Tooted

Valgevene rahvapoeet Janka Kupala (1882-1942) on oma lihtsate, ent kõlavate värssidega juba oma luuletajatee algul, tsaarivalitsuse sünge taeva all, püüdnud kogu maailmale kõnelda valgevene rahva kannatustest ja ootustest-lootustest, nõudes talle eluõigust. Hiljem kujunes Kupala üheks valgevene nõukogude kirjanduse rajajaks ning juhtivaks meistriks, jäädes seejuures siiski esmajoones rahvalaulikuks, kelle suu läbi nagu räägiks rahvas ise oma saatusest.

Käesolev ülevaade pole kroonika selle tavapärases tähenduses, selles on püütud kujundada raamid teatud ajajärkudele laste harrastuskeskuse loos. Kasutatud on maja rikkalikku arhiivi, ajakirjanduses avaldatut ja asjaosaliste eneste meenutusi-mälestusi-arvamusi. Koostaja suval on suurt rõhku asetatud inimestele, kes on õpilasmaja töös kaasa löönud või teevad seda praegu, ja kelle meenutused või mõtted võiksid lugejale huvi pakkuda. INIMENE ongi ju kogu töö eesmärk ja INIMENE annab ka sellele tööle sisu.

Omatehtud kingitused on isikupärased ning tihti kvaliteetsemad ja odavamad kui poest ostetud. Suuremate pühade ajal annavad need võimaluse meeles pidada kõiki armsaid inimesi. Jõulud, kevadpühad, emadepäev, katsikud, soolaleivapidu, sünnipäevad – midagi sobivat leiad sellest raamatust igaks sündmuseks. Siin on retsepte nii soolase- kui ka magusasõpradele, samuti on raamatus terve peatükk pühandatud omatehtud kosmeetikale, mis samuti imehästi kingituseks sobib.

Raamat tutvustab emotsionaalse teksti ja huvitavate värvifotode kaudu Eesti põlispuid, mis meie kultuuri jaoks on märgilise tähendusega. Eesti on Euroopas ainulaadne maa, kus tänaseni kasvamas kümneid iidseid puid, keda rahvas pärimuste kohaselt pühaks pidanud või kes tänapäeval meie rahva jaoks muul viisil väga olulised, näiteks Viiralti tamm, Tammsaare tamm, Elva linna vapimänd, Tallinna hõlmikpuu.

Eesti silmapaistvad põlispuud kõnelevad endast raamatus "mina"-vormis. Raamatu autor on paljude aastate jooksul neid puid vaadelnud, pildistanud ja nende kohta lugusid kogunud. Nad on nagu vanad tuttavad, kellest igaühel jutustada oma lugu. Kokku tutvustatakse 128 leheküljel 53 põlispuud.

Sabrina loeb kogemata võimsa vahetusloitsu ning vahetab Libbyga koha. Teismelisest nõiast saab ergutustüdruk, kes kuulab keelepeksu, aga paraku hakkab ta sellest mõnu tundma! Ta veedab järjest vähem aega Harvey ja Valerie seltsis ning lehvib aina enam seltskonnaliblikana ringi. Lõpuks mõistab Sabrina, et tahab oma endist elu tagasi. Kahjuks ütlevad tädi Zelda ja tädi Hilda, et loitsu pole sugugi kerge tühistada. Kas Sabrina saab sellega hakkama? Või peab ta elu lõpuni Libby nahka jääma?

Autori kolmas, senisest ulatuslikum luulekogu jätkab talle omast lüürilist-groteskset laadi; selles on noorema põlvkonna väljapääsu otsivat sumbuursust ja tunnetetulva (omaette tsükli moodustavad katkendid poeemist "Põlvkond"), samuti suurlinnapingete kajastusi ja vaikset muret järjest saastuvama - nii füüsilise kui vaimse - maailma pärast.

"Wilhelm Tell" on Friedrich Schilleri viimane lõpetatud teos enne ta varajast surma. See patriootiline draama käsitleb helveetslaste võidukat vabadusvõitlust XV sajandil, aga mitte välisvaenlase, vaid samuti saksa soost Habsburgide despootliku feodaalikke vastu. Kolme suurema metsakantoni Schwyzi, Uri ja Unterwaldeni ühinemine Rütli vandenõuks on ühtlasi autori üleskutse vürstiriigikeste piiridega killustatud saksa rahvale ühinemiseks rahvuslikuks tervikuks. Selle ajaloolise teema on Schiller liitnud vanagermaani legendiga kuulsast vibukütist Wilhelm Tellist, kes foogt Gessleri nõudel oli sunnitud meisterlasuga poolitama õuna omaenese poja pea pealt ja pärast seda türanni surmas.