Tooted

Eesti NSV ala on mükoloogiliselt uuritud juba kakssada aastat. Selle aja jooksul on trükis avaldatud peaaegu 1200 tööd. Seetõttu on isegi Eestis töötaval seeneteadlasel raske üles otsida teda huvitavat mistahes seeneliigi kohta. Et aegade jooksul talletatud andmestikku kättesaadavaks teha, võetakse käesolevas käsiraamatus kokku kõik see, mis on aastail 1777 kuni 1974 avaldatud Eestis leitud seente liigilise koostise, leviku ja ökoloogia kohta. Nimestik ei kujuta endast seenefloora kriitilist konspekti, vaid ainult koondab ja võimaldab leida seniavaldatud.

Taimkatte kaardistamine eeldab taimeliikide head tundmist, nii nende koosnemise seaduspärasuste kui ka nende ja keskkonna vaheliste suhete mõistmist. Seetõttu on tekkinud vajadus ühtse ning küllaltki lihtsa kaardistamise metoodika järele. Taimkatte detailse kaardistamise juhendid koos tähtsamate kaardistamisühikute loendiga on trükis ilmunud. Käesolev brošüür toob sellele metoodikale ning kaardistamisühikute loendile mõningaid täiendusi ja lisab ühikute määramistabelid.

Talurahva vastuhakud ja rahutused aastail 1816-1828.

XIX sajandi esimese veerandi lõpul tõuseb eesti külas järjekordne rahutuste laine, mida me võime iseloomustada kui eesti talurahva meeleheitlikku katset kätte võita see vabadus, mida mõisnikud olid uusi talurahvaseadusi välja andes variserlikult lubanud, tegelikult aga mitte andnud. Käesolevas raamatus antakse ülevaade nendest rahutustest, juhitakse tähelepanu talurahva antifeodaalses võitluses ilmnevatele uutele joontele ja tõmmatakse paralleele analoogiliste rahutustega mujal Vene riigis.

Eesti raamatugraafika tekkis ja arenes tihedas seoses kogu rahvusliku kunstiga. Vaatamata oma tähtsusele rahva esteetilises ja eetilises kasvatuses ning silmapaistvale kunstilisele väärtusele on eesti raamatugraafika senini jäänud põhjalikumalt ja süstemaatilisemalt läbi töötamata. Lünga varasema raamatugraafika uurimises püüab kas või osaliselt täita käesolev töö. 

 

• Sisukord: 
  Raamatugraafikast enne rahvusliku kunsti teket 
  Berendhoffist Grenzsteinini (1860-1900) 
  Elavnemine raamatugraafikas (1900-1907) 
  Tõus ja saavutused (1907-1917) 
  Eesti raamatuillustratsiooni bibliograafiat 
  Ранная эстонская книжная графика (1860-1917). Резюме 
  Die frühe estnische Buchgraphik (1860-1917). Zusammenfassung 

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Juba rohkem kui pool sajandit on kestnud Eesti territooriumi floristiline uurimine. Senine botaaniline uurimistöö Eestis on aga piirdunud põhiliselt kõrgemate taimedega. Alamate taimede, sh. ka seente kohta on andmed veel väga lünklikud. Seente tähtsus looduses ja inimese elus on aga väga suur. Käesolevas brošüüris antakse metoodilisi juhiseid seente kogumiseks ning prepareerimiseks ja tuuakse tabelid seltside, sugukondade ja perekondade määramiseks. Juhendis käsitletakse ainult makroskoopiliste viljakehadega kõrgemaid seeni, nn. makroseeni.

Käesolev folkloristlik kogumik sisaldab põhiliselt valiku Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis lähiminevikus ette kantud uurimusi, mõned neist küll tugevasti laiendatud kujul, täiendatud uusimate uurimistulemustega, nagu A. Krikmanni töö.
Sisukord:
Saateks
P. Ariste - Veidi keelelisest ümberlülitumisest rahvalauludes
E. Ernits - Muukeelsetest mugandustest eesti folkloorist
H. Keem - Jakob Hurda "Setukeste laulude" keelest
P. Kippar - Eesti loomamuinasjuttude vahekorrast vanapgana-muinasjuttudega
A. Krikmann - Statistilisi vestlusi populaarsemaist läänemeresoome vanasõnadest
O. Kõiva - Eesti pulmalaulude esitamistavadest
A. Loorits - Rahvapärimus ja tõelus (Ühest eesti kerjusnaise tütrest, kellest sai paruniproua)
R. Põldmäe - Rahvaluulekoguja Tõnu Võimula
I. Rüütel - Regiviiside tüpoloogia eksperimentaalmeetod ja selle rakendamise mõningaid tulemusi
K. Salve - Talvine nigulapäev liivi rahvatraditsioonis
I. Sarv - Püsiv sõnaühend folklooriks
U. Tedre - Rahvaluule tänapäevani
R. Viidalepp - Kihnu üläljõstmine kui abielu sissejuhatus