Tooted

Raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas, kui Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolu uue ja vana vahel nii terav kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. Arvestades raamatu piiratud mahtu, on puudutatud vaid ajastu üksikuid, ent küllaltki olulisi lõike. Mittemuusikaalast lugejaskonda silmas pidades on lähtutud põhimõtetest - vähem muusikaspetsiifikat, rohkem ajaloolist-esteetilist ja olustikulist, vähem muusikast endast, rohkem asjaoludest, mis olid tolle aja kunsti ajendiks.

Käesolevas raamatus on Eesti ja Nõukogude Liidu poliitilist ja majanduslikku olukorda laiemalt analüüsitud. Missugune koht Eestil ikkagi on suure impeeriumi koosseisus? On ta seal täieõiguslik liige? Kas on üldse võimalusi iseseisvumiseks? Mida eesti rahvas on pidanud taluma stalinliku terrori ja brežnevliku stagnatsiooni aastatel? Raamatu peatükid on vürtsitatud rahvasaadik Tiit Made muljetega Moskvas toimunud rahvasaadikute kongressil ja Ülemnõukogu istungitesaalis toimunust. Lugeja saab pildi NSV Liidu majanduse kriisi sügavusest, loeb rahvusküsimuse ummikseisust, migratsiooniprobleemidest, suhtumisest sõjaväkke ja lootusena näivast võitlusest selle määramis- ning valitsemiskire vastu.

Kuuekümnendate aastate vaimne revolutsioon lõi uue postpoliitilise, ecstasyl ja individuaalsel vabadusel põhineva ühiskonna. See liikumine oli "vaimustus", millest oleks võinud arvata, et see saabub alles 21. sajandil. See oli müstiliste, üleloomulike, kummituslike ja viirastuslike unenägude kulminatsioon, mille me lõime kõrgeimas psühhedeelilises (avatud meele) seisundis. Ekstaasipoliitika esimene väljaanne ilmus 1968. aastal. Hiroshima-järgsete elektrooniliste laste esimene laine oli siis just saanud 21-aastaseks. See raamat oli dramaatiliselt erinev varasematest tekstidest, kus mõõdukad Harvardi psühhometristid kirjutasid teadvust avardavadest toiduainetest ja droogidest. Psühhedeeliline kogemus ja psühhedeeliline lugeja olid õpetlikud kirjutised, mis olid rajatud vanadele šamaanitraditsioonidele ja millest võisid saada juhendid küpsetele mõtlevatele otsijatele.

Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Sisaldab biobibliograafilisi etüüde erinevate pagulaskirjanike noorusest ja perest, pakkudes elulooandmeid, teoste ilmumisfakte ning sissevaateid nende loomingusse.

Sisukord:
Saatesõnana teistkordseks tulemiseks
Hanesule liigutajaist kirjanikeni. Uitmõtteid Gustav Suitsu kirjandusloo puhul
Kreutzwaldist ja Gustav Suitsust. Mõni sõna "Noore Kreutzwaldi" kohta
"Romaani" ja romaani tulek meie kirjandusse. Kajastusi ühest kaugest ajast
"...kahest kokku igatsev laulja-rändaja" Ernst Ennot meenutades
Ränikivist Linnutee poole. Tunnusjoon Henrik Visnapuu luulest
Eelõitseng ja järelvalgus. Mõtisklusi Marie Underi puhul
Sügis, öö ja ummik. Ääremärkusi August Alle värsilehtedele
Mait Metsanurgast ja jumalast. Ühe kinnismotiivi lugu
A. H Tammsaare kirjadest Ameerikasse. Väljalõikeid kirjavahetusest Andres Pranspilliga
Üks kirjutamata kiri Tammsaarele. Marginaale AHT pentaloogiale ja selle tõlgendamisele
Kaugemale, kaugemale avaruse täheplejaadide all. Mälestuskilde Tuglasest. Olematu interuvjuu Tuglasega
"Viskumas viimne täring/langemas lõpukaart"' Henrik Adamson võõrsilt nähtuna
Peer Gynt — kes vastaks? Riivamisi Karl Ast-Rumorist
Karl August Hindrey ja nõiad. Intervjuu Karl Augusti ja nõiaga
Ühe romaanitsükli algus. Märkmeid August Jakobsoni "Vaikse õhtu sünniloost"
"Meie kohus on sundida saledasse stroofi/ elementide pime raev". Heiti Talviku "Kohtupäeva" loomingu laustast
Vananematu Ants Oras. Vilkeid üle viie-kümne jõudnud AO-st
Tuumale lähemale. Ants Orase esseevalimikku lugedes
Otto A Webermann – Eesti ruumi kultuuriloolane. In memoriam ühele sõbrale
"Üle maa, üle vee viib ränduri tee..." Hajapilte muutlikust ajast ja August Annistist kahe kohtumise vahel
Värve varakevadise vikerkaare alt. Lühimärkmeid Ristikivi kirjandusliku teekonna algusest
Ristikivi "Mõrsjaliniku" sünniloost. Autori päevikumärkmeid ja lugeja lisandusi
Aletheia. Uitmõtteid epiloogina lisatud
Autori bibliografiat
Nimede register

Lühijuttude raamatul "Kingitus" on teatud sarnasus ta esikromaani pealkirja "Südame rahu" taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud ning osav käsi kirja pannud. Kaugelt rohkem kui pooles sajas loos manab autor meie silme ette maailma särava ning huvitavana. 

Teatmik on ilmunud EELK Diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse väljaandena. Diakooniatalituse tegevuse üheks olulisematest eesmärkidest on aidata kaasa koguduste, kiriklike asutuste ja organisatsioonide võimekuse kasvamisele teenuste väljakujundamiseks ning osutamiseks kogukonnas. Selle eesmärgi saavutamiseks arendatakse koostööd teiste koguduste ja mittetulundusühendustega ning avaliku ja ärisektoriga.

Kiiresti kuhjusid sündmused sel hiliskevadisel hommikul Francis Morgani elus. Saatus haaras ta äkki Uue Maailma kultuurimiljööst ja heitis eelajalooliselt metsiku tragöödia ning romantikast ja kirgedest läbiimbunud melodraama keerisesse. Põnevaid seiklusi aardejahil ja piinavat hingevalu armastuskolmnurkades, üllast eneseohverdust ja reetlikku saamahimu -- kõike seda leiate ameerika kirjandusklassiku Jack Londoni (1876-1916) põnevas seiklusromaanis.

Romaani peategelane, noor mees Larats Kannel, püüdleb takistuste ja päritolu kiuste temas aimuva seletamatu ideaali poole. Viibinud vaimuhaigla õuduses, seejärel siiralt armastanud, olnud vanglas ja asumisel ning üle elanud perekonna traagilise huku, teeb ta lõpuks oma "neetud saatuses" karmi ja vaba valiku.

Meeleolukad mälestused lapseeas nähtust ja kogetust 20. sajandi alguse Narvas. Autoril on elav ja värvikas stiil ning inimesed ja sündmused kerkivad esile eredate piltidena. Narva elu ja terve rida inimesi, vanu ja noori, on kirjutatud väga meeldejäävalt. Helge ja ilus lugemine kunagisest Eestimaast.

Raamat annab juhendeid magustoitude valmistamiseks ning sisaldab rikkalikku valiku retsepte. Käsiraamat perenaisele.

Oma teise luuleraamatusse on Harta Ehelaid koondanud valiku oma 4 aasta (2013-2016) luulest, mille vahele on põiminud mõtisklusi ja kanaldusi. Luuletustes on läbivaks märkamised loodusest erinevatel aastaaegadel ja märkamised inimestest. Kaanekujunduses on autor kasutanud pilte enda maalitud lillemaalidest.

Kaunid loodusfotod kujutavad Eesti rannikualade loodust, taimestikku, merega seotud inimtegevust läbi sajandite, merehariduse ja meresõidu ajalugu Eestis ning huvitavamaid merevaateid.

Õpetajanna Ann tunneb, et igatseb pööret oma rutiinsesse ja hallivõitu asulaellu – kool on ära tüüdanud ning abikaasa Jaak naabrinaisega Prahasse sõitnud. Värsket õhku toob kiri kunagiselt sõbratarilt Sandralt, kes kadus Anni elust Inglismaale emigreerudes. "Inglismaal hinnatakse tööd ja talenti," kirjutab Sandra ning lubab kõiki häid võimalusi Anniga jagada. "Tulgu too vaid kohale..." Igatsetud pööre algab.

Käesolev teos on ajakirjaniku ja kirjaniku Juune Holvanduse debüütromaan.

Riigikaitse ei ole raketiteadus või elementaarosakeste füüsika. See kolmekümnest ajakirjanduslikust artiklist kokku pandud raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale teadvustamaks Eesti riigikaitse võtmeprobleeme. Siin ei käsitleta ainuüksi probleeme, vaid pakutakse ka lahendusi.

Eesti Ajalehtede Liidu 2007. aasta parima arvamusloo autor.

Valik keeleteaduslikke artikleid uurali keelte kohta. Artiklid on varustatud kas eesti-, inglise-, vene- või saksakeelsete kokkuvõtetega.

Sisukord:
Vana maantee
Päeva algus
Kolmas vahetus
Öö
Romantika
Madis
Kõbi
Plahvatus
Läbi vaguniakna
Veider soov
Koju
Lauad
Ämber
Uksi puhastamas
Avaldus
Süüdistuskõne
Sukatripp
Mõõdukatele
Taskunuga
Kolmteist peenart
Mees puhkusel
Armastuse sõnad
Sugulased
Sillal
Ebatüüpiline uusaastaöö
Armastus
Kolm etüüdi
Jaan rääkis
Ilus päev
Uudishimu
Jaaniöö
Pühapäev