Tooted

Mu kallis Brad,

sest peale kui Sa lennukile läksid olen ma pidevalt Sinule mõelnud ja Sinu eest palvetanud. Mu ainus suur soov on, et Su poeg saaks terveks. See on kõige tähtsam asi maailmas.

Temale mõeldes sain aru, kui väiklased ja rumalad me oleme olnud, kui isekad me mõlemad tegelikult olime. Meie, kes me olime valmis ohverdama kogu meie maailma hetkelise kire eest.

Tegelikult oli see ju ka kõik, mis meil teineteisele oli. Ma olen sellest aru saanud. Minu elu oli juba läbi ja ma püüdsin seda Sinu käest juurde laenata…

… Nii et palun ära mõtle, et ma olen Su armastuse reetnud. Ma pidasin Sind kallimaks kui ma öelda suudan. Palun mõtle minust hästi ja palveta mu eest…

Mees oli nii surnud kui üldse olla saab. Ta lamas pidžaama väel põrandal, ajud vaipa mööda laiali pritsitud. Pihus oli tal minu püstol. Tahtsin hõõruda oma nägu, et teadvusest viinahägu minema pühkida, kuid võmmid ei lubanud seda teha. Üks neist tõmbas mu käe ära ja haugatas küsimuse, mille peale mu pea veel hullemini valutama hakkas, teine peksis mind märja nartsuga vastu nägu.

„Kaup on selline, et sina ostad meilt selle filmi saja viie tonni eest, mitte saja viiekümne eest, oh ei. Me ei ole ahned ja teame, et sul tuleb patentide eest saadud raha pealt tulumaksu maksta. Jääbki umbes nii, et meile annad selle osa, mille puhtalt kätte saad. Sa ei hakka seda ometi taga nutma ja pealegi jääb sulle see tore filmike, millelt võid imetleda oma elu kõige kallimat tagumikku.“

Roland vaatas naisele otsa ja kallistas mõlema käega koera. "See tähendab, et te ei tohi kellegagi kohtuda. Ma mõtlen mõnda meest, kellel võivad olla kas tõsised või seksuaalsed kavatsused." "Vabandage..." ütles Karen. "Mina olen siin selleks, et hoida neid teist eemal. Teate ju mehi, kellest võiks arvata, et tal on tõsised plaanid. Loomulikult mitte mõni toidupoe poiss või keegi selline. Ma ütlen neile, et nad hakkaks astuma." "See ongi see, mida ma kartsin," ütles Karen. "Ma arvan, et pean mr. Grossiga rääkima." "Hea küll, siin on midgi enamat." "See on Ed Grossi idee, eks?" "Ei. See on teie abikaasa idee." "Minu abikaasa?" "Ta jättis sõna, et ükski mees teile tõsiste kavatsustega ei läheneks, nagu mõni ühe-öö seikleja või keegi selletaoline, niikaua, kuni te elate. Teiste sõnadega, teie abikaasa tegi järsu lõpu teie tegutsemisele."

Tema jaoks polnud kunagi ühtegi isandat olnud, kuni kõrbe šeik ta südame endale nõudis.

Lõpuks nad peatusid, kuid Christina ei hoolinud enam millestki, ta ei tahtnud enam isegi mõelda. Ta tõsteti jälle maha ja ta jalad värisesid all. Ta polnud alla andnud, kuid teadis, et joosta on mõttetu. Päike pimestas teda mõnda aega, kui keegi koti tal peast ära tõmbas. Kui ta jälle nägijaks sai, seisis üks lühikest kasvu kohalik ta ees. See andis talle rüü ja paelaga neljakandilise riidetüki, mis oli beduiinide peakate. "Kufiyah," ütles kohalik riidetükile osutades. Siis võttis ta Christinal tropi suust ja kõndis eemale.

Michael ja Nancy. Noor lootustandev arhitekt ja ilus andekas kunstnik. Nad olid armunud, ellu ja teineteisesse. Tulevik näis olevat nende päralt. Ja siis muutus kõik, nende pulmapäeval. Nii laastav õnnetus, mis viis nad teineteisest kaugemale, kui isegi surm seda teinud oleks. Nüüd pandi tõotus proovile. Armastajad pidid ületama takistuse, sellise, mis harva armunute teele satub.