Tooted

Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult täielik mälukaotus. Pärast mõningaid eksirännakuid on ta sunnitud pöörduma abi saamiseks ainuvõimalikku paika- psühhoneuroloogiahaiglasse. See küllaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile võimaluse mõtiskleda- kohati isegi lõbusas toonis- inimloomuse kummaliste tahkude üle ning juhib tähelepanu XX sajandi heitlikest rütmidest tuleneda võivale vaimu saastumisele.

Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult täielik mälukaotus. Pärast mõningaid eksirännakuid on ta sunnitud pöörduma abi saamiseks ainuvõimalikku paika- psühhoneuroloogiahaiglasse. See küllaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile võimaluse mõtiskleda- kohati isegi lõbusas toonis- inimloomuse kummaliste tahkude üle ning juhib tähelepanu XX sajandi heitlikest rütmidest tuleneda võivale vaimu saastumisele. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm., kusjuures välja jõutakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suhteni. Jätkub esimeses raamatus tuntud tegelaste elukäigu jälgimine keskseks kujuks tõuseb seekoed psühhiaater dr Karl Moorits. Süžee põhiliini kõrval on oluline tähtsus paljudel ekskurssidel mitmesugustesse loodusteaduste valdkondadesse jm, kusjuures välja jõuakse Mateeria ja Vaimu komplitseeritud suhteni.

Autori sissejuhatus: Oleksin väga ebaviisakas vanaisa, kui ma ei avaldaks siinkohal tänu oma pojapojale Mihklile, kes valgustas mind selle rotipereloo kirjapanekul õige mitmes valdkonnas, milles olen võhik. See puudutab eriti nätsu- ja jäätisesorte ning palju muudki, milles minu teadmised tänaseks juba kolm klassi läbi teinud poisi asjatundlikkusele lootusetult alla jäävad. Sain Mihklilt abi ka sündmustiku kujundamisel, eriti põnevamate kohtade väljamõtlemisel - ta on leidlik poiss ja andis mulle tihtipeale head nõu, mida keegi tegelasist parajasti just teha võiks. Ka neis asjus, mis koolielu puudutavad, on tema minust targem. Eks see ju loomulik. Olin nõus ka kärbetega. Neid soovitati mul algul veel rohkemgi teha, kuid lõpuks arvas elukogenud poisterahvas armulikult: kui ma just temasugustele kirjutamisega päriselt toime ei tule, pole seda ehk nii väga vajagi. "Sellest võiks tulla sihuke... koguperejutt," leidis ta.

Enn Vetemaa "Tuul Olümposelt tuhka tõi..." kujutab endast kahevaatuselist ohudraamat. Meie sajandil, tänu teaduse edusammudele, on spordist saamas keemikute võidujooks. Tervise andmise asemel võib sport selle hävitada. Peale sporditeemade vaatleb autor draamas vastutuse, spordieetika ja -filosoofia küsimusi.