Tooted

Valik tekste viimasest ja eelviimasest ajast. Tekste raamatukriitikast kuni filmikriitikani.

"Ma pärandan selle teose kuulsale maalikunstnikule härra Abraham Constantinile palvega anda see kümme aastat pärast minu surma mõnele trükkalile, kes poleks vagatseja, või paigutada see mõnda raamatukokku, kui keegi seda trükkida ei taha. B(envenut)o Cellini autobiograafia ilmus viiskümmend aastat pärast tema surma."

Esimene ulatuslikum eestikeelne ülevaade jazzi, 20. sajandi ühe olulisema muusikavoolu arengust

Kogumik koondab Hasso Krulli viimase nelja aasta kirjutisi uutest avastusretkedest kunsti-ilmas.

20. sajandi tuntuima Soome filosoofi Georg Henrik von Wrighti (1916–2003) looming on jagatav kahte suurde ossa: analüütilisse filosoofiasse kuuluvad teemad, kus tema vahest tuntuimaks panuseks on deontilise ehk normatiivsete mõistete loogika leiutamine, ja kultuurifilosoofia valdkonda kuuluvad raamatud ja esseed. „Minerva öökull” sisaldab ajaloolisi ülevaateid analüütilisest filosoofiast, loogikast ja kahest von Wrighti enim mõjutanud filosoofist (Eino Kaila ja Ludwig Wittgenstein), aga ka olulisi kultuurikriitilisi tekste ja käsitlusi mõtlejatest nagu Dante, Spengler, Toynbee ja Dostojevski. „Alles siis, kui mingi ajastu hakkab lõppema, saame aru selle eesmärgist ja tõelisest olemusest. See peab paika nii üksikisiku elukaare kui meie eristatud ajalooperioodide osas,” ütleb autor eessõnas. Ajastut, mille lõppemist von Wright mõtestada üritas, on tavaks kutsuda modernismiks, millele järgneb postmodernism. Von Wright mõistab olukorda aga eelkõige kriisina jõuetuks muutunud valgustusideaalides, mille asemele pole veel midagi muud astunud.

Mille üle me oma ajaloos uhkust tunneme? Esivanemate üle, kes lasksid 13. sajandil suurema osa Eestist maha põletada ja lõpuks painutasid pea ikkagi ristimärgi alla? Või meie ennesõjaaegse põlvkonna üle, kes talus pikkade hammastega 1918-1939 üht vähesoovitud rahvusvähemust, laskis 1939. aastal sisse uue ja halvema maailma ehitajad ning leidis end lõpuks 1944. Aastal põlisvaenlasega ühest kaevikust, seljas ülimalt germaanilike tähistega munder? Eesti ajaloo praegune käsitlus ei ole ainus võimalus meie ajaloost rääkimiseks. Ja kui meile tundub, et praegust ajalookäsitlust iseloomustab loodusseadusele omane vääramatus -- eestlasel ei saagi olla teistsugust ajalootunnetust! --, siis on see eksitus.

PAPÜÜRUS Maailmast ei saa puhtandit: kivitahvlid murenevad, ja tõed on kruus ränduri talla all: püsiv on kiri liival mõõna ajal, mõistetamatu, jalajäljed lõpevad randa. Mina valvan määnduva papüüruse valgel, kuulan liiva sirinat katkises kellas, äravalguvat aega, ja trepid viivad vee alla: meie läheme sama teed, sambad, maailma kandjad, varisevad risti-rästi, sulgevad tagasitee.