Mugasto ja Eesti akvarelliklassika Paul Burmanist Endel Kõksini. Näitusekataloogis on esmakordselt avaldatud ülevaade 1919-1943 perioodi Eesti akvarellist kõigi olulisemate kunstnike tööde läbi (56 tööd 16 kunstnikult), enamik töödest on reprodutseeritud esmakordselt.

Eesti ühe olulisema kunstikoguja Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni kataloog toob lugejateni muuseumikuraatorite valiku kogu pärlitest, tutvustades selle väärtuslikemaid, Euroopa kunstiloos kaasa rääkivaid teoseid. Samuti käsitleb raamat mitmeid küsitava autori ja valmimisdaatumiga šedöövreid, siit võib leida koopiaid, kordusi ja alles avastamist vajavaid töid, mis omal parimal moel iseloomustavad kunstiajaloo mitmekihilist loomust ning Johannes Mikkeli kui kollektsionääri lootusi, ootusi ja suurt kunstiarmastust. Johannes Mikkeli kunstikogule pühendatud muuseum avati 1997. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina Kadrioru lossi endises köögimajas.

Käesolevas, järjekorras juba neljandas Eesti Kunstimuuseumi arhiivis säilitatavaid materjale tutvustavas väljaandes jõuab lugeja ette 20. sajandi esimese poole ühe suurema eesti kunstikoguja ja metseeni Alfred Rõude elu- ning kollektsioneerimislugu. Rõude missiooniks oli koguda Eesti kaasaegse ja väiksemas mahus ka varasema, muu hulgas baltisaksa kunsti paremikku. Tänu erudeeritusele ja heale maitsele valis ta oma erakordselt rikkalikku kollektsiooni tähtteoseid, kuid täiendas kogu ka rohkete visandite ja etüüdidega, mis aitavad mõista kunstniku loomeprotsessi. Ühtaegu olid tema ostud ja tellimused kunstnikele majanduslikuks abiks. Eriti tähtsaks osutub Rõude roll silmapaistvaima eesti graafiku Eduard Wiiralti toetamisel, tema teoste tutvustamisel ja pärandi säilimisel. Alates 1979. aastast kuulub Rõude kogu enamik, üle 12 000 teose (sh üle 2800 estambi ja joonistuse Eduard Wiiraltilt) Eesti Kunstimuuseumile.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Niguliste muuseumis asub üks uhkemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Käesolev raamat annab ülevaate altariretaabli ajaloost ning tutvustab ja selgitab selle pildiprogrammi. Rikkaliku pildimaterjaliga raamat esitab kappaltaril kujutatud pühakute lugusid olles nii teose tähendusi avavaks käsiraamatuks kui kohalikuks pühakuleksikoniks. Tallinna Niguliste kiriku peaaltari retaabel telliti Lübecki meistri ja maalija Hermen Rode töökojast ning see valmis aastatel 1478–1481. Kappaltar on Lübecki kunstiproduktsioonis üks kallimaid ja suuremamahulisi välisturule tehtud töid. Harukordne on ka see, et väikestele vaheaegadele vaatamata, on kappaltar asunud oma algses asukohas üle 500 aasta. Suurejooneline retaabel oli mõeldud ühele kahest linna kogudusekirikust ning esitles kohaliku kogukonna pühakukultust. Teosel on kujutatud rohkem kui neljakümmet erinevat pühakut ja piiblitegelast. Nende valik näitab, millised pühakud olid hiliskeskaegsete tallinlaste jaoks olulised.