Tooted

Ilmar Jaksi maailmanägemise iseloomustamiseks sobivad ehk kõige paremini ta enese sõnad romaanist “Talu” sealse peategelase kohta: “Keelt näidata oma veendumusis enesekindlaile oli Peetri juures aastate jooksul arenenud peaaegu kireks… Kui mitte muuks, siis selleks, et mõelda ka vastaspoolele… et avardada horisonte, lasta välgatada tõel tuhandetes värvides.”

Karl Rumor (1886-1971), sajandi alguse aktiivseid revolutsioonitegelasi, hilisem eesti Vabariigi aegne tuntud poliitik ja ajakirjanik, kirjutas end eesti kirjandusse põhiliselt 1920-ndail aastail ilmunud novellidega. Kirjaniku ainsaks romaaniks jäi emigratsioonis valminud ja 1960. a. võõrsil trükitud «Krutsifiks». Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.

Sisu:

• "Poeet rändas"
  
• "Pooles vardas"
  
• "Adagio"
  
• "Igatsus"
  
• "Hilineja"
  
• "Koolibri"
  
• "Illusioon"
  
• "Scherzo"
  
• "Näkineiu"
  
• "Mustlanna"
  
• "Ootel"
  
• "Üksindus"
  
• "Henrik Visnapuule mõeldes"
  
• "Millal?"
  
• "Mesilane"
  
• "Foorum"
• "Kaaren"
  
• "Nimetu"
  
• "Panteon"
  
• "Tobe lugu"
  
• "Jaapanlikku"
  
• "Robaiyat"
  
• "Buddha"
  
• "Anathema"
  
• "Eile-täna-homme"
  
• "Ecce homo"
  
• "Vaakum"
  
• "Tundmatu"
  
• "Tornid"
  
• "Liivaliitene"
  
• "Karavan"
  
• "Pommid"
  
• "Cumulus Nimbus"
  
• "Ründajad"
  
• "Triumf"
  
• "Tänapäev"
  
• "Finita"
  
• "Neetud"
  
• "Mustad luiged"
  
• "Muumiate laevad"
  
• "Ratsanik ja hobune"
  
• "Vanitas"

Noor maalikunstnik Aadam on kindel, et tema julge ja uudne maal «Paradiisi väravad» on Kunstide akadeemia kevadnäitusele vastu võetud. Näituse avamisele minnes selgub aga, et tema nime ei olegi näitusele vastu võetud kunstnike nimekirjas. Akadeemia portjee leiab Aadami nime hoopiski tagasilükatud kunstnike hulgast. Nii ei jää kunstnikul muud üle, kui häbistatult maaliga lahkuda.

Juba mõnda aega on läänes eksisteerinud nn. dokumentromaan. Salme Ekbaumi uus teos on esimene läbinisti selles tehnikas töö eesti kirjanduses. Selle ideestik pärineb tegeliku elu sündmustest tõsieluliste tegelastega ja tõeliselt toimunud konfliktide ümber. Siin saab oma kirjandusliku läbivalgustuse Kanada eestlaskonda vapustanud konflikt kodumaaga suhtlemise probleemi taustal. Kuna vaatluste keskpunktis on autori mina-isik, annab see teosele subjektiivse värvingu, kuid loob samas psühholoogiliselt sügavasti läbituntud atmosfääri. Samas see püüab vaateviisi kõrgemale tõsta mustvalgest äärmusmentaliteedist.

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

Autobiograafiline romaan eesti pagulaste elust Kanadas metsatöödel.