Tooted

Ed McBain on väljapaistev Ameerika kriminaalromaanide autor, kelle üle neljakümne teose tegevuspaigaks on muutumatult 87. politseijaoskond, mille mõrvarühma juhib terane ning mõnus detektiiv Steve Carella. Käesoleva teose pealkiri on petlik; tegemist on julma, üsna eriskummalise ja algul hargnematu mõrvalooga, mis Carella meeskonnalt täit pingutust nõuab. (raamatukoi.ee) Politseiromaan. Ühel vihmasel päeval jätab keegi musta riietunu kõrvalisse New Yorgi bussipeatusse vedelema kandekoti, millest õnnelik leidja avastab ... maharaiutud käe! Samal ajal jääb linnas kadunuks kolm inimest: üliveetlev striptiisitar, seelikukütist meremees ning striptiisibaari trummar. Ja selgub, et nad kõik on omavahel seotud. Omanikuta käsi juhatab detektiivi verise kiremõrva jälile.

"Armastus esimesest pilgust" esitab põhjapaneva uue teooria, mis selgitab, miks te armastate just seda inimest, kellesse olete kiindunud. Tänu kuulsuste armulugude lausa jahmatavatele uuringutele avastate, miks David ja Victoria Beckham on ideaalne paar... ja mõistate nende fenomenaalse edu saladust. Kas Charlesi abielu Dianaga oleks võinud püsima jääda? Miks Bill Clinton oli nii tugevasti Monica Lewinskysse kiindunud? Ja lisaks veel paljude teiste kuulsate paaride - sealhulgas Jennifer Anistoni ja Brad Pitti, Liz Hurley ja Hugh Granti, Steffi Grafi ja Andre Agassi - sensatsioonilised saladused.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu – armastus, abielu, usk, soosing – oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja – võttis jälle ette uue retke.

Teos on kirjutatud enam kui 100 aastat tagasi ilmunud raamatu faksiimile vormis. Rohkelt pilte ja sõnainfot draakonite uurimisest.

Eva Peroni elulugu

Demokraatia ja fašismi kokkupõrge kahekümnendal sajandil seadis kahtluse alla vabaduse võimalikkuse ja viis hauda miljonid inimesed. Võiks eeldada, et tänapäeval ei ole Hitleri ja Mussolini vaimsetele järglastele kohta – kuid maailmas toimuv näitab vastupidist. Fašism pole vaid mälestus Teisest maailmasõjast, vaid igapäevane oht rahule nüüdsel rahvusvahelisel poliitikamaastikul, hoiatab Madeleine Albright, Ameerika Ühendriikide 64. riigisekretär. Tema täheldused puudutavad riike, kus autoritaarsus demokraatiaga vägikaigast veab, olgu tegu näiteks Putini Venemaa, Erdoğani Türgi või Trumpi Ameerikaga. 1937. aastal Tšehhoslovakkias sündinud silmapaistva ühiskonnategelase sõnad põhinevad nii lapsepõlvekogemustel sõjajärgses Euroopas kui ka erakordsel diplomaadikarjääril. Neid ajendab mure, kuidas mitte korrata mineviku traagilisi vigu.

Kas olete kunagi unustanud drakonikasvatamisest? Nüüd võite seda teha. Viimase paarikümne aastaga on maailma paljudes paikades tegutsema hakanud üha rohkem draakoniaretajaid. Ja nüüd loete esimest käsiraamatut, mis on pühendatud nende tarnitavate ainulaadsete olendite kasvatamisele ning pidamisele. Selle põhjaliku juhendi autor on maailmakuulus draakoniteadlane John Topsell. Tuntud loodusteadlase Edward Topselli kauge sugulane John on pühendanud suure osa oma elust draakonite kasvatamisele. Selle raamatu järgi õpite kõike, mida kasvatamisest on vaja teada: kuidas valitakse ja soetatakse mõni tarnitav tõug, mil viisil ehitatakse täiuslik pidamispaik ja mis võtetega draakonimuna välja hautakse; te saate põhiteadmisi nende olendite toitmisest ja hooldamisest, väljaõpetamisest ja ratsutamisest ning sellestki, kuidas draakoniga võistlustel osaletakse, ja veel palju, palju muudki. Teksti täiendavad sajad vaimustavad illustratsioonid. Seda erakordset raamatut alati käepärast hoides naudite palju õnnelikke aastaid maailma kõige mõistatuslikuma ja rõõmustavama looma seltsis.

Raamat sisaldab seiku, mida ajalooraamatud tavaliselt ei käsitle. Kas käesurumise võitnuks hunnide Attila või Tšingis-khaan? Rindade ajalugu. Valitsejate söögikapriisid. Tulbimaania. Tolmuimeja ja toidu ajalugu. Ja veel palju muud.

Tere tulemast Grrymi ehk Võõrilma – maa-aluste kodupaika. See on hingematvalt kaunis koht, kus kõige imepärasemad, kuid ühteaegu heidutavad olendid vabalt ringi uitavad, tekitades pahandust kõikjal, kuhu nad satuvad. Ent nüüd tundub, et Grrymi kõige õelamad olendid trollid on Maa sihikule võtnud. See on Suur-Pahareti sõnum. Hoiatus. Manitsus. Relvile kutse.

Marss on mõistatustest küllastatud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühtaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses "Marsi müsteerium" kirjeldavad raamatu "Jumalate jäljed" autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust -- umbes 20000 aastat tagasi Marsi ja Maa lähedalt möödunud hiidkomeedist, mis purunes tosinkonnaks tükiks, igaühe läbimõõt kümneid kilomeetreid. Tõendid viitavad, et just nende "pommide" langemine Marsi pinnale tappis selle planeedi -- ja mitte miljoneid aastaid tagasi, nagu paljud teadlased senini arvavad, vaid suhteliselt hiljuti. Üha selgemini tuleb ilmsiks, et selliste kataklüsmide aegu võis hävida ja täieliku unustusehõlma vajuda seni tundmatu tsivilisatsioon. "Marsi müsteerium" uurib tavatut võimalust, et kosmilistel põhjustel hävis meie naaberplaneedil meiega võrdväärne arenenud tsivilisatsioon, mis eksisteeris seal veel suhteliselt hiljuti.

Salapärase meestehullutaja ja surma mõistetud spiooni elulugu. Must-valged fotod.

Matarese dünastia, kellega oleme juba kohtunud "Matarese ringis", on kogu oma kurjuse ja küsitava hiilgusega tagasi. Ning ainsat meest, kelle teadmised suudaksid seda takistada, CIA operatiivohvitseri Cameron Pryce'i ähvardab ajanappus. Tema ülesanne on jõuda kivise südamega tapjate jälile mööda vereraha rada surmaohtliku vandenõu südamesse. Selleks peab ta appi kutsuma juba pensionile jäänud legendaarse agendi Brandon Scofieldi – ainsa mehe, kellel on õnnestunud tungida Matarese ringi ja seal ellu jääda. See mees on vaja Kariibi mere saare paradiislikust peidupaigast välja meelitada ning taas Matarese surmaringi saata

Naabrinaised Maud Finch ja Millicent Swallow on kaks väga erinevat inimest. See, kuidas nad on nii kindla sõpruse sõlminud, on jäänud külaelanike jaoks täielikuks mõistatuseks. Kõik muutub, kui külla ilmub võõras mees Theodore Cadmus, kes ütleb end tulevat väikeselt Vahemere saarelt Calderast, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Mõistatusliku võõra saabumine tekitab kaose idüllilise küla ellu. Kaua varjatud saladused ja viha ähvardavad pinnale tõusta, tekitades vägivalla, kaosekeerise ja mõrva. Satiiriline romaan täis salapära, kättemaksu, ahnust ja armukadedust. Peter Ackroyd (sündinud 5. oktoobril 1949 Suurbritannias) on tunnustatud romaanikirjanik, biograaf ja kirjanduskriitik. Suur osa tema teostest keskendub Londoni ajaloole ja kultuuriloole. 2003. aastal sai temast Briti impeeriumi ordu komandör.

1983.a. Nobeli preemia pälvinud autori enda lemmikteose, romaani «Pärijad» (1955) keskmes on väikese neandertallaste ühiskonna kokkupõrge palju kõrgemal arenguastmel asuva kiviajainimeste hõimuga. Tegelikult on see mõistulugu inimesest meis kõigis, kes me oleme ürginimeste pärijad. Sümbolistlik on ka romaan «Merehädaline Martin» (1956), mis viib meid üksikule ebaühtlasele kaljule keset Atlandi ookeani, kuhu on sattunud pärast sõjalaeva torpedeerimist mereväeohvitser Christopher Martin. Seal elab ta tegelikkuses või hallutsinatsioonides või surmaeelseil hetkil läbi kõik oma tähtsamad eluseigad ja eneseotsingud, oma kaotused, tegematajätmised -- mingil kombel kogu ebaõnnestunud elu.

Kui president Gerald Ford kuulis, et tema personaliülem Donald Rumsfeld oli juba aastaid kingakarpi juhtimistõdesid kogunud, soovis ta lipikutele kirjutatud kollektsiooni näha. Varsti jagati kogu Valge Maja meeskonnale laiali vihikud, mis said töö käigus nimeks „Rumsfeldi reeglid”. Käesolev raamat sisaldabki neid sadu sisukaid, vaimukaid ja kohati humoristlikke mõtteteri, mida raamistavad Donald Rumsfeldi enese, maailma ühe lennukaima tippjuhi elukogemused.

Donald Rumsfeld on Ameerika Ühendriikide poliitik, valitsusametnik ja ärimees. Ainus kahekordne kaitseminister USA ajaloos oli neli ametiaega Kongressi esindajatekoja liige, teenis nelja presidendi tippmeeskonnas ja juhtis kaht Fortune 500 nimekirja kuuluvat
firmat. 2011. aastal avaldas ta oma memuaarid „Known and Unknown” („Tuntud ja tundmatu”).

Juhtimiskonsultant Andres Liinat: „Donald Rumsfeldi eripalgelistes ametites kogetu on õnnistatud materjal tarkuseterade ja õppetundide sõnastamiseks. Kuigi on teada, et reeglid ei saa olla aruka mõtlemise aseaine ning juhtimises pole universaalseid tõdesid, on tema koondatud tähelepanekud väärt vähemalt seda, et eneseanalüüsi kalduvustega juhti või poliitikut ka oma juhtimispõhimõtete üle mõtlema innustada.”

Inglise põnevuskirjanik Jack Higgins on end eesti lugejale mõjusalt tutvustanud juba romaaniga "Kotkas on laskunud". Romaan "Soolo", mis juhtis USAs seitse nädalat järjest bestsellerite nimistut, on lugu kahe tugeva julma kompromissitu mehe pikast heitlusest, kuhu kistakse ka mõlemasse kiindunud naine. Romaani võiks võrrelda hoogsa heliteosega, millel on maruline ja minoorne lõpp. See võrdlus polegi ehk nii otsitud, kui arvestada, et üks teose peategelasi on korraga poliitiline mõrvar ja ka silmapaistev pianist.

"Vähktõvekorpus oli ühtaegu kolmeteistkümnes. Pavel Nikolajevitš Russanov polnud kunagi ebausklik olnud ega saanudki seda olla, kuid nüüd, mil saatekirja märgiti sõnad "kolmeteistkümnes korpus", tundis ta endas midagi kokku varisevat. Ilmselt oli kellelgi mõistusenatukesest puudu tulnud, sest kolmeteistkümnendat numbrit võinuks ka proteesimis- või soolteosakond kanda. Aga kogu vabariigis oli see siin ainuke paik, kus ta võis abi loota. "Ega mul ometi vähk ole, doktor? Mul ei ole ju vähktõbi?" küsis Pavel Nikolajevitš lootusrikkalt, puudutades kaela paremale poolele tekkinud halvaloomulist kasvajat, mis näis lausa iga päevaga laienevat, olles sellegipoolest pealtnäha süütu valge nahaga kaetud."

«Ah...» ütles Lecter teravalt, pöörates näo naise põikpäisusest pettununa kõrvale. «See on ebaoluline. Mis on kõige esimene ja kõige olulisem, mida ta teeb; mis vajadus sunnib teda tapma?» – «Viha, sotsiaalne tõrjutus, seksuaalne frust…» – «Ei.» – «Mis siis?» – «Ta himustab. Faktiliselt himustab ta olla samasugune nagu teiegi. Himustamine on tema loomuses. Mismoodi me hakkame himustama, Clarice? Kas me otsime asju, mida himustada? Püüdke vastata.» – «Ei. Me lihtsalt...» – «Ei. Täpselt niimoodi. Meie himustamine algab sellest, mida näeme iga päev. Kas te tajute, kuidas juhuslikult kohatud inimeste pilgud libisevad teist iga päev üle? Ja kas teie silmad ei ihalda mõnd asja?»