Tooted

Neli tundi hiljem sõitis ta juba kodu poole. Tarantass veeres kiiresti mööda pehmet külavaheteed. Põuased ilmad kestsid juba paar nädalat. Tihe piimvalge udu hõljus õhus ning kattis kaugeid metsi, kust kandus kõrbelõhna. Mööda kahvatusinist taevast ujus hulgana tumedaid ähmaste piirjoontega pilvetompe; kuiva järelejätmatu joana puhus üsna tugev tuul, kuid lämmatavat kuumust see ei vähendanud. Pea padjale toetanud ja käed risti rinnale asetanud, vaatas Lavretski lehvikuna mööduvaid põlluribasid, aeglaselt möödalibisevaid remmelgaid, rumalaid vareseid ja hakke, kes kõõrdi ja nüri kahtlusega mööduvat sõidukit vahtisid; nägi pikki põllupeenraid, mis olid täis kasvanud pujusid, koirohtu ja pihelgavõsa; ta aina vahtis, ning stepi värske lokkav kehvus ja mahajäetus, see rohelus, need pikad künkad, madala tammevõsaga kaetud jäärakud, hallid külad, kidurad kased -- kogu see Vene maastiku pilt, mida ta ammu polnud näinud, kutsus ta hinges esile magusad ning ühtlasi peaaegu kurvad mõtted, rõhus ta rinda mingi meeldiva raskusega.

Turbasamblad (Sphagnáles) kuuluvad taimede süstemaatilises järjestuses sammaltaimede (Bryóphyta) hõimkonda ning lehtsammalde (Músci) klassi. Lehtsammalde klassis moodustavad nad omaette hästi eraldatud seltsi ainult ühe sugukonnaga (Sphagnáceae) ja ühe perekonnaga (Sphágnum), mis isegi vähevilunud silmale on välimuselt hästi eraldatav teistest sammalde seltsidest.

Alma Teder (1908-1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga «Ilusad päevad», kuid tunnustuse tõi talle romaan «Elu õpilane». Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: «Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga «Elu õpilane», kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid». Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Sisukord:
Ühtlane sirgjooneline liikumine
Muutuv ja ühtlaselt muutuvsirgjooneline liikumine
Inerts. Jõud. Jõudude liitmine ja komponentideks lahutamine
Jõud, mass ja kiirendus
Kehade vastastikused mõjutused
Mehaaniline energia

"Hüljatud" on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Elu ja olemasolu põhilised probleemid peidetuna igapäevaste sündmuste argikuube – see on Valev Uibopuu teose väline raamistik.

Nendes vormikindla ülesehitusega lugudes elab oma elu küla, see ürgseim ja primitiivseim ühiskondlik eluvorm, mis elu selgeima võrdkujuna on igavene ning kõigutamatu, vähemalt niikaua kui elab põlduhariv inimene. Selline on ka autori eestiline küla – igavene oma selguses ja lihtsuses, heas ja kurjas, rõõmus ja kurbuses – säärane, nagu me teda kõik veel mäletame. 

 

Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, peamiselt eskortlaevadel, kus ta tõusis esiti korveti ja siis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi oma päevikusse ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta. Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri».

Nicholas Monsarrat teenis sõja ajal inglise mereväes, peamiselt eskortlaevadel, kus ta tõusis esiti korveti ja siis fregati komandöriks. Selles teenistuses tegi ta pidevalt ülestähendusi oma päevikusse ja kirjutas kolm lühemat teost meresõja kohta.Nende ülestähenduste põhjal kirjutas autor hiljem oma haruldase menu osaliseks saanud suure meresõjaromaani «Julm meri».

Suure vene kirjaniku Lev Tolstoi mälestused oma pika ja sisuka elu algusaastatest. See on romaan inimese vaimsest kasvust ja isiklikust arengust. Teoses puudutab autor rikkuse ja vaesuse, intiimsuse ja kaotuse, armukadeduse ja vihkamise filosoofilisi küsimusi, püüdlusi väljuda sisemiste vastuolude labürindist. Peategelane seisab silmitsi esimeste armastusmuredega, täitumata unistustega, edevuse tagajärgedega.

Anna Haava (1864-1957) 90. sünnipäevaks koostatud luulevalimik. Valimik sisaldab luuletusi järgnevatest kogudest: Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma eesti laulu (1935) Järelpõiming

Ühel tormisel õhtul ootab madame Dorthea Thestrup asjata koju oma poegi ja nendega ühes läinud koduõpetajat. Öö saabub, aga poisid jäävad kadunuks. Nii ei jää külaelanikel muud üle, kui neid otsima asuda.

Fjodor Hashatšihhi töö käsitleb tunnetusteooria probleeme.
Sisukord:
-Mateeria primaarsus ja teadvuse sekundaarsus
-Üleminek mitteaistivalt mateerialt aistivale mateeriale
-Inimmõtlemise tekkimine ja arenemine
-Inimtunnetuse protsess
-Tõde

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare kui romaanikirjaniku luigelaul, eredalt omapärane ja sügavalt elu ning kodanliku ühiskonna vastuoludesse süüviv teos. Reaalelu tasandil vaadelduna kujutab "Põrgupõhja uus Vanapagan" endast lugu lihtsameelsest mehest, kelle teine oma kavaluse abil orjastab.

Ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silme läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. Ta teeb kaasa raske piiramisaja, kuuleb tsaar Peetrit linnale tõotamas «kümnekordset vabadust» ja seisab lõpuks linna varemetel, kust elanikud on Venesse viidud. Kuid nägemuses tõotab ta Tartule uut vabadust ja õnneaega.

Eesti kirjandusklassiku A.H.Tammsaare viieköitelise suurteose II osa. Käesolev on III trükk, esmatrükk ilmus Noor-Eesti kirjastuses Tartus 1929.a. Jätnud Vargamäele maha tõe ja õiguse otsimisest väsinud ning tulevikulootustes pettunud isa, pöörab kirjanik nüüd kogu oma tähelepanu Andrese pojale, kellel elu alles ees ja kes sellele elule lootusrikkalt vastu astub. Teisest köitest peale esinebki Indrek romaanisarja "Tõde ja õigus" keskse, kõiki osi ühendava kujuna. Koos Indrekuga viib kirjanik lugeja romaani teises köites sootuks uude õhkkonda - maalt linna, Vargamäelt - härra Mauruse "esimese järgu" õppeasutisse. See on uus miljöö uute tegelastega, ja ainult mõnel leheküljel, kus Indrek suvel maale läheb, kohtame jälle vanu tuttavaid Vargamäelt. Samuti nagu "Tõe ja õiguse" esimeses köites, on Tammsaare ka teise köite loomisel kasutanud isiklikke mälestusi. Need mälestused on seotud kirjaniku koolipõlvega Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Teise köite sündmustik toimub umbes kolme aasta jooksul möödunud sajandi vahetusel. Sellesse ajavahemikku langevad ka Tammsaare õpinguaastad Treffneri gümnaasiumis.

Sisu:
Üldandmeid torustikust ja torustiku armatuurist
Torud, liite- ja hargumisarmatuur
Lülitamisarmatuur
Reguleerimisarmatuur
Kaitsearmatuur
Soojuseisolatsioon
Torustiku paigaldamisest
Torustiku arvutus
Lisad

Aadu Hindi romaan-epopöa "Tuuline rand" on silmapaisvamaid ja kunstiküpsemaid teoseid Nõukogude Eesti kirjanduses. Teos on leidnud avara tee ka vennasrahvaste lugemislauale. Teose esimesed kaks köidet on leidnud hea vastuvõtu ka teatrilaval, seda A. Särevi dramatiseeringus.

Štšedrini muinasjuttudel on suure vene satiiriku kirjandusliku pärandi hulgas ülitähtis koht. Kõik muinasjutud on kirjutatud tema võimsa talendi õitseajal. Muinasjuttudes kohtab lugeja neid revolutsioonilisi ideid, mida kirjanik ilukirjanduse kaudu propageeris, neid humaanseid põhimõtteid, mille võidulepääsu eest ta võitles. Štšedrini muinasjuttude satiir on suunatud tsaari-Venemaa, bürokraatia, tšinovnikluse ja kodanlik-feodaalse ühiskonna vastu. Ega asjata kuulunud paljud Štšedrini muinasjutud vene revolutsionääride võitlusarsenali.