Tooted

Ajaloost ja ka tänapäevast on teada palju loomi, kes on millegi huvitava, põneva, ebahariliku, kasulikuga hakkama saanud. Nii on olemas loomi, kes päästavad inimesi laviinide alt või suudavad ennustada maavärinaid. Teisalt on ka selliseid loomi, kes võtavad osa iluduskonkurssidest või spordivõistlustest. Sellesse raamatusse on aga kogutud lood sellistest loomadest, kes on osalenud ja silma paistnud sõdades, lahingutes ja nendele sarnanevates olukordades. Taolisi loomi on aastasadade jooksul olnud miljoneid, arvatavasti isegi miljardeid. Selle raamatu eesmärgiks on tutvustada erilisematest erilisemaid loomi, kellel on olnud nimi ja kes on mingites situatsioonides olnud asendamatuks sõbraks ja kolleegiks sõjaväelastele ning on kirjutanud end oma kangelastegudega alatiseks sõjaajalukku.

Kui sinu arust on Nora Ephron väga vaimukas ja armastad Nancy Mitfordi teoseid ning „Bridget Jonesi päevikut“ lugedes naeru lagistad, siis jumaldad ka Helene Hanffi. Tal oli stiili. Tal oli oma hääl. Tal oli üks neist jäljendamatu ellusuhtumisega naisintellektuaalidest 20. sajandi New Yorgis, kes ei hoolinud põrmugi, mida neist arvatakse. Näiteks kirjastust üleuputavatele lugejakirjadele lubas ta vastata nii: „Mina pole sedasorti autor, keda peaks avalikkuse eest kaitsma. Iga fänn, kes teile helistab, võib tahta mulle süüa pakkuda, ning õhtusöögikülalisena olen ma alati kättesaadav. Võite mu aadressi vabalt jagada.“

Teos, mida käes hoiad, on järg Helene Hanffi esimesele raamatule „Charing Cross Road 84“ mis ilmus esimest korda inglise keeles 1970. aastal. Naudid seda raamatut mitu korda rohkem, kui kõigepealt esimese osa läbi loed. See on võluv lugu eluunistuse täitumisest keskeas. Ja tänu autori imepärasele väljendusoskusele sisaldab see raamat tosinate kaupa häid tsitaate. Nagu Helene ise võinuks öelda: ÄRA ISTU NIISAMA SELLE SISSEJUHATUSE KALLAL, MINE LOE MU RAAMATUT.

"Teie kuulutus Saturday Review of Literature’is ütleb, et spetsialiseerute läbimüüdud raamatutele. Fraas antikvariaat-raamatukauplus hirmutab mind küll veidi, kuna antikvaarset seostan ma kallidusega. Olen vaene kirjanik, kellele meeldivad antikvaarsed raamatud, aga kõike minu soovitut on siin võimatu saada, kui välja arvata ülikallid haruldased köited või siis Barnes & Noble’i liiga kõrge hinnaga võidunud väljaanded, mis on kooliõpilaste käest läbi käinud.“ Nii algab New Yorgist pärit miss Helene Hanffi muhe kirjavahetus kauplusega Marks & Co., mis keskendub haruldastele ja kasutatud raamatutele ning tegutseb Londonis aadressil Charing Cross Road 84. Kakskümmend aastat vahetab see otsese ütlemisega New Yorgi kirjanik sõnumeid märksa vaoshoituma Frank Doeliga, Londoni raamatukaupmehega, ning nende sõprus süveneb üha, kuni 1949. aasta detsembris, kui Suurbritannias valitseb sõjajärgne toidupuudus, jõutakse sinnamaani, et Helene muretseb, kas tema saadetud sealihast jõulusink äkki juutidest omanikele solvavalt ei mõju. Peagi vahetatakse üha isiklikuma sisuga uudiseid Hanffi karjääri ja Franki pere kohta. Kahtlemata oleks nende kirjavahetus edasi kestnud, ent 1969. aastal annab firma sekretär Helene’ile teada, et Frank Doel suri ootamatult. Eelviimases kirjas ärgitab Helene Hanff turistina Londonisse läinud sõpra: „Kui juhtumisi Charing Cross Road 84 kanti satute, vahest siis suudlete seda? Võlgnen sellele nii palju.“

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms: ""Hea tuju raamat" on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."

Sinu käes on üks kergelt loetav raamat koos lõbusate karikatuuridega – ebaharilik formaat juhtimisraamatule. Kas käid tööl või hoopis teed tööd? Kas oled tööga rahul või tahad enamat? Kas juhid ettevõtet või juhivad sind töötajad? See raamat aitab igal töötajal, alustaval ettevõtjal ja isegi kogenud juhil leida oma õige koha seal, kus inimene suurema osa oma elust veedab – tööl. Raamatu autor on 25-aastase juhtimiskogemusega ingelinvestor Ivo Remmelg. Raamatut toimetanud Mihkel Raud on raamatus toodud mõtetele leidnud juba ohtralt kasutust ka oma avalikes esinemistes ja koolitustel. Raamatu autor avaldab raamatus oma saladused, mille abil on ta suutnud teenida Äripäeva Rikaste TOPi järgi 12,8 miljoni euro suuruse varanduse, kuuludes seega 300 rikkama inimese hulka. Juhtimisraamatutega tuttavaid lugejaid üllatab raamat hoopis teistsuguse vaatenurga ning teemakäsitluseks valitud stiili poolest. Mahlakalt ja kergelt loetavat tekst täiendavad ligi poolsada autori joonistatud karikatuuri, mis pilkavad nii tuntud poliitikuid ja riigijuhte kui ka tänases ärimaailmas mitmeid kindlaks kujunenud tõekspidamisi.

Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise. Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raamatust vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab. Vanasõnade tarkus on kandunud põlvest põlve. Ka 21. sajandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Vanade tekstide kõrvale sünnib pidevalt uusi – kindel tõend vanasõnade elujõust. Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel. Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukorrast on vanasõna alati õige. Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab.

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind.

Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab. Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...

Haruldaselt kaunis romaan, mis liugleb läbi tuulise Mongoolia ja saadab kahte võõrdunud kaksikvenda kohustuste, vastuolude ja uuesti leitud mõistmise teekonnal. Noor munk Chuluun saab ülesande leida taaskehastunud laama – vaimne õpetaja, kes võib olla sündinud kus tahes Mongoolia lõpututel tasandikel. Rännakukaaslane, identne kaksikvend Mun on mungaelu, mida nad kunagi jagasid, hüljanud. Otsing on kahe venna läheduse proovikivi, sest mõlemat on õnnistatud võimega kuulda teise mõtteid. Kas meie elud kuuluvad meile endale või oleme me osa millestki suuremast? "Kui mind enam ei ole, otsi idast" on hämmastav vaatlus võitlusest oma veendumuste eest ja tähenduse leidmisest kiiresti muutuvas maailmas, see on meditatsioon, kuidas leppida sellega, mis lihtsalt on. Quan Barry (snd 1973) viib lugeja läbi maastiku, mis on sama halastamatu kui ka ilus ja kultuuriliselt mitmekesine, alates Lääne-Altai mägedest kuni kõheda Gobi kõrbe ja Tšingis-khaani iidse pealinnani. Astudes mööda lõputuid teid, otsivad rändajad vastuseid taevasematele ja maisematele – armastuse, kokkukuuluvuse ja vendluse – küsimustele.

Musta maagiat harrastava meediumi raamat elu mõtte otsimisast

TV3 "Su nägu kõlab tuttavalt" on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri. Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud. Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse "Need näod kõlavad tuttavalt". See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.

Mõrvari püüdmine on ohtlik – eriti kui ta elab naabermajas. Hen ja tema abikaasa Lloyd on äsja kolinud uude majja West Dartfordi Bostoni lähistel. Hen (Henrietta) on illustraator ja töötab ateljees, mis jääb kodust jalutuskäigu kaugusele. Tänu ravimitele on ta saanud kontrolli alla bipolaarse häire ning lõpuks leidnud stabiilsuse ja rahu. Uute naabrite Mira ja Matthew’ juures õhtusöögil hakkab see rahu aga murenema, kui mehe kabinetis kaminasimsil ilutseb tuttav ese. See on sporditrofee – täpselt selline, mis läks kaduma kahe aasta eest mõrvatud noormehe kodust. Hen on aastaid tundnud lausa obsessiivset huvi lahendamata mõrvade vastu – kinnismõte, millest ta ei tohi rääkida, kuid päris silmi kinni pigistada ka ei suuda. Kas tema naaber Matthew võib olla mõrvar? Või on see järjekordne psühhootiline episood nagu ülikooli esimesel kursusel, kui ta kaasüliõpilase süüd tõestada püüdes tollele kallale läks? Mida rohkem Hen Matthew’d jälgib, seda kindlam ta on, et mees sepitseb midagi tõeliselt kohutavat. Kuid keegi ei usu teda. Ta ei tea veel, et kõige hullemad luupainajad, mille eest ta on kogu elu püüdnud põgeneda, alles algavad…

Milline kahe spordihetke täiuslik kontrast: Aastal 1986 kuulis Tallinna Kalevi sidemängija Avo Keel meeskonna Nõukogude Liidu kõrgliigast väljalangemisest Patarei vangla krappraadiost. Tema, Rein Link ja Parri Kruuda olid sattunud suurde pahandusse, mis läks maksma mitu kallist nooruseaastat. Ning äsja uhkelt kõrgliigasse kerkinud Kalev pikeeris kolme põhimeheta pilvepiirilt põhjamudasse. Aastal 2008 viskas Keel Audentese spordihallis käed taeva poole ja silm läks niiskeks. Uskumatu oli teoks saanud. Eesti oli EM-valiksarjas šokeerinud hilisemat võidumeeskonda Poolat, kindlustades esmakordselt pääsu finaalturniirile. Vahetunud oli mitu põlvkonda, võrkpallireeglid, riigikord ja Keele roll – nüüd istus ta treeneripingi –, aga lõpuks olime suures mängus tagasi.

Julesi – nagu ka tema õe Lizi ja venna Marty – lapsepõlv on õnnelik, kuni nende vanemad hukkuvad autoavariis. Järgnevad internaatkooliaastad kujundavad igaüht isemoodi ning elu pillutab nad ilma mööda laiali. Täiskasvanuina näib, et nad on sellest saatuselöögist üle saanud. Ent siis ilmub minevik taas nende kannule ja selles on oluline osa kunagisel kooliõel, kirjandust armastaval Alval – ainsal, kes suudab tuua Julesi välja tema hinge varjulisest eremiidikambrist. Benedict Wellsi liigutav romaan kõneleb kaotusest ja lootusest, üksildusest ülesaamisest ning küsib, mis on inimeses muutmatu ja kui palju mõjutab meie minevik meie tulevikku. Kuid eelkõige on see suure armastuse lugu.

„Vaba langemine" pole ainult paeluv, käestpandamatu müsteerium, mis sunnib üha kiiremini lehekülgi pöörama, vaid ka südamesse minev lugu tingimusteta emaarmastusest.

Kui Allison Carpenteri kihlatu eralennuk Colorado Kaljumäestikus alla kukub, õnnestub temal imekombel ellu jääda. Ent võitlus elu eest alles algab. Allison on aastaid varjanud kohutavat saladust, vapustavat tõde, mida mõjuvõimsad mehed üritavad kõigest väest maha matta. Kui nad peaksid teada saama, et Allison elab, ei jätaks nad seda niisama. Ta peab enne koju jõudma.