Tooted

Ajalooline romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Friedrich Martensi elukäigust. Kajastamist leiavad ka ühiskondlik-poliitilised sündmused 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul kuni professor Martensi surmani 1909. aastal.

Romaani põhiline sündmustik toimub 18. sajandil Rakveres. Peategelase isikliku elu sündmuste taustal tõuseb keskse süžeelise teljena esile Rakvere linna läbi sajandite kestnud võitlus oma linnaõiguste eest.

Et nad hakkavad mind Labernalt taga otsima, oli ju ette teada. Kuigi ma tõtt-öelda lootsin, et nad võibolla ei hakka. Või vähemalt ei hakka nii kiiresti. Lootsin seda ka pärast kirja, mille professor Lootsar Tartust käsipostiga mulle augusti algul oli saatnud. Sealt selgus, et Tartus oli SD mind juba otsimas käinud ning Lootsar, oma tõreda närvilisuse kiuste tubli mees, oli nad Läänemaa asemel hästi ebamääraselt kuskile Võrumaale mu arvatavaile jälile juhatanud. Nii et ma olin sunnitud mõtlema: vähemalt ses üksikasjas lausa fataalsel moel seesama mis Jüri Vilmsi puhul. Kui Vilms oli kaheksateistkümnenda aasta kevadel Tallinnast kadunud ja sakslaste salaja Soome läinud, oli politseiagent Jakobson käinud teda kolm korda tema Pärnu maantee korteris taga otsimas. Ja doktor Püümann, Vilmsi sõber, kes elas sessamas korteris, oli seletanud: Vilms olevat sõitnud ära Võrumaale...

On isegi arvatud, et tuulelippude kasutuselevõtmine on seotud sõjameeste piikide küljes kantud väikeste lipukestega... Raamat on varustatud rohke pildimaterjaliga.

Autori eessõnast: "Niisiis, raamat, mille te avate, pole Bernhard Schmidti elulugu ei taeduslikus ega populaarteaduslikus mõttes. Kui romaniseeritud eluloo mõistet romaanimõiste suunas kõvasti välja venitada, võiks ehk nimetada seda raamatut romaniseeritud elulooks. Aga ennekõike on see autori meelest ikkagi romaan. Mis tähendab kõigepealt seda, et ajaloolised ja välmitud seigad on nende kaante vahel võrdselt tõesed. Näiteks: mu vestlused Bernhard Schmidti kohanud inimestega Saksamaa Liitvabariigis (kus ma nendega vestlesin) on niisama tõesed kui mu jutud Erik Schmidtiga Mallorcal (kuhu reisimine osutus minu jaoks liiga keeruliseks, nii et ma pole seal üldsegi käinud). Muuseas: vähemalt osa mõttevahetustest Erik Schmidtiga on postitsi või telefonitsi ka väljaspool romaanitasandit siiski toimunud." Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt - parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. aastal leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.