KÕIK RAAMATUD
«Maru maitsete maailm. Angervaks, seened ja päästetud tomatid ehk armastus täistaimselt taldrikul» on Maru kolmas kokaraamat.
Tahad negatiivsetest emotsioonidest jagu saada? Tunned, et sa pole piisavalt hea? Vajad stressiga toimetulemisel abi? Negatiivsete tunnete puhul aitab, kui mõistad, kuidas emotsioonid toimivad, ja kasutad nende võimalikult tõhusaks juhtimiseks erinevaid võtteid.
Raamat sisaldab ohtralt praktilisi harjutusi, mis mõjutavad su emotsionaalset heaoluseisundit. Sa õpid oma negatiivsete emotsioonidega paremini toime tulema, et elada õnnelikumalt ja tunda suuremat rahulolu.
Raamat õpetab, kuidas:
- negatiivsete emotsioonidega toime tulla;
- oma mõistus üle kavaldada, et rohkem positiivseid emotsioone tunda;
- oma vanu, sissejuurdunud mõttemustreid muuta; kasutada emotsioone enesearenguks jpm.
Thibaut Meurisse on autor, koolitaja ja veebilehe whatispersonaldevelopment.org looja. Suurimat huvi pakuvad talle enesearenguga seotud teemad; ta peab enda missiooniks aidata inimestel oma potentsiaali täielikult ära kasutada ning jõuda eneseteostuses ja teadlikkuses kõrgeimale tasemele. Autor on võlutud võõrkeeltest: ta on prantslane, kes kirjutab inglise keeles ning on elanud peaaegu kümme aastat Jaapanis. Praegu elab ta Eestis.
ISBN: | 978-9916-9948-1-8 |
Ilmumisaasta: | 2023 |
Formaat: | Pehmekaaneline |
Lehekülgi: | 272 |
Mõõdud: | 140 x 205 |
Kirjaniku loomingu paremikku kuuluv romaan «Naiste paviljon» (1946) on taas Hiina-aineline. See on suure ja jõuka, vanu tavasid austava hiina perekonna lugu. Väärikas, haritud, naiselik, kõigi poolt austatud ja armastatud pereema madam Wu, nelja poja ema, otsustab 40-aastaseks saanult võtta majja konkubiini, noore naise oma mehele. Oma elu teise poole tahab ta elada iseendale. Ja tema ellu tuleb suur armastus...
Kaasahaarav ja kõhedust tekitav kriminaalromaan „Vanaema“ heidab valgust tänapäeva Eesti varjukülgedele, kus laiub lahendamata seksuaalkuritegude paradiis. Ka peategelane Tiina leiab end pärast üht süütuna alanud saunapidu justkui teisest reaalsusest, kus iga naine teab oma tutvusringkonnas mõnd naist, keda on kunagi vägistatud, kuid iga mees ei tea oma tuttavate seas ühtki meest, kes oleks sellise kuriteo eest iial vastutama pidanud.
Keset kriminaaluurijate, töökaaslaste ja isegi pereliikmete ohvrit süüdistavaid hoiakuid kujuneb Tiina tugiisikuks hoopis tema raamatukoguhoidjast vanaema, kes tänu oma aastakümneid kestnud abielule teab varjatud vägivallast rohkem kui keegi teine. Nende kahe naise teineteist toetav teekond läbi traumajärgsete katsumuste, lagunevate lähisuhete ning kahtlase väärtusega psühhoteraapia viib aga ühel hetkel ka karistamatustunnet nautivate kurjategijate jaoks pöördumatute tagajärgedeni.
Andekate illustratsioonidega vürtsitatud „Vanaema“ on kaasaegse Eesti proosa tähtteos, mis väärib kohta iga kodu raamaturiiulil. Menukirjanik Sass Henno on mitmeid kõrgeid tunnustusi pälvinud romaanide „Elu algab täna“ (2002), „Mina olin siin. Esimene arest“ (2005) ja „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ (2022) autor. Ta on ka sotsiaalmeediavõrgustiku „Mehed vägivalla vastu“ rajaja, Sensoa lipusüsteemi koolitaja ning seksuaalkuritegude alase teadlikkuse tõstmiseks ellu kutsutud mittetulundusühingu Julge Rääkida asutaja.
Ilmumisaasta: | 2023 |
Formaat: | Pehmekaaneline |
Lehekülgi: | 272 |
Mõõdud: | 145 x 200 |
Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.
„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.
ISBN: | 978-9916-9948-2-5 |
Ilmumisaasta: | 2023 |
Formaat: | Pehmekaaneline |
Lehekülgi: | 352 |
Mõõdud: | 140 x 205 |
Ma mäletan, et 24. veebruaril 1994 jäid ülikoolis loengud ära. Ööpäeva jooksul lugesin läbi Emil Tode „Piiririigi“ ja Püha Augustinuse „Pihtimused“. Mäletan, et need teosed moodustasid selge paari, rääkisid samast asjast. Mäletan ühtlasi, et „Piiririik“ äratas minus kustunud huvi uue eesti kirjanduse vastu.
Marek Tamm
„Piiririigi“ esmatrükk ilmus lugejate ette 1993. aasta novembris. Kodumaal saatis romaani poleemika, mujal nähti selles huvitavat tunnistust ida ja lääne kohtumisest pärast raudeesriide langemist. Teos on tõlgitud umbes kahekümnesse keelde.
Käesolev väljaanne on pühendatud esmatrüki kolmekümnendale aastapäevale ja ilmub autori järelsõnaga.
ISBN: | 978-9916-9948-0-1 |
Ilmumisaasta: | 2023 |
Formaat: | Kõvakaaneline |
Lehekülgi: | 184 |
Mõõdud: | 130 x 200 |
Toimetaja: | |
Kujundaja: | Mari Kaljuste |
«Albisseri motiiv» (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.
«Armas» (1987) on tõestisündinud loost inspireeritud jutustus, mille keskseks tegelaseks on mustanahaline orjatar Sethe, kes on sunnitud põgenema oma kurjade peremeeste eest. Olles niivõrd valuliselt orja elu tundma õppinud, teeb naine ränga otsuse. Kui jälitajad on juba lähedale jõudnud, siis püüab paanikas ema tappa oma lapsi, et päästa neid veelgi kohutavamast tulevikust orjana. Siiski õnnestub see plaan vaid väikese, veel nimeta imikuga. Lapsukese hauakivile kirjutatakse «Armas» (Sethel ei jätku lihtsalt raha kirjutamaks «Väga armas»). Peagi hakkavad aga naist ja tema teismelist tütart kummitama mineviku ja veretöö tumedad varjud. Chloe Anthony Wofford ehk Toni Morrison (1931) on ameerika naiskirjanik, kelle teos kirjeldab mustanahalise naise katsumusi rassistlikus maailmas. Ka kirjanik ise on rassismi all kannatanud. Selle tõttu oli tema perekond sunnitud vahetama elukohta ja kolima USA lõunaosast Ohiosse. Toni Morrison on oma romaani «Armas» eest pärjatud maineka Pulitzeri auhinnaga (1988) ning Nobeli kirjanduspreemiaga aastal 1993.
Austria proosakirjaniku ja publitsisti Joseph Rothi (1894-1939) romaan (1932) annab pildi elust Austrias. EsimeseIe maailmasõjale eelnenud aastatel ning vana monarhia lõpust von Trotta suguvõsa kolme põlvkonna kaudu, vaheldumisi tagasipõigetega minevikku.