Minu nimi on Lenna. Ma saan varsti kaheksa-aastaseks. Minu parimad sõbrannad on Mirtel, Emma ja Saskia. Oleme kogu aeg ninapidi koos, seepärast kutsub Mirteli ema meid õdedeks. Ta naerab ja ütleb näiteks nii: "Noh, Lenna, kus on su õed Saskia ja Emma? Kell on juba pool üheksa hommikul ja ma pole neid veel näinudki." Me kõik elame Õnnekaare tänaval. Täpselt nagu ka Marti, Oskar ja Siim. Poisid kutsuvad end Vimkavendadeks. Aga meie oleme ka vimkade alal andekad. Õnnekaare tänava lapsed elavad lõbusat elu. Nad korraldavad aiapidusid, on putukapäästjad ja konnafarmerid. Nad müüvad kirsse ja ronivad Nõiamaja aknast sisse. Vahel on nad kodus abiks ning vahel mitte eriti. Iga päev toob midagi põnevat ja toredat.

„Me mõjutame üksteist niisamuti nagu kaootiliselt liikuvad molekulid, mis põrkudes muudavad üksteise kiirust ja suunda. Löökide mõju ei kao ka aastate pärast, sest meie teekond on j u b a teiseks muutunud." „Seotuse" läbivaks liiniks on ühe Eesti perekonna lugu. Jutustajateks on 90-ndate alguses Helsingis päevikut ja käsikirja kirjutav rock-muusik Olle ning tema parima sõbra tütar Katrina. Realistlikke, kohati koomilisi ja ka kurbi detaile kasutades kirjeldab autor raamatus nii üheksakümnendatest tuttavat eluolu kui ka tänapäeva. Romaani valdavalt noori tegelasi seob kas pereside, sõprus, armastus või juhus.