Tooted

Kogumik annab ülevaate Eesti erakondade tegevusest viimasel kümnendil. Käsitletakse parteide arenguid, liikmeskondi ja toetajaskondi, vaadeldakse nende paigutumist vasak-parempoolsuse skaalal ning tegevust Eesti võimuparteidena. Autor on võrrelnud Eesti erakondi nii teiste riikide erakondadega kui valdkonna teooriaga. Huvitavaks teevad faktitiheda materjali minevikust kuni 2010. aasta lõpuni toimunud olulisemate poliitiliste sündmuste kirjeldused ning arvukad graafikud ja tabelid. Et viimane taoline ülevaade Eesti erakondadest ilmus 1999. aastal, on k. o kogumik heaks lugemiseks nii igale poliitikule kui valijale.

Yale'i ülikooli ajalooprofessori Paul Bushkovitchi „Lühike Venemaa ajalugu" (originaali esmatrükk 2012) annab tervikliku ülevaate Venemaa ajaloost alates 9. sajandist kuni NSV Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aastal. Raamatus ei kõnelda mitte ainult Venemaa poliitilisest ajaloost, vaid ka kirjanduse, kunsti ja teaduse edenemisest, impeeriumi rahvaste etnilisest ja usulisest kirevusest jpm. Enim tähelepanu pööratakse küll Venemaa 20. sajandi ajaloole, kuid ka varasemat ajalugu ei käsitleta kui pelka eellugu enamlaste võimuletulekule ja Nõukogude perioodile.

„Nooljate kuuskede maa“ (1896) on Sarah Orne Jewetti kuulsaim teos. Žanriliselt võiks seda nimetada „romaaniks eskiisides“ või „romaaniks lühijuttudes“ – ilukirjandusteose tüüp, mis ingliskeelses kirjanduses on ammu laialt levinud, kuid eesti kirjanduses sisuliselt tunnustamata. 1925. aasta eessõnas sellele Jewetti romaanile kirjutas end Jewetti õpilaseks pidav ameerika romaanikirjanik Willa Cather: „Kui minult palutaks nimetada kolm raamatut ameerika kirjandusest, mis võivad kauaks, kauaks elama jääda, ütleksin kohe, et need on „Tulipunane kirjatäht“, „Huckleberry Finn“ ja „Nooljate kuuskede maa“. Ma ei suuda meenutada teisi, mis aja ja muutustega nii kirkalt silmitsi seisaksid. Viimatimainitu tundub mulle oma pika rõõmsa tuleviku peegeldusest säravana. Selle ülesehitus on tihe, kuid kerge, seda koormab nii vähe raske, kahjustusi toov ja vanamoeliseks muutuv materialism. Mulle meeldib mõelda, millise heameelega, millise küllusliku avastuse tundega võtab noor ameerika kirjanduse uurija kauges tulevikus selle raamatu ja lausub: „Meistriteos!“, uhkelt, nagu oleks tema ise selle loonud.

Sarah Orne Jewett (1849–1909) kuulub 19. sajandi lõpul USA-s levinud regionalistliku ehk „kohaliku koloriidi“ kirjanduse tuntumate autorite hulka ja esindab ka samal ajal õitsele puhkenud naiskirjanduse traditsiooni. Ta sündis maa-arsti perekonnas Maine’i osariigi lõunaserva jäävas rannikulinnakeses South Berwickis ja elas peaaegu terve elu sünnilinnas. Tema seitsme romaani ja kümne novelliraamatu peamiseks teemaks on nii-öelda väikeste inimeste väärikas, alalhoidlik ja loodussõbralik elu Maine’i osariigi põhjamaiselt kargetes oludes. Jewettil oli terane silm kõnekaid pisiasju märkama ja valvas kuulmine, et kirja panna elava kõne ohtraid rikkusi. 1960.–1970. aastatest peale on Jewetti loomingu kohta kirjutatud arvukalt uurimistöid. Tema teostes hinnatakse väiksuse ilu ja lihtsuse võlu, looduslähedust ja naiselikku loomupära, milles avaldub inimsus kõige vahetumal kujul.

Termineid vajab oma töös ja harrastustes iga inimene.

Raamatus on arutlused selle üle, mis on mõiste, kuidas seda kirjeldada ja nimetada, mis on termin, kust seda võtta või kuidas teha, mis on oskuskeel, kuidas hoida oma- ja võõrterminite tasakaalu, missugune peaks hea termin olema, kuidas keeled üksteist terminiloomes aitavad, missugused oskussõnastike liigid on olemas, ja palju muud.

Antoloogia „Valitud tõlkeluulet‟ kaks köidet (I: hiliskeskajast modernismini; II: 20. sajandi keskpaigast 21. sajandi alguseni) võtavad kokku Tartu Ülikooli kauaaegse maailmakirjanduse õppejõu, tänase emeriitprofessori, ühtlasi rahvusvaheliselt tunnustatud luuletaja Jüri Talveti (sünd 1945) poole sajandi jooksul (1970–2020) valminud loometöö viljad maailmaluule tõlkijana.
I köite näited 57 poeedi loomingust esindavad lääne kultuuriruumis ja maailmakirjanduslikus kaanonis ülekaalukalt hispaania- ja ingliskeelset luulet, kuid kaasavad samuti prantsuse, portugali, katalaani, galeegi, provansi, saksa ja (riivamisi) slaavi keele- ja kultuuriala. Lähemalt on valikuid ja tõlkimise põhimõtteid iseloomustatud "Valitud tõlkeluulet‟ I köite sissejuhatuses. Mõlema köite mahukas saatekäsitluses "Seoseid ja hargnemisi‟ kirjeldab Jüri Talvet tõlgitud luule seoseid Eesti kultuuri- ja luuletraditsiooniga, nagu ka iseenda luuleloominguga.

Sisaldab autoreid: Juan Ruiz, Francesko Petrarca, Anonüüm, François Villon, Jorge Manrique, Gil Vicente, San Juan de la Cruz, Miguel de Cervantes Saavedra, Luis de Góngora, Félix Lope de Vega y Carpio, Francisco de Quevedo y Villegas, Tirso de Molina, Pedro Calderón de la Barca, Johann Wolfgang von Goethe, William Blake, Friedrich Hölderlin, William Wordsworth, George Gordon Byron, John Keats, France Prešeren, Edgar Allan Poe, Teoudor Aubanèu (Théodore Aubanel), Fredeŕic Mistral, Emily Dickinson, Lewis Carroll, Gustav Adolfo Bécquer, Gerard Manley Hopkins, Rubén Darío, Amy Lowell, Antonio Machado, Carl Sandburg, Juan Ramón Jiménes, Ezra Pound, Fernando Pessoa, Gabriela Mistral, César Vallejo, Jorge Guillén, Josep Vicent Foix, Vicente Huidobro, Joan Salvat-Papasseit, E. E. Cummings, Federico García Lorca, Vicente Aleixandre, Jorge Luis Borges, Pere Quart (Pere Quart), Nicolás Guillén, Rafael Alberti, Langston Hughes, Pablo Neruda, Theodore Roethke, Olga Bergholz, Salvador Espriu, Joan Vinyoli, Octavio Paz, Joaquín Pasos, Eunice Odio