Tooted

Raamat annab ainulaadse pildi, kuidas Eesti asend maailmas Eestist vaadatult paistab - presidendist kooliõpikuini. Eriti huvitav ja tähtis on, kuidas see kujutelm on kümne aasta jooksul muutunud. -Rein Taagepera, California Ülikooli emeriitprofessor

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

Majanduspoliitikast rääkides eeldatakse, et riik on heatahtlik diktaator, kes kõike teades toimetab oma kodanike suurima heaolu nime. Samas on jälle tõsi ka suur usaldamatus poliitikute vastu, keda peetakse rahvast võõrandunuks. Majandusteadus on püüdnud oma vahenditega uurida nii seda, kuidas poliitika peaks välja nägema, kui ka seda, kuidas ja miks ta tegelikult toimib. Üldiseks lähtekohaks on arusaam, et poliitikas tehakse otsuseid nagu turul, ikka omakasust lähtudes ja võimaluste piires. Et me kodanikena naudiksime ka demokraatia vilju, eeldab poliitilise konkurentsi toimimist ja selles ilmnevate turutõrgete leevendamist. Raamat on pühendatud just demokraatia probleemidele, mida tundmata ei ole võimalik ka realistlik majanduspoliitika.

Presidendivalimised on paljudes riikides kujunenud sündmuseks, mille ajal muu poliitiline elu suikub talveunne. Meie viimaste presidendivalimiste aegu - 2001. a augustis-septembris - sattus selliste riikide hulka ka Eesti... Leidsime, et presidendivalimised ja riigipea institutsioon tervikuna on väärt enamat kui pelk kommentaar meedias või arutelu mõnel seminaril ning sellise arusaama tole sündiski käesolev artiklite kogumik. Katke autori eessõnast

Esseeraamat kompab poleemilises, keskuslikku diskursust tõsiselt välja kutsuvas stiilis eelmise sajandi Euroopa ajaloo ja ideoloogia üht hämaraimat sõlme, mõlema maailmasõja vallandumises päästikurolli etendanud Kesk-Euroopat, selle ajas muutunud ja muutuvaid tähendusi. Škrabec paneb kahtluse alla pan-germaani võimu- ja vaimustruktuuride sepistatud Kesk-Euroopa mõiste, vastandab sellele kuni hiljutise ajani maha surutud ja alandatud "teise" hääle - nägemuse sellest vastuolulisest piirkonnast oma rahva - eestlastega nii rahvusliku keha mõõtmeilt kui ka ajalooliste katsumuste-kannatuse läbielamiselt paljuski sarnaste - sloveenide seisukohalt. Škrabeci essee on kirglik üleskutse loobuda rajamast ideoloogilisi diskursusi ja nendega tihedalt seotud poliitilisi aktsioone rassi-tungidele, kutsungitele "oma" vägivaldselt peale panema kõigele sellele, mida tuntakse "võõrana", "teisena" ja siis ka millegi alamana. Ta ei lihtsusta samas asjade seisu, teades häs Filosoofilis-semiootilises võtmes essee kinnitab sarnaselt Juri Lotmani järeldustega seda, et utoopia tegelikkusekssaamine on ajaloos enamasti tähendanud tegelikkuse kohutavat tragöödiat või koguni hävingut.ti, et paljusid sajandite jooksul idanenud vastandumisi ei ole võimalik ületada vaid mõne või mõnekümne aastaga.