Tooted

Sõnaraamatu definitsiooni järgi on ärevus mure, närvilisus või rahutustunne, mis tekib ligiolevast sündmusest või millestki, mille tulemus on ebamäärane. Kuivõrd iga peatselt saabuv sündmus on ligiolev, ja kuna saame kindlad olla vaid selles, et asjad on ebakindlad, võib ärevus tõsta pead iga kell. Kliinilise psühhiaatri Judson Breweri praktiline teejuht tõhustab ärevusega tegelemist ning aitab boonusena saada jagu kõigist seda saatvatest tarbetutest harjumustest ja sõltuvustest. Meditsiinilised käsiraamatud toovad ärevuse tüüpiliste sümptomitena välja närvilisuse, rahutuse, kergesti tekkiva väsimuse, suurenenud lihaspinge ja -valu, ärrituvuse ning keskendumis- ja uinumisraskused. Paljude jaoks on ärevus kui metsapõleng, mis saab alguse tikutõmbest koidikul ja lõõmab päeva edenes üha ägedama leegiga, et seejärel õhtul voodisse ronides imestada: "Miks mul küll und ei tule?" Teisi kimbutavad paanikahood, mis tabavad neid ootamatult kui välk selgest taevast või ajavad südaöösel une pealt üles. Kolmandad muretsevad aga konkreetsete asjade pärast. Dr Brewer on oma teadustöödes keskendunud ärevuse ja harjumuste (alkoholi liigtarvitamisest stress-söömise ja sissejuurdunud viivitamiseni) vahelistele seostele: miks me õpime ärevile minema ning kuidas me kujundame sellest harjumuse. Tema lahendustele orienteeritud raamat: tutvustab ärevuse tekkimise psühholoogilisi ja neuroteaduslikke selgitusi; annab kondikava, mille toel ärevuse taandumise nimel tööd alustada; näitab, kuidas tuvastada ärevuse päästikuid (ka neid, mille ärevus ise valla päästab); aitab mõista, miks me takerdume mure ja hirmu tsüklitesse ning kuidas ajakohastada aju tasuvõrgustikke nõnda, et nende haardest vabaneda; õpetab aju õppimiskeskusi kaasavaid võtteid, et ärevuse tsüklitest (ja teistest harjumustest) välja murda. Võimalik et tegu on ainsa ärevusealase raamatuga, mida eales vajate. Juhindudes oma laboris tehtava neuroteaduse viimasest sõnast ja kliiniliselt tõestatud võtetest, avaldab dr Brewer leidlikult selle, miks ärevustsüklid on nõnda visad murduma. Näidates selgelt, kuidas ja miks on muretsemine niivõrd sõltuvust tekitav, juhendab ta lugejat vabanema vanadest harjumustest, mis ärevust käigus hoiavad, ja harutama lahti köidikuid, mis elu aheldavad. Tegu on tõenduspõhise psühholoogiateadusega selle parimal kujul. Mark Williams, Oxfordi Ülikooli kliinilise psühholoogia emeriitprofessor, raamatu "Mindfulness" kaasautor

2015. aastal otsustasid Joost Minnaar ja Pim de Morree senise tööelu nurka visata ja otsa ringi pöörata. Nad olid veendunud, et töö peab olema lõbus ja voolav ning et alati-on-ju-nii-tehtud-metoodika ei kanna pikas plaanis vilja. Niisiis asusid nad kohtuma innustavate ettevõtete ja ka riigiasutustega, kes on oma valdkonna pioneerid. Välja koorusid uskumatud lood tööelu revolutsioonist, mille Pim ja Joost ka kaante vahele kirja on pannud.

Näiteks on nende nimekirjas ettevõtteid, kes …

¤ lasevad töötajatel ise valida oma palga,

¤ pööravad juhtimishierarhia pea peale,

¤ toovad lapsed kontorisse,

¤ julgustavad töötajaid tööajal omaalgatuslike projektidega tegelema,

¤ töötavad järeleandmatult ja üllatuslikel viisidel rohepöörde kasuks.

Neid lugusid lugedes võid ise veenduda, et maailm ei kukkunudki pärast neid suuri muudatusi kokku. Tulemuseks oli hoopis rahulolev, edasipürgiv innustunud kollektiiv – see, mis eristab edukad ettevõtted kõigist ülejäänutest. "Mässuliste" kogukond teeb ärimaailmas asju teisiti. Loodetavasti leiad Sinagi siit inspiratsiooni julgeteks muutusteks!

Dan Ariely on Duke'i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat "Irratsionaalne inimene" on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.

Igaühe lapsepõlvekogemus on omamoodi. Haavatud perekondi on meie seas aga palju, kusjuures kaotused ulatuvad emotsionaalsest turvatundest kuni armastatud pereliikmeni välja. Sellistes peredes kipuvad võimust võtma häbitunne, jõuetus, süüdistused ja valed. 40-aastase kogemusega perepsühholoog Kenneth Perlmutter osutab siinkohal abikäe ning pakub välja tegutsemismalli, mis toetaks peredünaamika mõistmist ja suunaks peresid empaatia ja märkamise teel rahu ja heaoluni. Perekondliku tervenemisteekonna alustamise keskmes on arusaam, et tahes-tahtmata kanduvad kahjustatud toimetulekustrateegiad põlvkondlikult edasi. Neis strateegiates võtame endale kindla rolli, millega muudkui kinnistame väära enesetunnetust ja anname voli kahjulikele veendumustele. Niipea kui õpime taolisi mustreid ja hoiakuid ära tundma, algab ka paranemine. Autor seletab raamatus põhjalikult lahti haavatud perekondadele sageli omased tunnused, et anda ette perekonna kirjeldamiseks vajalik sõnavara ning pakkuda mõtlemisainet, mille pinnalt edasi liikuda. Alustada tuleb mõistagi iseendast, et siis seejärel perekond kui liitlased eesootavale teekonnale kaasa kutsuda. Raamatus toodud põhitõed aitavad kasvatada eneseteadlikkust, et endale võetud rollidest vabaneda. Samuti aitab Perlmutteri pakutu näha, kui suur võib sellel teekonnal olla ka pereliikmete julgustamise kasutegur: probleemsed pereliikmed näitavad vaid peresüsteemi haavatavust, mitte lootusetust. Õppides üksteist tundma ja koos piire tõmbama, parandades omavahelist suhtlust ja arendades eluterveid suhteid, on tulemuseks suurem rahulolu enda ja teistega ning võite üllatusega avastada, et tulete ühiselt varasemast paremini toime keerukate olukordadega, nagu näiteks alkoholisõltuvus, perekonnaliikme raske haigus, kuritarvitamine, lahutus vmt. Tehke esimene samm ise ja järgmised juba üheskoos.

„Ettevõtte kasvatamine“ on teejuht kõigile ettevõtjatele ja juhtidele, kes soovivad oma ettevõtet kiiremini ja tõhusamalt kasvatada. Saage üle kasvuhirmust ning õppige parimatelt, kuidas vältida vigu, mis võivad teile kalliks makma minna. Verne Harnishi meeskond on oma teooria ehitanud üles juhi neljale tähtsaimale otsustusvaldkonnale, mis on omavahel tihedalt seotud: inimesed, strateegia, teostus, raha. Need tuginevad omakorda igaüks ühele põhiküsimusele ning nende valdkondadega kaasnevad spetsiifilised kasvutööriistad. Et toetada oma valdkonnas domineeriva ettevõtte loomist, keskenduvad raamatus toodud nõuanded ettevõtte töötajate ümbersuunamisele. Kui tippjuhtkonna ja neid toetavate töötajate fookus on paigas ja kui pakutud tööriistu edukalt rakendada, on võimalik rahakäivet mitmekordistada, keskmist kasumlikkust ületada ning ettevõtte väärtust konkurentidega võrreldes suurendada. Mõistagi tuleb neil sammudel ette takistusi (puudulik eestvedamine, suureneva infrastruktuuri haldamine, turundusfunktsiooni ebaõnnestunud kasvatamine), ent raamatus pakutakse välja lihtsad võtmeharjumused nende sujuvamaks ületamiseks. Reeglid on lihtsad ja näited inspireerivad; võtke üks samm korraga ning ärge unustage kogu protsessi nautida. Võtke juhtimisel ja planeerimisel kasutusele Rockefelleri harjumused ja saavutage pikaajaline edu. Autor Verne Harnishi sõnul kuulub edu neile, kellel on ammendamatu õpihimu ja kustutamatu tegutsemistahe. Need, kes võidavad, otsivad pidevalt paremaid viise asjade tegemiseks ja täiustamiseks. Nad ei jää käed rüpes passima, lastes teistel endast mööda minna. Nad kasutavad oma tööriistu ja ressursse takistuste ületamiseks ja asjade teoks tegemiseks. Soovite saavutada edu selle raamatu ja oma ettevõttega? Jätkake kasvamise käigus õppimist ja tegutsemist.

Aina suuremaks paisuvat ettevõtet kipub ühel hetkel organisatsiooniline jäikus tabama ja nii jääbki algusaegade innovaatilisest särast vaid kahvatu vari järele: uuendused loovad soodsa pinnase kasvuks, mis definitsiooni järgi tähendab suurenemist, muutes uuendamise nõnda veelgi raskemaks. Paradoksaalsel kombel paisub koos kasvuga ka vajadus uuendada, sest konkurents surub armutult peale: nad kas püüavad sind kopeerida või millegi veelgi võimsamaga pikali joosta. See on nagu koormustest, kus meedikud lisavad jooksulindile kiirust juurde nii pea, kui hakkad end piisavalt mugavalt tundma. Firmade tüüpiliseks "surma" põhjuseks on võimetus pidada sammu uuendustega, millele nad ise on oma kõrghetkel hoo sisse lükanud. Saatuslikuks saanud "haigusteks" on inerts ja bürokraatia, riskitaluvuse kadumine, hirm olemasolevate toodete kannibalismi ees, jäigalt juurdunud arendusprotsessid, vanadest ärimudelitest pimesi kinnihoidmine, liigne puudulike finantsmõõdikute usaldamine ja juhtimise lühinägelikkus. Hüpotees, et ka suuremad organisatsioonid võivad uuenduslikud olla, on pakkunud Gary P. Pisanole pikki aastaid rohkelt tegevust. Nii tema kui ka teiste teadlaste tööd on viinud järeldusele, et eduka uuendamise aluseks on strateegia, korralduslike süsteemide ja kultuuri kombinatsioon, mille loob õige juhtimine. "Ettevõtte loov arendamine" uurib, kuidas organisatsioone teisiti kujundada ja juhtida, et nende uuenduste elluviimise võimekus ei väsiks.

Pole vahet, kas oled üliõpilane, tegevjuht, ametnik või president, äsja uuele töökohale asunud või vana kala, sul on igal nädalal kasutada täpselt seitse 24-tunni pikkust päeva. Tahad saada väiksema vaevaga rohkem tehtud? Ära vaata, kui palju sul on aega, vaata, kuidas sa seda kasutad, ütleb raamatu „Haara ohjad!“ autor Rick Pastoor. Kui mõelda, kui suurt rolli mängib meie elus töö, on kummaline, et meile ei õpetata, kuidas seda teha. Justkui peaksid kõik iseenesestmõistetavalt teadma, kuidas seada prioriteete, teha häid plaane ja saada hakkama kiire tempoga. Tegelikkuses ei kipu aga tööasjad minema päris nii nagu peaks. Nädal on vaevalt alanud, kuid juba oled omadega maas: postkast ja kalender on totaalselt umbes ning tegemata tööde nimekiri pikem kui lohesaba. Rabad küll kõvasti tööd, aga kas teed ka edusamme? Pastoor ei erguta sind tempot maha võtma ega oma ambitsioone kohitsema, vaid aitab sul sinu käsutuses oleva ajaga teadlikumalt ümber käia. Ta selgitab, millele strateegilisel hetkel vunki juurde anda ning mis jätta külma kõhuga tegemata. Kuid juttu tuleb ka muust. ¤ Kuidas strateegiliselt töötada ja haarata töötundide üle parem kontroll? ¤ Kuidas saada hakkama kõikvõimalike ootamatustega? ¤ Kuidas strateegiliselt mõelda ning teisi kuulata? ¤ Kuidas kasutada kalendrit, ülesannete nimekirja ja e-postkasti, et teha tööd kiiremini ja paremini? ¤ Kuidas mõelda välja, mida sa tegelikult tahad? ¤ Kuidas eesmärkidega aastaplaani koostada ning selle teostuseni jõuda?   ¤ Kuidas jääda iseendaks, aga olla seejuures parem? ¤ Kirsiks tordil on asjade lõpule viimise tehnika: iganädalased kohtumised vastutuspartneriga.

11. sajandil janunesid Põhjamerd ümbritsevate maade valitsejad võimu järele. Võimu haaramiseks vajasid nad sõjamehi, sõjameeste värbamiseks vajasid nad hõbedat ning hõbeda hankimiseks polnud muud võimalust kui sõda. See nõiaring tõmbas Põhjamaade valitsejad jõhkrasse võitlusesse ülemvõimu ja ellujäämise nimel, mille tulemusel hävisid kuningriigid ning sündis impeerium. "Huntide aeg" viib lugeja haaravale reisile läbi Inglismaa ja Skandinaavia ühise verise ajaloo, läbi varakeskaegse Euroopa, metsikute Norra fjordide ja jõukate Andaluusia linnade. Tore Skeie dramaatiline, suuresti saagadel ja skaldiluulel põhinev teos toob elavalt ja värvikalt meieni viikingite ja anglosakside maailma täis sõdu, vandenõusid, reetmist ja äraostmist.

Vastutustundlik investeerimine ettevõtetesse, mida iseloomustab jätkusuutlik äritegevus, on kogumas üha suuremat hoogu. Mida see megatrend endast kujutab? Kas jätkusuutlik investeerimine on kasumlik või tuleb investoril teha maailma päästmise nimel tulukuse osas kompromisse? Autorid tutvustavad eri suuruses ning ressurssidega investoritele teaduse, samuti investeeringute jätkusuutlikkuse hindamise mudelite kaudu häid praktikaid, mis aitavad hinnata investeeringute, fondide ning teiste investeerimistoodete jätkusuutlikkust. ¤ I osa joonistab välja põhjaliku ülevaate jätkusuutlikust investeerimisest. ¤ II osa annab aktiivsetele omanikele vahendid jätkusuutlikkuse edendamiseks. ¤ III osa selgitab, kuidas teha jätkusuutlikkuse analüüse ning võtab vaatluse alla erinevate investeerimistoodete jätkusuutlikkuse. ¤ IV osa võtab kokku jätkusuutlikkuse mõju kasumlikkusele ja tulususele, samuti jätkusuutliku investeerimise seisu Põhjamaades, kus säästlikul investeerimisel on üsna pikad tavad. ¤ V osa heidab pilgu tulevikku, arutledes õigusaktide, jätkusuutlikkuse megatrendide ja investorite jaoks oluliste investeerimistegevuste üle. Raamat keskendub institutsionaalsete investorite aktsia- ja fondiinvesteeringutele, sobides neile, kes on seotud investeerimisotsuste tegemisega, aga ka juhtidele ja ekspertidele, kelle jaoks on oluline selgitada välja investorite ootused. Tiina Landau (MSc) on jätkusuutliku investeerimise ekspert ja sertifitseeritud Euroopa finantsanalüütik (CEFA). Tema töö jätkusuutliku investeerimise poliitika, kliimastrateegia, ESG-integratsiooni ja uute kaasamismeetodite väljatöötamisel on pälvinud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Hanna Silvola (PhD) on Soome Hankeni majanduskõrgkooli majandusarvestuse dotsent. Tema uurimisvaldkond on seotud jätkusuutliku investeerimisega ning ettevõtete jätkusuutlikkust puudutava teabe mõõtmise ja kinnitamisega strateegiliste otsuste tegemisel. Ta tegutseb eksperdina mitmes jätkusuutliku finantseerimisega seotud valdkonnas.

New York Timesi bestseller. Mis saab siis, kui asuda juhtima oma seniseid kolleege? Kuidas juhina mõistlikult tunnustust jagada? Aga karistust? Millal asuda mikrojuhtima ning millal tõsta sootuks käed? Kuidas jagada kriitikat ausalt, kuid taktitundeliselt? "Juhtimise strateegia ja taktika" on praktiline käsiraamat, mis aitab juhtidel teha seda, milleks nad on valitud – juhtida. Kui oled juht, pole sul mingeid vabandusi, toonitab Jocko Willink, suure lahingukogemusega USA mereväe eriüksuse NAVY SEAL ohvitser, kes töötas välja suure osa SEAL üksuse juhtide koolitussüsteemist. "Sina pead otsused vastu võtma. Sina pead suhteid looma. Sina pead suhtlema nii, et kõik saaksid sinust aru. Pead kontrollima oma ego ja emotsioone. Pead suutma eemalduda. Pead suutma kinnistada uhkust oma meeskonna tegevustesse. Pead suutma neid välja õpetada. Pead olema tasakaalukas, taktitundeline, teadlik ja võtma vastutust." See nimekiri on lõputu, moodustades keeruka süsteemi, mida nimetame juhtimiseks. "Kõik sõltub sinust, aga ei tiirle ümber sinu," just nõnda mõtestab Jocko lahti juhi rolli meeskonnas. Juhtimine on meeskonnamäng ning meeskond on alati palju tähtsam kui juht. "Sel hetkel, kui sead oma huvid meeskonna omadest ettepoole, oled juhina läbi kukkunud. Eksid rängalt, kui arvad, et tuled sellest puhtalt välja ja et meeskond ei märka sinu enesekeskseid manöövreid." Erusõjaväelasena on Jocko asunud tsiviiljuhte õpetama samade põhimõtete järgi nagu kunagi mereväe eriüksuse juhte, sest lahinguvälja juhtimispõhimõtted pädevad igasugustes olukordades. Ta on absoluutselt veendunud, et kui kasutada raamatus kirjeldatud strateegiaid ja taktikaid meeskonna toetamiseks ja missiooni täitmiseks, on edu garanteeritud. "Kui meeskond on edukas, võidad ka sina, nii juhi kui inimesena. Kõige tähtsam on see, et sinu inimesed võidavad – see ongi tõeline juhtimine."

Nagu paljud meist, ei alustanud Mark Minervini edukalt: ta tegi samu vigu, mida teeb iga uus investor. Ent aastatepikkuse praktika käigus on ta järk-järgult õppinud ja omandanud vajaliku oskusteabe, et saavutada supertootlus ja saada 34-aastaselt multimiljonäriks. Minervini ütleb ise: „Edu saavutamiseks on vaja võimalust. Aktsiaturg pakub iga päev uskumatuid võimalusi. Pidevalt kerkib uusi ettevõtteid turu­liidriks igas valdkonnas kõrgtehnoloogilistest meditsiiniseadme­test kuni jaekaupluste ja restoranideni otse su naabruses. Et neid märgata ja nende edu ära kasutada, peab sul olema oskusteave ja distsipliin, et rakendada õigeid investeerimisvõtteid.“ Võta Minervini õpetussõnad sammhaaval ette ja saa selgeks üliefektiivne SEPA (Specific Entry Point Analysis) kauplemismeetod. „Kauple nagu börsivõlur“ on kohustuslik kirjandus iga investori raamaturiiulis. Siin on lahti kirjeldatud kõige olulisemad tegurid, mille abil võid edaspidi supertootlusega aktsiaid leida. Kes ei tahaks olla järgmise Apple Computeri, Costco või Home Depot’ omanik? Õnneks pole siin midagi müstilist, kuna suurel osal supertootlusega aktsiatel on ühised äratuntavad omadused, ettevõtete kiire kasvu periood on omane kindla suurusega ettevõtetele ja nõnda edasi. Sinul endal tuleb vaid läheneda distsiplineeritult, jääda kindlaks ühele meetodile ning õppida kasutama õigeid tööriistu. Eraldi tasub peatuda ka riskijuhtimise peatükkidel, kus Minervini näitab, miks sellele üleüldse rõhku panna, ning arutleb psühholoogiliste tegurite üle, mis takistavad enamikul investoritel kahjumile piiri panemast.

Robert Sutton on juba klassikaks saanud ülemaailmse menuki "No Asshole Rule" ("Mölakluse taunimise reegel") autor. Oma uues raamatus pakub Sutton taas abi neile, kes tunnevad, et mõni mölakas neid kimbutab. Meie keskel leidub üllatavalt palju inetu ja kohatu käitumisega inimesi, kes sellega teistele probleeme põhjustavad. Sellest raamatust võib leida nii äratundmist ja mõistmist kui ka lahendusi. Sutton alustab diagnoosi panemisega: kas ja milline mölakas teile probleeme tekitab ja kui hull asi on? Edasi pakub ta välja läbiproovitud ja tõenduspõhised ning vahel ka üllatavad lahendused: põgenemine, kaitsvad mõtlemisnipid, kokkupuudete vähendamine, relvituks tegemine ja vastuhakkamine. Mõnikord juhtub, et töötades mölakaga kõrvuti, tabab meid nn mölakluspimedus ja me hakkame pidama olukorda normaalseks. Teinekord püüab mõni inimene enda kõrval tegutseva mölaka laastamistööd teiste jaoks mahendada ega taipagi, et probleemi lahendamise asemel hoopis süvendab seda. Autor juhib tähelepanu ka sellele, et mölaklus on salamisi nakkav, nii et nakatunu ei pruugi ise oma haigust märgatagi. Sutton õpetab ka endasse vaatama ja omaenda sisemise mölakaga toime tulema. Lõppude lõpuks aitab see ellujäämisõpetus kujundada selged väljavaated ja plaani, mis lasevad säilitada tööelus terve mõistuse ja vältida seda, et mõni jobu saaks meie päevi varjutada. Robert Suttoni sulest on Äripäeva raamatuklubis varem ilmunud raamat "Suurepärasuse kasvatamine".

Kas naise ja mehe raskete valikute langetamise kogemus on erinev? – Nagu öö ja päev, algusest lõpuni. Meeste ja naiste lähenemine on erinev, kuigi mitte tingimata selle poolest, mida me oleme harjunud arvama. Stress? – See paneb tegelikult naisi rohkem keskenduma. Enesekindlus? – Eluterve annus eneses kahtlemist toob kaasa palju paremad otsused. Ning hoolimata populaarsest väärarvamusest on naised niisama otsustusvõimelised kui mehed – kuigi nad võivad maksta selle eest kallist hinda. Miks aga tekib tõeline veelahe siis, kui otsus on tehtud? Miks me kipume naiste otsustes kiiresti kahtlema, kuid samas meeste omi tunnustama? Miks raiutakse mehe puhul hea otsustaja reputatsioon kivisse juba pärast üht suurt proovikivi, aga naine peab end ikka ja jälle uuesti tõestama? Raamat toetub naiste kaasahaaravatele lugudele ja kogemustele ning samuti faktidele, mida teadus selle teema kohta pakub. Kognitiivpsühholoog Therese Huston murrab müüte ja avab arutelu, kuidas saaksime oma harjumusi, eelarvamusi ja strateegiaid muuta, mitte ainult selleks, et kasutada igaüks oma võimalusi maksimaalselt ära, vaid ka selleks, et muuta kultuuri ning jõuda terves ühiskonnas parimate otsusteni – olenemata sellest, kes neid teeb.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale.

¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama.
¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista.
¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused.
¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja.
¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda.  Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

Kas oled hädas viha, kahetsuse ja pahameelega? Kas tunned end emotsionaalselt kurnatuna, stressis ja valusate mälestuste tõttu heitunud? Kas hoiad kinni asjadest, mis muudavad sind õnnetuks? „Lahtilaskmise kunst“ annab tööriistakomplekti, mille najal aju ümber treenida, loobuda halbadest mõttemustrist ning saada üle emotsionaalsest ahastusest. Vähe on neid, kes julgevad väita: mind pole negatiivsed mõttemustrid ja emotsioonid kunagi kimbutanud. Jamaks kisub siis, kui need hakkavad räsima sinu suhteid, töörõõmu ning vaadet elule. Kui paljud sedalaadi raamatute autorid pühendavad tubli hulk lehekülgi inimpsühholoogia süvakäsitlusele, on Zahariades läinud märksa praktilisemat teed, vastates järgmistele küsimustele. ¤ Kuidas ära tunda, et on aeg lahti lasta? ¤ Miks on vaja õppida lahti laskma? ¤ Millest me kipume kinni hoidma? ¤ Miks me minevikku idealiseerime ja kuidas see sunnib meid klammerduma oleviku emotsionaalse valu külge? ¤ Miks on nii raske negatiivsetest mõtetest ja valusatest mälestustest lahti lasta? ¤ 21 nõuannet, kuidas lasta lahti ja liikuda eluga edasi. „Lahtilaskmise kunst“ aitab sul klammerdumisvaba mõtteviisi kujundada ja eluga edasi liikuda, sest elu läheb ju edasi ning sama peaksid tegema ka sina.

Raamat "Lümfisüsteem ja pikk elu" selgitab, kuidas lümfisüsteem mängib otsest rolli organismi erinevates protsessides ning pakub välja tegevuskava, mis aitab lümfivoolu tugevdada ja toetada. Mida sujuvamalt toimib lümfisüsteem, seda paremini töötab organism. "Lümfisooned" on sõna, mida sageli seostatakse vähiga, sest see on üks peamisi teid, mille kaudu vähk organismis levib. Tegelikult on lümfisüsteem tander, kus võidetakse ja kaotatakse enamus meie igapäevastest bioloogilistest lahingutest: see mängib rolli mitte ainult vähi, vaid ka südamehaiguste, aju ja seedekulglaga seotud probleemide puhul. Olnud aastakümneid südame- ja veresoonkonna haiguste kirurg, on Gerald Lemole tihti märganud südameprobleemidega hädas patsientide ummistunud lümfikanaleid ning hägustunud ja saastunud lümfivedelikku. Ja tervete inimeste lümfivedelik? Kristallselge. Nagu kanalisatsioonivesi võrreldes Kariibi merega. Miks on lümfisüsteemi seisukord nii oluline? Selle kaudu toimetatakse teave toksiinidest immuunrakkudesse, et need saaksid kahjulikud ained hävitada või neutraliseerida. Lümfisüsteemi abil viiakse minema kahjulikud ained ja nende võimalikud jääkproduktid. Lümfisüsteem aitab kaasa organismi puhastumisprotsessile, et organism saaks terveneda ja haiguspiirkonnas molekule taastoota. Ilma tõhusa lümfivooluta on kõik need kolm protsessi surve all, mistõttu tekib kroonilise põletiku ja toksiliste ainete kuhjumise oht, seades nõnda tõsise surve alla meie ainevahetuse ja kogu organismi toimimise. Klaar, puhas ja hästi funktsioneeriv lümfiringlus on üks peamisi tervise garante. Sestap on raamatu autorid võtnud nõuks aidata lugejal tõhustada oma lümfivoolu, et keha saaks toksiinidest ja jääkainetest puhastuda ning päästa organismi väärtalitluse doominoefektist: kroonilistest vigastustest, põletikest ja haigustest.

Erinevalt lahenduste otsimisest näitame tülitsemisel üles erakordset nutikust, leiab Michael Brown: enne veel, kui väike inimene tähistab oma kaheksandat sünnipäeva, on ta pidanud oma lähedastega maha üle 89 000 tulise tüli. Uuringud kinnitavad sedagi, et kuni 90% konfliktidest ei jõua kunagi lahenduseni. Brown käib oma raamatus „Ma pole nõus“ välja värske vaatenurga, kuidas üha vihamas ühiskonnas teistega mõistlikult arutleda ning läbi rääkida. ÜRO arvutuste kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 10 miljardini. Rebimiseks ei lähe mitte ainult nappide ressursside pärast – ka meie ideed, veendumused, ideoloogiad hakkavad limiteeritud eetriaja nimel üha ägedamalt võistlema. Samas on saanud mõistest „kompromiss“ sõimusõna: tihti tembeldatakse äri- ja poliitikamaailmas kuldse kesktee otsijat ambitsioonituks nõrgukeseks. Raamat „Ma pole nõus“ kirjeldab metoodikat, mis võimaldab mis tahes tüliküsimuses või läbirääkimistel – võrdõiguslikkusest keskkonnakaitseni, palgatõusust ametikõrgenduseni, sooküsimustest geopoliitikani – oma arvamustele truuks jääda ning lahendustega edasi liikuda. Brown näitab organisatsioonikultuuri, aga ka suhteid – nii paari-, pere-, sõprus- kui ka kogukonnasuhteid – sootuks teises valguses.

Ühel külaskäigul hakkasid kooliealised pojapojad uurima, mis imeloom see börs õigupoolest on, kirjutab Seppo Saario "Nõnda ma investeerin börsiaktsiatesse. Teejuht noortele" sissejuhatuses. Saanud alusteadmised, kuidas aktsiatesse investeerida, vaimustusid nad mõttest, et igaüks võib jõukust kasvatada ning seeläbi oma unistused ellu viia. Noortele investeerimishuvilistele mõeldud raamatu moto on suuresti analoogne Saario menuteosega "Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse": esmatähtis on leida tasuvaid kasvuettevõtteid, osta nende aktsiaid ja anda aega. Omanikutulu toob märkimisväärse majandusliku kindlustunde, muudab rahaliselt sõltumatuks ja võimaldab järgida soovitud elustiili, innustab Saario noori juba varakult oma tulevase finantsvabaduse peale mõtlema. Ta kinnitab, et ka väikese sissetulekuga saab kapitali koguda, kui vaid targalt tegutseda ning pisikeste sammudega edasi liikuda. "Kui olin koolipoisina esimest korda suvel tööl endale raha teenimas, ütles mu pangaametnikust ema, et olgu sissetulek väike või suur, tuleb osa sellest alati kõrvale panna. Kui sa ei õpi distsiplineeritult elama, siis jääd ikka ja jälle rahahätta. Naudi elu nüüd ja kohe, aga niimoodi, et saaksid seda ka tulevikus nautida." Finantsvabadus ei taandu üksnes sissetuleku suurusele, küsimus on ka suhtumises, visaduses ja tahtejõus. Raamat aitab noorel lugejal välja töötada investeerimisstrateegia, mida rakendada kogu elu: suurendada oma parimat investeeringut kümnekordselt iga kümne aasta tagant. Lisaks pakub vanameister kakskümmend igihaljast börsivihjet, mida tasub kindlasti kõrva taha panna.

16. sajandil avastas noor kirurg Fabricius ab Aquapendente ühe kana saba alt kotitaolise organi. Arst ei osanud veel aimata, et selles leius peitub ellujäämise saladuse võti ja tema tähelepanek koos muude avastustega paneb aluse immuunsüsteemi mõistmisele. Immuunsüsteem on meie keha asendamatu valvur, kes võitleb haiguste vastu, ravib haavu ja hoiab organismis tasakaalu. Evolutsioon on seda nutikat süsteemi lihvinud, et aidata kehal silmitsi seista lõpmatu hulga ohtudega. Kogu hämmastava keerukuse tõttu on see imerelv aga habras. Stress, toksiinid, vale toitumine või isegi liigne hügieen võivad põhjustada tänapäeval laialt levinud autoimmuunhaigusi. New York Timesi teadusreporter Matt Richtel jutustab raamatus "Nutikas immuunsüsteem" nelja inimese kogemuse kaudu immuunsüsteemi toimimisest ning kirjeldab teekonda selle teadusliku mõistmiseni. Inimeste kogetu panevad laiemasse konteksti intervjuud kümnete tunnustatud teadlastega.

Millest see raamat ei räägi? See raamat ei räägi sellest, kuidas oma varandus kasvama panna. Kui teil on piisavalt ressurssi – tervist, raha, vaba aega –, on teil võimalik teha paremaid valikuid nende ressursside kasutamiseks. Miks lükkavad paljud täiel rinnal elamist edasi pensioniaega, mil tervis liigub allamäge ja hoog hakkab raugema? Mida head teeb pikas plaanis aastakümnete pikkune rügamine ja stress, et koguda kokku hunnik raha, millest murdosa oma elu lõpus nautima hakata? Bill Perkins kutsub teid üles surema nulliga. Lõppeks on elus teenimise, säästmise ja kogumise asemel oluline elada parimat võimalikku elu. Kui peate silmas eesmärki surra nulliga, saate võtta elust rohkem, kui võtaksite muidu. Milleks keelata endale naudinguid ja lõbu? Raamatus pakub Perkins välja 9 reeglit, millest lähtuda, et elada võimalikult täisväärtuslikku elu, ilma et peaksite midagi kahetsema. Need reeglid juhivad eluviisi, mis ei põhine arututel riskidel ja raiskamisel, vaid lähenemisel eluetappidele kui omamoodi hooaegadele, mida on võimalik maksimeerida. Piltlikult võttes teeme elu jooksul läbi mitu „surma“: teismeline meis sureb mingil hetkel, samuti sisemine üliõpilane, väikese lapse vanem ja nõnda edasi. Kõik eluetapid on lõplikud ning neis peituvaid rõõme saame tunda vaid piiratud aja jooksul. Pahatihti teadvustame seda aga alles n-ö akna sulgumisel. Lõpetage rahulolu edasilükkamine ja vabanege kahetsustest vaid mõnda lihtsat juhist järgides.

Kas taimravi toimib? Kas see on ohutu? On seda üldse uuritud? Milliste haiguste puhul on mõistlik asendada medikamendid ravimtaimedega? Raamat „Taimravi vaimsele tervisele“ selgitab, mida kujutab endast taimravi; millised on looduslike abivahendite ja medikamentide võlud ja valud; millised ravimtaimed aitavad ärevuse, depressiooni ning teiste vaimse tervisega seotud murede korral. Elame maailmas, kus iga haiguse vastu on tablett. Kui see osutubki võluvitsaks, ei tohiks ravimid oma soovimatute kõrvalmõjude tõttu – näiteks antidepressante seostatakse kaalutõusu ja seksuaalhäiretega, rahusteid kurnatuse ja keskendumisraskustega jne – olla kunagi ainus lahendus aju ja vaimuga seotud probleemidele, leiab üle kahekümneaastase kogemusega psühhiaater Lillian Somner. Paljudest ravimitest võib tekkida ka sõltuvus. Taimravi toob seevastu leevendust, mis on küll õrnem, ent tihti tõhusam ning vähemate kõrvalmõjudega kui tabletid. Igal ravimtaimel on oma kindel toime ning et sellest tervisele tulu tõuseks, on vaja omajagu teadmisi ja kogemusi. Raamat „Taimravi vaimsele tervisele“ seda ka pakub, lisaks loodusravi põnevale ajaloole ja tänapäeva teadusuuringute tutvustamisele. Raamat on abiks kõigile, kes on hädas oma vaimse tervisega ning soovivad teada, milliseid lahendusi on peale tablettide veel olemas. Samuti psühhiaatritele ning teistele tervishoiu spetsialistidele, kes on huvitatud alternatiividest, mida ravimtaimed tavapärastele medikamentidele pakuvad. Dr Lillian Somner on psühhiaater ja osteopaat. Oma patsientide ravimisel kasutab ta kõiki meetodeid: medikamente, funktsionaalset meditsiini, elustiili muudatusi, SPECT-i pilte ja sobivaid protokolle ning muidugi ka ravimtaimi.

Kust on tekkinud sügavalt juurdunud idee, et ainus viis edu saavutada on püüelda täiuslikkuse poole? Täiuseiha vaatab meile vastu reklaamidest, filmidest ja sotsiaalmeediast ning on paraku kandunud üle ka päris ellu: akadeemilise edu kultus, iluideaalid, lapsevanemate surve teha kõike „õigesti“, auahnust õhutav töökultuur jne. Mida rohkem näiliselt ideaalset elu enda ümber näeme, seda enam veendume, et oleme ka ise õnnelikud ja edukad vaid siis, kui saavutame endale seatud ideaalid. Päriselt toob taoline kollektiivne hoiak aga kaasa ebakindluse ja pideva rahulolematuse: alati jääb midagi puudu. Põlgame iseenda puudusi, seda, mis teeb meist inimesed. Kuidas leppida ebatäiuslikkusega ja elada iseendaga rahujalal? Raamatu autor Thomas Curran, samuti hingelt perfektsionist, on selle teekonna läbi teinud ja teab, et perfektsionism ei ole muud kui paradoks, saades ajapikku paljude meie hädade allikaks. Ühena vähestest maailmas on ta teemat ülikooliprofessori rollis süvitsi uurinud ning selgitab, kust täiuseihalus alguse saab, miks see on negatiivne mõtteviis ja kuidas võiks kultuuriruum areneda paremuse poole, kui lubame endil käiku aeglustada, tagasi minna või lausa ebaõnnestuda.

Inimkapital on firma täitsaim vara. Nüüdisaja üks suuremaid väljakutseid tööturul on niisiis ettevõtete vaheline talendisõda ehk üksteise võidu selliste töötajate leidmine, kes oleks edasipüüdlikud, motiveeritud, paindlikud, võimekad, teadmishimulised ja positiivse ellusuhtumisega. Veelgi enam – põhiküsimuseks saab, kuidas neid inimesi hoida, sest õiged inimesed = pikaajaline edu ning seda mis tahes elualal. Raamatus „Talendisõda“ lähenetakse töötajate värbamisele uue nurga alt ning pakutakse välja värbamisstrateegia, et leida parimaid alluvaid ehk talente, kes aitaks kaasa ettevõtte eduloole, kuivõrd see võib turul õnnestumise või ebaõnnestumise puhul osutuda määravaks. Strateegia on välja töötatud koostöös intervjueeritavate praktikutega (sõjaväejuhid, psühholoogid, personalijuhid, tegevjuhid), panustanud on ka dr Josh Cotton, töö- ja organisatsioonipsühholoogia doktorikraadiga juhtimisnõustaja. Väärtuslikud töötajad ei ole ilmtingimata konkreetse valdkonna kõige kogenumad, kvalifitseeritumad või osavamad; autorid toovad välja, et palgata tuleks ennekõike inimesi ja mitte nende oskusi, kuna ametialased oskused on alati õpitavad, aga iseloom ja elutunnetus mitte. See vastandub laialdaselt levinud juhtimismetoodikale, mis keskendub nn inimpoole asemel ennekõike äripoolele. Autorid toovad USA eriüksuste ja erasektori näitel välja, kui suur vastutus lasub tööandjal endal, et esiteks õige mõtteviisi abil kvaliteetse tööjõu tulemusliku värbamiseni jõuda ning teiseks iseend selle tööjõu toel turul eelisseisu mängida. Üldistele nõuannetele on lisaks toodud konkreetsed meetodid, mida värbamisprotsessis rakendada, muuhulgas seletatakse lahti ka see, kas ja kuidas usaldada protsess värbamisfirma hoolde. Ei ole vahet, kas oled ettevõtte omanik, tegevjuht, tiimijuht või personalispetsialist – Mike Sarraille ja George Randle aitavad sul paika panna pikaajalise ja vettpidava lahinguplaani.

Raamat "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on läbi aegade üks suurimaid investeerimismenukeid, mida on enamus edukaid investoreid vähemalt korra lehitsenud. Aastaid on see olnud piibliks ka neile õnnelikele, kes on läbi trüginud Stanfordi ärikooli tihedast sõelast, et sealses magistriõppes investeerimismaailma peensusi tudeerida. Raamat toetub viisteistkümnele fundamentaalsele näitajale, mille abil oma investeerimisotsuseid langetada. Need töötavad nii kasvu- kui ka väärtusaktsiate, nii suurettevõtete kui ka väikese turukapitalisatsiooniga firmade puhul. Võtmekohaks on keskenduda infole, mida kliendid, konkurendid ja tarnijad jagavad, sest ühelgi neist pole vähimatki põhjust sellele ettevõttele läbi roosade prillide otsa vaadata. Eksperdid on veendunud, et kui investorid oleksid Fisheri põhimõtteid järginud, poleks 2000.–2002. aasta karuturu skandaalseid aktsiatehinguid toimunud. Investorid oleksid siis ülehinnatud ja ilma reaalse sisuta nn 95% klubi lihtsalt läbi näinud. Enamikel tehnoloogiaaktsiatel polnud mingit tegelikku müügijõudu, kasumimarginaali, isegi mitte plaani, kuidas kasumini jõuda, rääkimata selle kasvatamisest. Valdaval osal puudus ka fundamentaalne teadus- ja arendustegevus, samuti võimekus ilma lõputute kapitalisüstideta pinnal püsida. Nende ettevõtete jaoks olid enam kui pooled Fisheri viieteistkümnest punktist ületamatud, ent ometi ei pidurdanud see investoreid. Mida rohkem Fisheri põhimõtteid ning õppetunde analüüsida, seda rohkem need investori elu rikastavad. "Tavalised aktsiad, tavatud kasumid ning teisi tekste" on raamat, mida tasub ilma igasuguse häbita korduvalt ette võtta.

Läbirääkimised teenivad kahte elutähtsat eesmärki – teabe kogumist ja käitumise mõjutamist. Ja nii lohisebki see tüütu varjuna pea igas suhtluses kaasas. Ilma igasuguse liialduseta võib öelda, et elu ongi üks lõputu läbirääkimiste jada – olgu teemaks karjäär, raha, maine või armuelu, kõigi nende saatus sõltub suuresti sellest, kui võimeka läbirääkijaga on tegu. Chris Vossil on õnnestunud "Unusta kompromissides" sõnadesse valada midagi sellist, mida varasemad eksperdid pole suutnud – kuidas mõjutada inimest tema alateadvuse kaudu. Kui senised tehnikad on rõhunud intellektuaalsele võimekusele, loogikale ning mõjusale argumenteerimisoskusele, siis Vossi ligi viieteist aasta pikkune praktika FBI pantvangiläbirääkijana kõneleb sootuks teist keelt. Nimelt räägib tema kogemus sellest, et me kõik oleme parajalt irratsionaalsed, impulsiivsed ning emotsioonidest juhinduvad loomad, mistõttu on etteaimamatus läbirääkimismängus ka kõige vahedamast mõistusest ja matemaatilisest loogikast vähe kasu. Vossi metoodika toimib, sest see on välja kasvanud aastate pikkusest kogemusest, mitte katselabori tulemustest. Võttes abiks rammusad näited elust enesest, demonstreerib ta ilmekalt, kuidas vastaspool emotsioonide, instinktide ning teadmiste abil kiirelt relvituks teha. Ja seda kõike suhet hoidval viisil. Selleks pakub ta välja viieastmelise mudeli, milles mängivad aktiivne kuulamine, empaatia, sideme loomine, mõjutamine ja soovitud muutus käitumises kandvat rolli. Mudeli eesmärgiks on suunata teist poolt nägema võit-võit lahendust olukorrale, tegema kompromisse, mõistma kasu pakutavas lahenduses jne. Lisaks selgitab Voss, milliseid sõnu kasutada, et hetkega läbirääkimiste kulgu muuta, milliste võtetega bluffija paljastada ning kuidas oma e-kirju nii sõnastada, et neid keegi enam ei ignoreeriks.

Me elame maailmas, mis üle kõige väärtustab andekust. Kipume kiitma võimekaid koolis, loomulikult osavaid spordis ja imelapsi muusikas. Kui me aga imetleme neid, kellel on algusest peale parem stardipositsioon olnud, vaatame samas mööda edusammudest, milleks me ise võimelised oleme. Alahindame õpitavate oskuste ja teadmiste ulatust ning seda, kui kaugele on võimalik nende toel jõuda. Paremaks saamises võib igaüks paremaks saada. Kui aga sobiv võimalus uksele ei koputa, pangem see uks ise püsti. Organisatsioonipsühholoog Adam Grantist on saanud rahvusvaheline fenomen: tema raamatud, taskuhäälingud ja TED-i kõned on üle maailma inspireerinud miljoneid inimesi nende enesearenguteekonnal. Granti teedrajavad uurimused on paljuski kujundanud seda, kuidas mõtestada taolisi teemasid nagu motivatsioon, heldus, loovus ja potentsiaal.

Raha on võimas vahend, mis suudab meid end teenima panna. Samas ongi ta ainult vahend ja ei midagi muud. Zen’i idealistlik eesmärk võiks küll olla vabanemine sõltuvussuhtest rahaga, aga see oleks praegusajal jabur. Hoopis tähtsam on panna raha enda jaoks tööle, teisisõnu tagada endale piisav rahavoog nii, et see elu ei segaks ja koormavaks ei muutuks. Michael Gilmore näitab, kuidas Aasia filosoofia ja sellele iseloomuliku teadveloleku integreerimine meie finantsmõtlemisse võimaldavad jõuda harmooniani isiklikes rahaasjades. Laias plaanis keskendub raamat sellele, kuidas muuta oma mõttemaailma. Meie väärtused peaksid olema kooskõlas endale võetud finantseesmärkidega. Gilmore annab ette 49 sammu, mille abil sellel teel õige suund võtta. Need sammud ei tohiks kellelegi üle jõu käia ning jääb lugeja otsustada, kui palju ta korraga valmis on astuma. Zen’ilik suhtumine aitab meil ümbritsevat näha sellisena, nagu see on, ning annab meelerahu ja kindlustunnet toimetulekuks rahastressiga. Autor ütleb ise: „[---] just nüüd ongi õige aeg valmistuda paremaks tulevikuks – paremaid harjumusi kujundades, neid kasutusele võttes ja arendades. Paremaid harjumusi nagu säästmine ja investeerimine. Või mediteerimine, vaimne valvsus ja hingamine ning rahasse rahulikult, teadlikult ja zen’ilikult suhtumine.“