Tooted

Looduse märke ja sealhulgas Kuu liikumist taevavõlvil on jälginud põlvkonnad enne meid. Tänapäeval teeme sel teel taas esimesi samme, sest oleme hakanud mõistma oma esivanemate loodusega ühes rütmis elamise tarkust. Eriti aiandusega tegeledes peame arvestama, et loodus liigub tsükliliselt. Kord kuus aktiveerib Kuu kaheks-kolmeks päevaks iga sodiaagimärgi iseloomuliku energia. Kui me aiatöös selle energia omadusi arvestame, on meie taimed tervemad ja lopsakamad ning meil endal lähedasem suhe looduse ja selle ravijõuga. Selle raamatu abil õpite paremini looduse seaduspärasusi arvestama. Iga aednik saab tarvilikku teavet, millal on õige aeg taimi mulda panna ja ümber istutada, hooldustöid teha, aiakahjureid tõrjuda või oksi lõigata. Nõuanded on ülimalt praktilist laadi ja ohtrate jooniste toel saavad selgeks kuurütmid päeva, kuu ja aasta lõikes. Samuti saab tundma õppida 12 sodiaagimärki, nende omadusi ja seotust aiaga. Raamatu autor on veendunud, et tähtsam kui aia kujundamine, väetamine ja istutamine on aedniku aistinguline lähenemisviis loodusele ja tema sisemisele rütmile

1995. a. märtsis toimus Riigi Kooliameti ja Avatud Eesti Fondi toetusel seminar „Aktiivõppe meetodid“ eesti haridustöötajate 20-liikmelisele grupile. Seminar kavandati ja viidi läbi koos Ameerika Ühendriikide Hariduse Arenduskeskusega. Seminari töö tulemusena valmis käsiraamat. Siia on koondatud seminaridel arutatud kontseptsioonide ja meetodite edasine arendus. Käsiraamat võimaldab ühendada teooriat ja praktikat, õppida tundma uusi meetodeid, annab enesekindlust meetodite kasutamisel.

Matsalu laht on kõige tähtsam looduskaitseala Balti vabariikides. Käesolevas raamatus jutustab bioloogiadoktor professor Erik Kumari, kes on selle lahe loodust uurinud väga palju aastaid, populaarselt ja huvitavalt selle omapärase ala kujunemisest, selle ala taimestikust ja loomastikust. Pearõhk on aga asetatud Matsalu lahe linnustikule, sest linnud on looduskaitseala kõige iseloomulikumaks loomarühmaks. Palju tähelepanu on pööratud ka kaasaja looduskaitse ja antud ala looduskaitse küsimustele.

"Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu nüüdisaegne leiutis" Nii kirjutas 19. sajandi keskpaiku õigusteadlane sir Henry Maine. Ja on vähe, mis seda väidet kummutaks. Nii arheoloogiline ja antropoloogiline andmestik kui ka säilinud dokumendid kinnitavad, et sõda, s. t. organiseeritud poliitiliste gruppide vaheline relvastatud konflikt, kujutab endast terve inimkonna ajaloo jooksul selle teatavat normaalset seisundit.... rahu on võrratult keerukam nähtus kui sõda Positiivne rahu tähendab niisugust sotsiaalset ja poliitilist korda, mida üldiselt hinnatakse ka õiglaseks. Sellise olukorra loomine võib nõuda tervete põlvkondade pingutusi, samas kui muutuv ühiskond suudab selle purustada vaid mõne aastakümnega. Nagu ma näitan seda veidi hiljem, võib niisuguse rahu olemusse paradoksaalsel moel kuuluda ka ... sõda. Kuidas ka poleks, just nii on neid asju inimkonna ajaloo jooksul mõistetud. Rahu mõiste, nagu selle lõid valgustusaja mõtlejad, ehk rahvusvaheline kord, milles sõjal kohta lihtsalt pole, on tegelikult kujutanud endast visionääride unistust läbi ajaloo. Kuid alles viimase paarisaja aasta jooksul on poliitilised juhid käsitlenud seda kui teostatavat ja soovitavat eesmärki...

Ateistliku mõttelaadi eduka kujunemise üheks tingimuseks on selgitustöö konkreetsus, diferentseeritus. See eeldab kultuuri ja ajaloo tundmist.Raamatus annabki autor lühiülevaate sellest, milline on olnud religiooni ja kiriku ajalugu Eestis, sest eilset tundmata ei saa mõista ei kiriku tänapäeva ega ateismi tänaseid ja homseid ülesandeid. Autor on tänulik TPI ateismikursust kuulanud üliõpilastele, kelle elav huvi kohaliku ja kaasaegse materjali vastu ajendas autorit nende probleemidage tegelema.

Ühel päeval tuleb Murieli ja Axeli kodupaika rändtsirkus. Lapsed tutvuvad tsirkuse direktoriga, vanahärra Marioga, kes jutustab lastele oma tsirkuse rännuteedest põnevaid lugusid.