Tooted
Oli see unenägu või mitte? Armand peitis kibedaid meeleheitepisaraid. Pisarad veeresid, soolased pisarad. Meri sillerdas soolaselt, päike immutas kristallidest viimase vee. Tuult polnud juba teist nädalat. Vaatides loksuv vesi haises. Vaadid olid trümmis luku taga. Mehed kissitasid silmi ja matsutasid suud. Armandi vasak käsi muljus paremat kätt, parem käsi vasemat. Ta urises ja nuttis. "Kõiges on süüdi raha," mõtles ta, "need kuradi hõbedased mündid".
mul on nii palju nägusid
et kingad ei mahu esikusse
riided kappi
ega raamatud riiulisse
mis sa siis imestad
kui sinu juure tulles
esimese asjana
end alasti kisun
Mary O'Malley, Medbh McGuckian, Paula Meehan, Eavan Boland, Vona Groarke, Nuala Ni Dhomhnaill ja Eiléan Ni Chuilleanain on vägevaimad iiri poetesside seas. Nad on enesemoondajad, kes kohanevad keeleliste ja luuleliste vormidega, millesse nad kiinduvad ja millele pühenduvad. See on nii avatud ja läbitungiv kirjandus kui üldse võimalik - loominguline väljakutse kirjanikule, lugejale ja tõlkijale.
Eva Koffi romaanis „Sinine mägi“ põimuvad 20. sajandi lõpu- ja alguskümnendid: 90ndad – peategelase, meditsiinitudengi Liisi üliõpilaspõlv, 20ndad – tema vanaema Elfi noorusaeg, Esimese ilmasõja eelne aeg – vanavanatädi Adele noorusaastad. Kolm noort naist, ja nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel. Aga milline ka ei oleks aeg, millistel väljadel ka ei peetaks suuremad lahingud, kuhu ka ei oleks jõudnud teadus, ja mida ka ei suudaks arstid inimese ravimisel, inimese hing oma põhiolemuselt on ikka sama – igatseb õnne, armastust ja lähedust. Stiilitäpselt kirja pandud “Sinine mägi” suudab ellu äratada lähemad ja kaugemad ajad, sise- ja kahekõned 20ndate keeleuuendusest 90ndate kõnekeeleni.