Tooted

„Hommikutunnid“ on kirjanik Einar Sandeni autobiograafilise romaani esimene raamat. Autor vaatleb noore poisi silme läbi elu Tallinnas Eesti Vabariigi lõpuaastail ning Nõukogude ja Saksa okupatsiooni ajal.

 

Olev Remsu teose žanrimääratlus võiks olla essee või isegi mammut-essee. Informatsioon Hiinas on harilikult kellegi või millegi kaudu vahendatud, ka Eesti meediasse ei jõua teated otseallikast, vaid ikkagi mõne infomonopoli töötluses. Olev Remsu kirjeldab ainult oma isiklikke ja vahetuid tähelepanekuid, mis on korjunud autori Hiina-sõitude ajal, ning annab ülevaate ka Hiina ajaloost ja kultuurist.

Raamatu põhisõnum on lihtne ja üllatav – hiinlased on täpselt samasugused inimesed nagu meie, nad on meist küll kaugel, ent nad ei ole võõrad ja mõistatuslikud.

Kukelokuti on mitmetahuline romaan armastusest, aust ja häbist. Romaani tegelased on filoloogiatudengid, aga ka meri ja jõgi, Kadriorg ja Supilinn, ühikas ja erakas, eesti luule ja Wiedemanni sõnaraamat.

Sisu: 

• "Puhastumise tee"
• "Kättemaks Berliinis"
• "Esimene pagulane"
• "Õnnetu Aleksandrikool"
• "Signaalid üle väljaku"
• "Liivi ranna hall taevas"
• "Vihapäev"
• "Kodumaa lõhn"
• "Raamatunäitus"
• "Kaotusseis"
• "Potsdami paleede pärijanna"
• "Seletusi"

Toetudes kirjandusteadlaste Arvo Mägi ja Janika Kronbergi positiivsetele arvustustele, mis minu "Paguluse sirvilaudu 1950-1980“ ilmumisel raamatule omistas paguluse kultuuriloo maine, jätkan märkmete avaldamist alates aastaga 1981 ja lõpetan 1992-ga, mil taasiseseisvumine oli juba toimunud ja pagulus seega sisuliselt lõppenud. -Helmi Rajamaa

Raamat jutustab araabia maadeuurija ja kartograafi al-Idrisi ja tema koostatud hõbedase maailmakaardi saamise loo. Toetudes oma sügavatele teadmistele ja olles laialt maailma näinud mees, laotab autor lugeja silme ette ulatusliku sõnamaali sündmustest, mis leidsid aset mitmes Euroopa paigas enam kui kaheksasada aastat tagasi.

Naissaarel sündinud ja kasvanud, kuid nüüd juba aastakümneid võõrsil elav maalikunstnik ja kirjanik Erik Schmidt (1925) on eesti lugejale tuttav eelkõige oma Naissaare aineliste teoste kaudu.

Käesolev leksikon on mõeldud üldhariduskoolide vanemate klasside õpilastele, aga sobib käsiraamatuks ka laiemale lugejaskonnale. Tutvustatavate kirjanike esialgne valik põhines leksikoni põhikoostajate Tiina Aunini, Lore Listra ja Heli Mattiseni kauaaegsetel loengulise töö kogemustel Eesti kõrgkoolides, võttes samas arvesse kooliprogrammi vajadusi.