Tooted

Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (sünd. 1922) monograafia suure vene luuletaja elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.

Algul mereröövel, hiljem kardinal ja siis juba paavst. Lugu Baldassare Cossast, esimesest Johannes XXIII-st, kelle kohta räägitakse, et ta liialt nautis elu. See on tõsi: too pontifex oli tõesti elunautija ja suur patune. Lugu, mida siin jutustatakse, on sedavõrd hämmastav, et enamikul lugejaist tekib õigustatult küsimus: kas tõesti võisid niisuguseid asju korda saata

Romaan räägib tänasest Eestist ja homsest Euroopast. Tegevus toimub vaheldumisi Alam-Kolkaküla alevis ja Brüsseli peakorteri kuluaarides. Teemadeks on Lääne-Euroopa muutumine miljonite migrantide saabudes, Ida-Euroopa suhtumine sellesse, inimeste identiteedikriis ja Eesti hetkevalikud. Läbiva liinina otsitakse vastust küsimusele, kas eestlusel on tulevikku, ja kui, siis kus ja missugune? Autorile omaselt on romaani stiil irooniline.

Romaanis on püütud anda pilt 60-ndate aastate lõpus ja 70-ndate aastate alguses põhiliselt Tartus elanud ja tegutsenud Eesti intelligentsi elust, nende isikudraamadest ja esteetilistest kreedodest. Ainestik on esitatud dialoogi vormis läbi füüsiku ja psühhiaatri silmade.

Raamatust leiab vastused peamistele küsimusele ettevõtluse aluste ning toimimise põhimõtete kohta, näited peamistest ettevõtluse korraldamiseks vajalikest dokumentidest, ülevaate asjust, mida ettevõtjaks soovijal on kasulik teada, näiteks litsentseeritavad tegevusalad ja vastavad õigusaktid, teave erialaliitudest, ettevõtluskeskustest Eestis. Õpikuna aitab see õpetajal ja õpilasel lihtsalt orienteeruda peamises, käsiraamatuna on aga abimeheks igale alustavale ettevõtjale, andes vastused küsimustele: mis on ettevõtlus, kas alustada ettevõtlusega ja kui, siis kuidas seda Eestis teha?

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Vene nõukogude kirjaniku, tuntud põnevusjuttude autori Sergei Võssotski kahte romaani ühendab peategelane uurija Kornilov, keda huvitab eeskätt kuriteo motiiv. Tema arvates ei ole kohutavad mitte kuriteod, vaid inimesed, kes jätavad kuriteo sooritamata hirmust karistuse ees. Esimesel võimalusel on nad valmis kõiksugu alatusteks.

"Kasutütre saladuse juhtumis" tuleb advokaat Masonil tegemist väljapressijatega, kes tema klienti ja tolle peret kimbutavad. Mõni aeg hiljem on tal aga tegemist juba mõrvatud väljapressijaga. Mason on küll oma klienti hoiatanud, et väljapressija tapmine ei ole parim moodus probleemi lahendamiseks. Kas klient ei võtnud hüva nõu kuulda või on roima toime pannud keegi, kel pole head advokaati nõu andmas? Skandaalihimulisi ajakirjanikke, salakavalaid kaabakaid ja kiuslikku prokuröri trotsides peab Mason tõe välja selgitama.

Mälestusteraamat räägib raadioajakirjanik Kiira Kahnist, kes sai tuntuks laste muusikakultuuri arendajana. Pöördelistel aastatel tegi ta saateid, kus kompromissitult kaitses Eesti taasiseseisvumist. Kiira Kahn võitles lagunevas Nõukogude armees teenivate sõdurpoiste elude eest, ta oli üks Vana-Narva Seltsi asutajaid ning osales heategevuses. Kiirat on meenutanud kolleegid, sõbrad ja omaksed ning teised, kes teda tundsid. Raamatus on ka kokkuvõte Kiira Kahni arhiivist.

"Klatšimooride" teine raamat, milles arenevad edasi juba esimesest osast tuttavate tegelaste suhted.

Käes on aeg anda avaldused ülikooli astumiseks ning loomulikult tulevad kõne alla ainult kõige prestiižikamad ülikoolid. Ja peale õppimise on ju veel olemas isisklik elu, kus kõik pole sugugi roosiline. Blair saab endale kasuisa ja kasuvenna, Serena avastab uusi tuttavaid, Nate hakkab järeldusele jõudma, et auahne Blair polegi võib-olla tema unistuste tütarlaps ja Jennyle teeb saatus ootamatu kingituse.

Kõiki neid ja teisigi arenguid jälgib huviga Klatšimoor, kes talle saadetud kommentaare rõõmsalt ka lugejatega jagab.

See raamat on lugemiseks kulutatud aega väärt, kui tahate oma maailma paremaks muuta. Kui olete innovatsiooniga tegelenud juba aastaid, tuletab see teile meelde seda, mida te juba teate, ent annab siiski ka uusi mõtteid. Kui soovite aidata oma kolleegidel mõista, mida on vaja, et jõuda ideest arusaamiseni ja mõistmisest innovatsioonini, tuleks neile hankida just see raamat. Autori stiil on värskendavalt kasulik ja stiilselt meelelahutuslik: autor annab kasulikku infot haaravalt uudses ja lihtsas vormis. Raamat on kirjutatud üliheas esseevormis. Oma ausa ja asjaliku stiiliga murrab autor innovatsiooni tabusid ja vanu kombeid.

Raamatus selgitab Chögyal Namkhai Norbu meile meie tegelikku algset loomust ja mis juhtub siis, kui me sellest teadlikuks saame. Praegusel segaduse ajastul on ülioluline, et muistsed vaimsed traditsioonid, mis kutsuvad inimeses esile täieliku muutuse, säiliksid ja saaksid selgelt edasi antud. Ta käsitleb dzogtšeni alust, teed ja vilja, kirjeldab oma haridusteed ja kuidas ta kohtas talle „dzogtšeni vahetu tutvustuse" tõelist tähendust tutvustanud põhiõpetajat. Põimides oma elulugu õpetustega, asetab ta dzogtšeni selle traditsioonilisse konteksti ning avab selle elulisust tänapäeva seisukohast.

155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu

Missugune oli keskaegse Tallinna sanitaarne olukord, millised tema elanike elamistingimused? Kes ravisid tallinlast sügelistest, pidalitõvest, süüfilisest, tulareemiast, "inglise higitõvest" ja paljudest teistest rasketest, tol ajal tõepoolest peaaegu ravimatutest haigustest, ning kuidas nad seda tegid? Mida võeti ette katku, rõugete jt. ränkade, laastavate epideemiate korral? Kus asusid Tallinna vanimad haiglad ja apteegid ning milline oli nende sisekord ja töökorraldus? Kes ja kuidas levitasid meditsiinilisi teadmisi? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse selle raamatu lehekülgedelt. Autor on oskuslikult ära kasutanud kogu kättesaadava trüki- ja arhiivimaterjali, seda huvitavalt teksti põimides. Teose muudavad elavaks paljud lausa kurioossed tsitaadid tänaseks unikaalseiks muutunud dokumentidest.

Paul Keres (1916-1975) oli esimene eestlasest malesuurmeister ja maailma kõigi aegade üks tugevamaid maletajaid, kelle maailmameistritiitlist ilmajäämist on peetud ebaõiglaseks. Nende mälestuste autor, Postimehe ajakirjanik ja malenurga toimetaja Paul Tamm (1911-1984) tutvus Paul Keresega 1931. a. suvel, kui tulevane suurmeister oli alles 15-aastane. Tamm võttis tol suvel ette jalgrattaretke Pärnusse, et oma silmaga näha noormeest, kes saadab "Postimehele" maleülesandeid. Sellest sai alguse sõprus ja viljakas koostöö. Tamm ja Keres töötasid koos nii "Postimehe" malenurkade, kui ka 1936–40 a-tel ilmunud ajakirja "Eesti Male" kallal. Tamm saatis Kerest 1937. aastal Kemeri turniiril ja oli samal aastal korrespondendina koos Eesti meeskonnaga Stockholmi maleolümpial. Kerese ja Tamme vahel oli tihe kirjavahetus, mida Tamm oma käsikirjas ohtralt tsiteerib.

Deborah Levy on Briti kirjanik, kes alustas luuletaja ja näitekirjanikuna, mitu tema näidendit lavastati Royal Shakespeare Companys. Viimastel aastatel on ta üha enam esile tõusnud proosakirjanikuna ning kõik tema romaanid on äratanud suurt tähelepanu. Ta on avaldanud ka triloogia, mida ise nimetab elavaks autobiograafiaks, sest ta ei ole neid raamatuid kirjutanud mitte tagantjärele tark olles, vaid keset elutormi. Romaani "Mees, kes nägi kõike" alguses on noor ajaloolane Saul Adler kutsutud kommunistlikku Ida-Berliini uurimistööd tegema ning ta on nõustunud vastutasuks näitama sealset elu soodsas valguses. Ta tahab viia oma tõlgi biitlite fanaatikust õele kingituse – foto endast Abbey Roadi ülekäigurajal. Foto tegemise käigus saab Adler kerge löögi mööduvalt autolt ja see osutub tema elukäiku muutvaks vahejuhtumiks. See romaan on siiski palju rohkem kui ühe edevavõitu ajaloolase isiklik lugu, see näitab, kui raske on inimestel näha selgelt iseennast ja teisi. Levy käsitluses peegeldavad isiklik ja perekonnalugu ajalugu, raamatus põimub realism unenäolisuse ja kujutlustega, inimesi saadavad kujuteldavad ja tegelikud reetmised, tegevus kulgeb 1988. aastast 2016. aastasse. Deborah Levy on ise öelnud, et tema meelest on kirjanduse mõte kujutada inimese kõhklust nii suhetes kui ka suurte ühiskondlike muutuste keskele sattununa.

Raamat on välja antud Mihkel Martna 75. sünnipäeva puhul Martna sõprade otsesel soovil. Raamat annab ülevaate poliitiku, ajakirjaniku, "Eesti sotsiaaldemokraatia isa" Mihkel Martna elust ja tegevusest.

Raamatus kirjeldatakse mootorpaatide ja nende seadmestiku ehitust ja hoolet. Tutvustatakse väikelaevade registreerimise korda, jõe- ja merelootsindust, laevasõidumärke ja -eeskirju. Antakse näpunäiteid väikelaevade juhtimise ning ohutu sõidu kohta sise- ja rannavetel. Mõeldud veemotospordiharrastajaile, veematkajaile ja paadiomanikele ning paadijuhtimisest huvitatute laiale ringile.

Motivatsioon on teema, mis haarab juhte järjest enam. Max Landsbergi raamatus "Motiveerimise kunst" on ära toodud lihtsad mudelid ja nõuanded, kuidas motiveerida nii meeskonda kui ka iseennast.
Nii, nagu selle raamatu esimeses osas, kevadel eesti keeles ilmunud ja nädalaid raamatumüügi edetabelites püsinud "Juhendamise kunstis", jätkub ka siin jutustus Alexist ning tema uuest väljakutsest panna tööle meeskond, mida ettevõttes kutsutakse "Tuhmunud viisikuks". Alexi jaoks teeb teiste motiveerimise ülesande eriti raskeks tema enda soov ettevõttest lahkuda.
"Motiveerimise kunstis" on näidatud, et motiveerimine ei tähenda vaid paari lihtsa kiidusõna kasutamist. Raamat kirjeldab, kuidas motiveerida iseennast ja aidata teistel leida motivatsiooni ning seda nii tööl kui ka väljaspool tööd.
Lisaks jutustusele on iga peatüki kokkuvõttes ära toodud lühiülevaade teooriast ning raamatu lõpus detailsed töövahendid küsimustike ja testide näol.

Janar leiab ennast abituna metsarajalt. Ta püüab mõelda kõigest muust, kui sellest, miks ta seal on. Kogu maailm avaneb uue nurga all ja sündmused kihutavad sireenide saatel edasi. Janar on kui kõrvalvaataja, kes esialgu ei aimagi, et tal on selles loos peaosa mängida. Varsti taipab ta, et on libisemas tagasi kibedusse, kust äsja iseseisvununa välja rabeles. Kas ta suudab uuesti jalule tõusta? Kas ta suudab oma sisemise deemoni lepitada?

Siit leiate nii enda kui ka teid huvitavate inimeste Päikese ja Veenuse seisu. Selleks kasutage raamatu lõpus asuvat tabelit, kust võite sünniaasta järgi leida Päikese ja Veenuse asendi. Seejärel saate tekstist teada, kui suurel määral te juba elate oma armastusvõime kohaselt ning kus peitub mõni lahendust ootav lahkheli.

Raamatu puhul ei ole tegemist elulooraamatuga, vaid hoopis tööloo(ma)raamatuga. Marani pikka ning edukat filmimehe karjääri kokku võttev teos heidab pilgu kõigi tema loodud filmide kaamera taha jäänud maailma. Miks, kuidas, missuguste valude ja rõõmudega iga film sündis.

Romaan inimese elust pärast suurt armastust: pealkiri "Raugaiga" peaks väljendama mõtet, et suure ja tõelise armastuse möödudes me muutume hingelt raugaks, kes selle sõna tõelises tähenduses ei ela enam.

Intriig, kus mehe uueks kaitsealuseks saab ilus näitsik, kelle õlgadele langeb väga ohtlik ülesanne...

"Surnute raamat. Elu kiituseks" on Margus Mikomäe järelhüüetest ja surma-teemalistest kirjutistest. Aga tegelikult räägib see raamat elust – voogavast, kirkast, mõnusast ja elusamast elust. Raamatust leiame 34 järelhüüet kultuuritegelastele (Andres Ehin, Lembit Ulfsak, Jaak Joala jpt), autori lähedastele ja puudele.

Kogumik Vietnami novelle

Sisu: 

• "Hiina teekannud"
• "Naer"
• "Kollane peni"
• "Edasi"
• "Arm"
• "Palverännak"
• "Maapähklite kogumine"
• "Päästepaat"
• "Minu küla lugu"
• "Xa nu mets"
• "Tibatilluke puusandaal"
• "Puri"
• "Oma maa"
• "Linnuaia-Tu unenägu"
• "Tagasitulek"
• "Vennad"
• "Lõbus lugu"
• "Elevandiluust kamm"
• "Tiivad"

Poistebändidest ei tulda elusana välja. See võib juhtuda kogemata ja ainult geniaalsete muuskikutega. Näiteks nagu George Michael... Kui Robbie 1995.aastal Take Thatist jalga lasi ning terve suve erinevate rokimeestega kaelakuti õllekõht punnis ja kotid silmade all vabõhufestivalidel poseeris, arvasid väga vähesed, et temast saab asja. Praegu aga ei saa Robbie Williams minna ühegi tavalise pubi uksest sisse. Esiteks seetõttu, et ta rikuks kõigi tuju - Rob on rääkinud, et alati hakkavad kõik mehed talle jooke välja tegema ja kõik naised talle silma tegema, seejärel kõigi naiste mehed teda vihkama. Teine põhjus on kirjas selles raamatus. Nende lehekülgede vahel otsustab mees hakata karsklaseks. Ja ta on rohkem elus kui kunagi varem...

Sisu:

• "Konne elu"
• "Naeratused"
• "Eesti keel"
• "Otsijad"
• "Enesetapu algus"
• "Odaviskaja"
• "Kirjavahetus klassikuga"
• "Taaskohtumine Punapardiga"
• "Tiik"
• "Tempel"
• "Kaevus"
• "Kasuisa"
• "Jõulujutt"
• "Kannataja"
• "Purjus ja ilma peata"
• "Maastikul"
• "Katsumus"
• "Tornimees"
• "Kuulaja"
• "Kolm sigarit"
• "Üks tund Toledos"
• "Austraalia visioonid"
• "Rootsi etüüdid"
• "Soome meeleolud"

Raamat kirjeldab ja mõtestab lahti olulisemaid ajajärke inimkonna erootilises kultuuris. Vaatluse all on muistne Mesopotaamia ja Egiptus, India, Hiina, araabia maailm, Antiik-Euroopa, trubaduurlus, rokokooaeg, seksuoloogia kui teaduse kujunemine ja see, kuidas kujutab armastust ja seksi Lääne ilukirjandus.