Tooted

Tuntud suurejooneline ajaloolise taustaga seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Suurejooneline seiklusromaan armastusest ja kättemaksust, alatusest ja üllusest. Noor meremees Edmond Dantes satub end tema sõpradeks nimetanud meeste alatute sepitsuste tõttu Iffi kindluse vangitorni. Seal tutvub ta kaasvangi abee Fariaga, kes avaldab talle rikkaliku aarde saladuse. Tal õnnestub põgeneda, aare leida ning temast saab krahv Monte-Cristo, mees, kelle ainsaks sihiks on kättemaks. Paraku võib viimane olla aga kahe teraga mõõk ja haavata ka selle kättemaksjat ennast.

Otsus abiellumiseks tehti päev pärast esimest kohtumist. Juba kuulus prantsuse maalikunstnik Jacques Louis David (1748-1825) oli siis 34-aastane, kuid Charlotte – tagasihoidlik, vähese iluga, arukas ja terava pilguga – kõigest 17. Tema silmade läbi näemegi ta mehe seiklusrikast elu. Astunud küll ilmsesse mõistuseabiellu, õpib Charlotte armastama oma raske loomuga meest, imetleb ta loomingut, kuid põlastab ta vaigistamatut janu kuulsuse ja võimu järele.

Jules Naud' pootshaak oli millessegi kinni jäänud, veidi aja pärast hakkas see miski nihkuma ja uued õhumullid tõusid veepinnale. Ta tõmbas pootshaaki aeglaselt ülespoole, ja kui konks jõudis veepiirile ilmus nähtavale kummaline pakk - see oli nööriga kinni seotud ja ajalehepaber selle ümber oli lõhki kärisenud. See oli inimese käsi, terve käsi, õlast kuni labakäeni, mis oli vees omandanud kahvatusinkja värvingu ja oli pehme nagu surnud kala.

1907. aastal avas Vignoni tänaval Parisis oma kunstigalerii Daniel-Henry Kahnweiler. Uus kunstikaupmees oli tollal vaid 23-aastane. Ta oli juudi päritolu ning sündinud Saksamaal Mannheimis. Noor kunstikaupmees ostis ja pani oma galeriis välja peamiselt eakaaslaste töid. Temast sai tõeline kubismi toetaja, nii et teda on nimetatud isegi "kubismi ämmaemandaks". Selle kunstivool rajajad Pablo Picasso ja Georges Braque panid pikki aegu oma töid välja vaid tema juures. Kahnweiler tegeles ka kirjastamisega, andes välja näiteks Apollinaire'i ja Max Jacobi teoseid. Daniel Henri pseudonüümi all on ta ka ise avaldanud töid maalikunsti kohta. Käesoleva raamatu aluseks on radiointerjuud, mille Daniel-Henry Kahnweiler andis tuntud ajakirjanikule Francis Crémieux'le (sünd. 1920) ja mis esitati 1961. aasta aprillist juunini Prantsuse Raadio programmides. Huvitavalt jutustab Kahnweiler oma elust ja samuti paljudest enam või vähem tuntud kunstnikest, kellega ta oma pikaaegses galeristitegevuses kokku on puutunud. Raamatut kaunistavad reproduktsioonid teostest, millest enamik on kunagi Kahnweileri galerii seintel rippunud.

Juan Preciado annab surivoodil olevale emale lubaduse otsida üles oma isa Pedro Páramo. Seeläbi satub ta Comalasse – külla, mis varem kees elust, ent on nüüdseks välja surnud, ning pole lõpuni selge, kas selle üle valitsevad vähesed alles jäänud elanikud või seal oma elu veetnud inimeste hinged. Nende lugude kaudu avaneb Juanile pilt olnud ajast ning tema isa rollist piirkonna käekäigus. „Pedro Páramo“ on polüfooniline romaan, kus väga olulisel kohal on poeetiline ja müütiline mõõde, kuid avaneb ka Mehhiko tegelikkus XX sajandi esimesel poolel, mil revolutsiooni ajal ja järel maapiirkonnad vaesusid, lokkas mässuliste jõukide omavoli ning õnne asuti otsima linnadest. Juan Rulfo (1917–1986) ilukirjanduslik pärand koosneb vaid kahest romaanist ja ühest jutukogust, kuid teda peetakse üheks Mehhiko kirjanduse olulisimaks hääleks ja suurimaks Ladina-Ameerika kirjanduse uuendajaks. Uuele väljaandele on kirjutanud saatesõna Ruth Sepp, kes tutvustab autori elukäiku, tema loomingus olulisi teemasid ja selle kohta kirjandusloos ning annab ka põhjaliku ülevaate romaani ajaloolisest taustast.