Tooted

"Mida öelda kahekümne viie aastase tüdruku kohta, kui ta on surnud? Seda, et ta oli ilus. Ja andekas. Seda, et ta armastas Mozartit ja Bachi. Ja biitleid. Ja mind. Kord, kui ta mind jälle nende muusikutega ühte patta pani, küsisin talt, kuidas ta meid järjestab, tema naeris ja vastas: "Tähestiku järgi"."

Puidust kirvevarrelt leiti tohutu hulk verd ja mõned hallid juuksekarvad, kuid ühtki sõrmejälge kahjuks polnud. Ja ehkki keldriseinal leidus veriseid peopesa- ja pöidlajälgi, tegid laborimehed kindlaks, et need jäljed oli jätnud mr. Lasser ise, kas kallaletungijast taandudes või põrandale kukkumise eel kobamisi seinalt tuge otsides. Kui tõtt öelda, siis oli see neetult verine lugu, aga vere lõhna detektiiv Steve Carella ei tundnud, sest verel ei ole lõhna.

Ma olin näinud surnud naisi. Ma olin näinud äkilist oodatud surma ja äkilist ootamatut surma, kuid mitte kunagi varem kauni naise äkilist ja ootamatut surma. See oli midagi enamat kui raisatud elu ja surnuna oli ta mu südamele lähemal kui elusana...