Tooted

Turbasamblad (Sphagnáles) kuuluvad taimede süstemaatilises järjestuses sammaltaimede (Bryóphyta) hõimkonda ning lehtsammalde (Músci) klassi. Lehtsammalde klassis moodustavad nad omaette hästi eraldatud seltsi ainult ühe sugukonnaga (Sphagnáceae) ja ühe perekonnaga (Sphágnum), mis isegi vähevilunud silmale on välimuselt hästi eraldatav teistest sammalde seltsidest.

Sisukord:
Ühtlane sirgjooneline liikumine
Muutuv ja ühtlaselt muutuvsirgjooneline liikumine
Inerts. Jõud. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine
Jõud, mass ja kiirendus
Kehade vastastikused mõjutused
Mehaaniline energia

Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik.

Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu küla, see ürgseim ja primitiivseim ühiskondlik eluvorm, mis elu selgeima võrdkujuna on igavene ning kõigutamatu, vähemalt niikaua kui elab põlduhariv inimene. Selline on ka autori eestiline küla – igavene oma selguses ja lihtsuses, heas ja kurjas, rõõmus ja kurbuses – säärane, nagu me teda kõik veel mäletame. 

 

Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, peamiselt eskortlaevadel, kus ta tõusis esiti korveti ja siis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi oma päevikusse ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta. Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri».

Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, peamiselt eskortlaevadel, kus ta tõusis esiti korveti ja siis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi oma päevikusse ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta.Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri».

Ühel tormisel õhtul ootab madame Dorthea Thestrup asjata koju oma poegi ja nendega ühes läinud koduõpetajat. Öö saabub, aga poisid jäävad kadunuks. Nii ei jää külaelanikel muud üle, kui neid otsima asuda.

Ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silme läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. Ta teeb kaasa raske piiramisaja, kuuleb tsaar Peetrit linnale tõotamas «kümnekordset vabadust» ja seisab lõpuks linna varemetel, kust elanikud on Venesse viidud. Kuid nägemuses tõotab ta Tartule uut vabadust ja õnneaega.

Eesti kirjandusklassiku A.H.Tammsaare viieköitelise suurteose II osa. Käesolev on III trükk, esmatrükk ilmus Noor-Eesti kirjastuses Tartus 1929.a. Jätnud Vargamäele maha tõe ja õiguse otsimisest väsinud ning tulevikulootustes pettunud isa, pöörab kirjanik nüüd kogu oma tähelepanu Andrese pojale, kellel elu alles ees ja kes sellele elule lootusrikkalt vastu astub. Teisest köitest peale esinebki Indrek romaanisarja "Tõde ja õigus" keskse, kõiki osi ühendava kujuna. Koos Indrekuga viib kirjanik lugeja romaani teises köites sootuks uude õhkkonda - maalt linna, Vargamäelt - härra Mauruse "esimese järgu" õppeasutisse. See on uus miljöö uute tegelastega, ja ainult mõnel leheküljel, kus Indrek suvel maale läheb, kohtame jälle vanu tuttavaid Vargamäelt. Samuti nagu "Tõe ja õiguse" esimeses köites, on Tammsaare ka teise köite loomisel kasutanud isiklikke mälestusi. Need mälestused on seotud kirjaniku koolipõlvega Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Teise köite sündmustik toimub umbes kolme aasta jooksul möödunud sajandi vahetusel. Sellesse ajavahemikku langevad ka Tammsaare õpinguaastad Treffneri gümnaasiumis.

Sisu:
Üldandmeid torustikust ja torustiku armatuurist
Torud, liite- ja hargumisarmatuur
Lülitamisarmatuur
Reguleerimisarmatuur
Kaitsearmatuur
Soojuseisolatsioon
Torustiku paigaldamisest
Torustiku arvutus
Lisad

Štšedrini muinasjuttudel on suure vene satiiriku kirjandusliku pärandi hulgas ülitähtis koht. Kõik muinasjutud on kirjutatud tema võimsa talendi õitseajal. Muinasjuttudes kohtab lugeja neid revolutsioonilisi ideid, mida kirjanik ilukirjanduse kaudu propageeris, neid humaanseid põhimõtteid, mille võidulepääsu eest ta võitles. Štšedrini muinasjuttude satiir on suunatud tsaari-Venemaa, bürokraatia, tšinovnikluse ja kodanlik-feodaalse ühiskonna vastu. Ega asjata kuulunud paljud Štšedrini muinasjutud vene revolutsionääride võitlusarsenali.