Tooted

Teatrikriitik, lavastaja, teatrijuht ja kultuuripoliitik Jaak Allik on sellesse raamatusse koondanud oma poole sajandi pikkusest aktiivsest teatrijälgimisest ka täna veel autori arvates huvipakkuvamad viiskümmend kolm arvustust, portreed ja esinemist. Teose nimetus märgib valiku ajalised raamid – retsensioonist Voldemar Panso ja Kaarel Irdi „Kihnu Jõnni" lavastustele (1965) kuni Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Savisaareni" (2015). Need omaaegsed kirjatööd on varustatud tänase päeva pilguga tehtud kommentaaridega ning neid seovad meenutused autori kujunemisloost kooliteatri tegijast Ugala teatrijuhiks, Eesti Teatriliidu esimeheks ja kultuuriministriks. Raamatus on juttu kümnetest näitleja-ja lavastajatöödest, pikemalt peatutakse 38 lavakunstimeistri loomingul. Raamat on illustreeritud fotodega eesti teatrite lavastustest aastail 1952-2015.

Tunnustatud, edukas ja erakordselt menukas krimikirjanik Nordon Rosenberg sõidab pärast oma teise abikaasa õnnetut surma Saksamaale, külla oma esimesele abikaasale, keda ta pole näinud kakskümmend viis aastat. Nordoni rinnas peituvad suured lootused, sest ka Luise on jäänud üksikuks ja Nordon on lugenud tema kirjadest välja vihjeid edaspidise ühise elu kohta. Kõige rohkem ootab aga Nordon kohtumist nende ühise pojaga, kelle olemasolust tal veel poole aasta eest aimugi polnud. Kuidas see kõik õnnestub ja kas tema ootused täituvad? Nädalase reisi ajal juhtub nii mõndagi, millesse Nordon Rosenberg on lausa sunnitud sekkuma, on ta ju krimikirjanik. Pealegi kohtub ta Saksamaal vägagi värvikate isiksustega, kellest igaühel on oma lugu talle jutustada, nii et igav tal küll ei hakka. Loodetavasti ka mitte lugejal… Järg romaanile "Hea kavatsusega mees", aga loetav ka iseseisvalt

Tegemist on Kersti Kivirüüdi kolmanda raamatuga, milles põimuvad nii kohalikud legendid ja rahvapärimused kui ka fantaasia. Müstilised ja kohati jubedadki sündmused leiavad aset Kaku kabeli ümbruses, Röövlimäel, Rootsi sõdurite matmispaigas, Kuuste mõisamajas ja ka hoopis kaugemates paikades. Raamat on adresseeritud küll teismelistele, kuid sobib suurepäraselt lugemiseks ka kogu perele.

Saue linna tutvustav raamat eluolu illustreerivate fotodega.

Autor on sünd 1957-aastal, maailmatunnetuselt agnostik, sisemiselt olemuselt unistaja. erialalt tööriistalukksepp, kes on olnud ka jõuluvana, pulmaisa ja ilmalik matusekõneleja. Autor ei pea ennast luuletajaks, vaid unistajaks, kes on oma unistusi ja mõtteid luulevormis kirja pannud. Selle raamatu kaante vahele jääb mõtteid nii elust kui surmast, olemisest ja mitteolemisest, võibolla ka "algusest", jääb mõtisklusi õnnest ja kurjusest, ilust ja kaotusest.

Lugeja võib leida nii filosoofilist kui muinasjutulist käsitlust. Selles raamatus on vaid kaks looduspilti, mõned leheküljed seotud metallitööga, ja ka autori lähedastele mõeldud read. Kuna autor on meessoost, ei puudu selle raamatu lehekülgedelt ka pühendusi kaunitele naistele, kes on tema hinge puudutanud.

Käes on kauaoodatud talvine koolivaheaeg. Klassi suusapäevast tõotab tulla lahe lumepidu. Kuid ... Taimi jaoks saab see päev pöördeliseks. Ta kogeb taas inimeste alatust, aga ka headust, tema katsumustel ei paista lõppu olevat. Raamatu teiseks peategelaseks tõusnud klassiõde Mirjam avab Taimile ukse kunstimaailma, kus tüdruku puseriti mõtted sootuks selgema suuna saavad. Kusagil ootab Elmo. Kas leiab Taimi tee tema juurde?

„Pärnaõietee III“ on haarav jutustus 9. klassi lõpueksamite ja keerukate pereelu dilemmade ristteel seisvast Taimist. Raamat jätkab „Pärnaõietee (2006)“ ja „Pärnaõietee II“ (2007) sarja, tuues esile Taimi võitluse isa uue armastuse, oma kirjandusõpetaja, ja sellega kaasnevate tunnete mõistmisega. Kunstnik Klausi tugi aitab Taimil leida selgust, kuid andestamine osutub keerulisemaks. Teos on sügav sukeldumine nooruki sisemaailma, kus kohtuvad emotsioonid, perekondlikud suhted ja isiklik areng.

Läbinisti autobiograafiline Rangelt isiklik (Strictly Personal) sisaldab Maughami nauditavaid mälestusi elust oma villas Prantsusmaa Vahemere rannikul Cap Ferrat's vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist, isiklikke muljeid viieteistkümnest esimesest sõjakuust Euroopas, kahekordsest põgenemisest itaallaste rünnaku eest (esmalt oma purjekaga Sara ning hiljem söelaevaga Saltersgate) jpm. Maugham mõtiskleb Prantsusmaa hävingu ja Inglismaa püsimajäämise põhjuste üle II Maailmasõjas (raamatu kirjutamise ajal 1941. a polnud aga sõja saatus veel kaugeltki otsustatud) öeldes just siin välja oma kuulsa ja palju tsiteeritud mõtte: Kui mõni rahvus hindab midagi oma vabadusest kõrgemalt, siis ta kaotab oma vabaduse; ja iroonia peitub selles, et kui see on kas mugavus või raha, mida ta kõrgemalt hindab, siis kaotab ta ka selle.

Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast... kuid mis on olnud elus kõige olulisem?

"Varju all" on psühholoogiline armastusromaan tänapäeva Eesti ühiskonnast, laste, nende vanemate ja õpetajate keerulistest omavahelistest suhetest, toimetulekust ja siseheitlustest. Lugeja ette ilmub toredasti koonduv galerii inimsaatusi, mis küll nii erinevad, samas aga üksteisega otsekui nähtamatute niitidega seotud, justkui asuksid nad ühe varju all: õpetajad, kunstnikud, lihtsad maainimesed...

Huvitav on märkida, et ehkki romaani "Varju all" sihtgrupp on pigem täiskasvanud lugejad, on paljud tegelased lugejatele juba tuttavad Siiri Laidla noorsoojuttudest "Pärnaõietee", "Pärnaõietee II" ja "Pärnaõietee III".

Romaan algab sõjaeelses Eesti Vabariigis, kui peategelane Maret Kolk kutsutakse koos emaga elama sugulaste juurde idüllilisse villasse järve ääres. Seal sõbruneb ta villa omaniku tütre Violetaga, keda ta küll imetleb, ent ka kadestab. Elu on ilus ja tulevik paistab avanevat ahvatlevana tema ees. Varsti aga muutub kõik, vene vägede sissetung ja okupatsioon kehtestab hoopis teised mängureeglid, mil eestlased võisid omaks pidada vaid oma unistusi. Lugu saab üllatava järje pool sajandit hiljem samas Järvepilgu villas, kus kõik kunagi alanud oli, ja siis selgub ka, kas Maret ja Violeta suutsid oma unistused ka täide viia.