves kogetud valguse poole, mille tulemuseks on tõdemus, et väljaspool iseennast otsitav guru või jumala kuju ei saa olla ülemuslik. Taevasena kirjeldatud elamused on peidus igaühe enda sees.

Jutu kandev osa on 14-aastasel poisil, kelle neegrid röövivad ühes 8-aastase tüdrukuga pantvangideks. Neil õnnestub põgeneda ja koos alustavad nad seiklusrikast teekonda läbi mustade maa. Pärast suuri pingutusi ja hädaohtusid jõuavad nad viimaks vanemate juurde.

Majata maja loo - järg annab põgusa ülevaate Tallinna Teadlaste Maja tegevusest aastatel 2006 kuni 2016.

Erasmuse teos, kombesatiir "Enkomion Moriae", mis on püsinud tänapäevani ta kõige loetavama teosena. Selle satiiri lugeja ei tohi suhtuda Erasmuse Moriasse liiga üheplaaniliselt: siin naeruvääristatakse Narrust Narruse enda suu läbi; peaaegu kõikjal tunneme aga Narruse maski taga autorit ennast, kes kord teritatud satiirikusulega pahede vastu välja astub, kord jälle mõistva muigega pilkab. Narrus etendab kord lihtsat elutarkust, kord kaitseb sallivust ja leebivust, mis isegi enda ja teiste vigade puhul elu veidigi elamisväärsemaks teeb. Tõeteri on aga Erasmus poetanud siin ka enda kui praktilises elus saamatu õpetlase kohta, kel tihti puudub otsustusvõime vajalikul hetkel. Aspekte on palju ja ei tohigi imestada, kui Narruse jutt on heitlik ja ta puhuti iseendale vastu räägib.

See on raamat merest ja inimestest, nendest, kes sõidavad merd sportlikul eesmärgil – purjesportlastest. Esimeses osas viib autor lugeja kurssi sportliku purjetamise noorpõlvega, saab teada palju huvitavat esimesest veesõidukist – puutüvest, vahepealsetest sajatonnistest purjelaevadest ja nende kujunemisest kaasaegseteks spordilaevadeks. Muuhulgas jutustab autor põnevaid lugusid purjespordi ihaldatuima auhinna – America-pokaali võistlustest. Tagasihaarded purjespordi minevikku hõlmavad esimeste jahtklubide ja jahtide loomist ning võistlusi kogu maailmas, Venemaal, kodanlikus Eestis, Nõukogude Venemaal. Muhedalt mõnusad on autori lood Nõukogude Eesti purjespordist, mida ta valgustab meie tuntumate merehuntide elust, tööst ja märgadest seiklustest vesteldes. Siin on jahikonstruktor P. Butte, paljukordsed NSV Liidu ja Eesti NSV meistrid E. Kuzmanov, A. Raud, Ilse Kaasik-Saare, Ester Käppa-Luiga ja Asta Spitz-Tamre ning Tšutšelovide dünastia. Raamatu lõpp on pühendatud purjespordi järelkasvule – lugudele väikestest purjetajatest imepisikestel paatidel. Purjesportlased on üksmeelne, huvitav ja töökas rahvas. Palju senitundmatut nende küllaltki vaevarikkast, ennastohverdavast, kuid samas lummavast tegevusest saab lugeja autorilt teada, õpib seda tundma. Trükise autor meistersportlane Heino Kuivjõgi on sündinud 1915. aastal Saaremaal ja töötab Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehases. Ta on üks vähestest mõõtjatest NSV Liidus, kellele rahvusvahelised klassiliidud on andnud õiguse ehitatavate olümpiaklassijahtide mõõtmiseks ja nende märgistamiseks isikliku stambiga.

Majanduspoliitikast rääkides eeldatakse, et riik on heatahtlik diktaator, kes kõike teades toimetab oma kodanike suurima heaolu nime. Samas on jälle tõsi ka suur usaldamatus poliitikute vastu, keda peetakse rahvast võõrandunuks. Majandusteadus on püüdnud oma vahenditega uurida nii seda, kuidas poliitika peaks välja nägema, kui ka seda, kuidas ja miks ta tegelikult toimib. Üldiseks lähtekohaks on arusaam, et poliitikas tehakse otsuseid nagu turul, ikka omakasust lähtudes ja võimaluste piires. Et me kodanikena naudiksime ka demokraatia vilju, eeldab poliitilise konkurentsi toimimist ja selles ilmnevate turutõrgete leevendamist. Raamat on pühendatud just demokraatia probleemidele, mida tundmata ei ole võimalik ka realistlik majanduspoliitika.

Suurepärasel teaduse populariseerijal, Londoni ülikooli kauaaegsel füüsikaprofessoril S. Tolanskyl on õnnestunud ilma ühegi valemi ja definitsioonita anda süsteemne ülevaade ühest kõige vanemast täppisteaduste harust optikast, selle probleemidest ning saavutustest.

Käesolevas väljaandes on esitatud valik kaasajal käibivaid rahvajutte jahist ja metsloomadest. Siin on rahvusvahelise levikuga rahvajututüüpe, aga ka selliseid, mis põhinevad mingil konkreetsel faktil ja mille levik on nii ajas kui ruumis üsna kitsas. Paljud valimikus esinevatest paladest on niisugused suhteliselt hilise tekkega jutud, mille süžeed on loodud ja kujunenud rahvusvaheliselt tuntud juttude eeskujul, neist ümber kujundatud ja reaalelu faktidega seostatud.