Tooted

Eesti NSV ala on mükoloogiliselt uuritud juba kakssada aastat. Selle aja jooksul on trükis avaldatud peaaegu 1200 tööd. Seetõttu on isegi Eestis töötaval seeneteadlasel raske üles otsida teda huvitavat mistahes seeneliigi kohta. Et aegade jooksul talletatud andmestikku kättesaadavaks teha, võetakse käesolevas käsiraamatus kokku kõik see, mis on aastail 1777 kuni 1974 avaldatud Eestis leitud seente liigilise koostise, leviku ja ökoloogia kohta. Nimestik ei kujuta endast seenefloora kriitilist konspekti, vaid ainult koondab ja võimaldab leida seniavaldatud.

Käesoleva raamatuga täidetakse lünk eestikeelsete liblikamäärajate osas. Määraja on kavandatud neljavihikulisena. Esimesse vihikusse on võetud kõik seni Eestist leitud päevaliblikaliigid. Käsitlemata on jäetud liblikate kogumise, prepareerimise, säilitamise ja kasvatamise metoodika.

Taimkatte kaardistamine eeldab taimeliikide head tundmist, nii nende koosnemise seaduspärasuste kui ka nende ja keskkonna vaheliste suhete mõistmist. Seetõttu on tekkinud vajadus ühtse ning küllaltki lihtsa kaardistamise metoodika järele. Taimkatte detailse kaardistamise juhendid koos tähtsamate kaardistamisühikute loendiga on trükis ilmunud. Käesolev brošüür toob sellele metoodikale ning kaardistamisühikute loendile mõningaid täiendusi ja lisab ühikute määramistabelid.

Eesti raamatugraafika tekkis ja arenes tihedas seoses kogu rahvusliku kunstiga. Vaatamata oma tähtsusele rahva esteetilises ja eetilises kasvatuses ning silmapaistvale kunstilisele väärtusele on eesti raamatugraafika senini jäänud põhjalikumalt ja süstemaatilisemalt läbi töötamata. Lünga varasema raamatugraafika uurimises püüab kas või osaliselt täita käesolev töö. 

 

• Sisukord: 
  Raamatugraafikast enne rahvusliku kunsti teket 
  Berendhoffist Grenzsteinini (1860-1900) 
  Elavnemine raamatugraafikas (1900-1907) 
  Tõus ja saavutused (1907-1917) 
  Eesti raamatuillustratsiooni bibliograafiat 
  Ранная эстонская книжная графика (1860-1917). Резюме 
  Die frühe estnische Buchgraphik (1860-1917). Zusammenfassung 

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Juba rohkem kui pool sajandit on kestnud Eesti territooriumi floristiline uurimine. Senine botaaniline uurimistöö Eestis on aga piirdunud põhiliselt kõrgemate taimedega. Alamate taimede, sh. ka seente kohta on andmed veel väga lünklikud. Seente tähtsus looduses ja inimese elus on aga väga suur. Käesolevas brošüüris antakse metoodilisi juhiseid seente kogumiseks ning prepareerimiseks ja tuuakse tabelid seltside, sugukondade ja perekondade määramiseks. Juhendis käsitletakse ainult makroskoopiliste viljakehadega kõrgemaid seeni, nn. makroseeni.

Käesolevasse kogumikku on koondatud uurimused, mis kõnelevad rahvaluule kogumis- ja uurimisloost ning rahva proosaloomingust. Kogumislugu on (oli) suure tähtsusega. Tundes hästi kogumislugu võime usaldatavamalt hinnata ka kogutud materjali. Peale muu on rahvaluulekogumine olulise tähtsusega meie kultuuriloos. Ei ole kaugeltki lahendatud kõik kirjanduse ja rahvaluule suhteid hõlmavad küsimused.