Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Adrian Albert Mole laseb jälle päeviku kaudu kiigata oma liigutavalt jaburasse ellu. Ta on lõpuks ometi vähemalt füüsiliselt täiskasvanuks saanud, kuid tema kirjutatud päevaraamatu lehekülgedelt vaatab endiselt vastu juba ammu tuttav poisike. Olles viimaks hüvasti jätnud jumaldatud Pandoraga, otsib ta nüüd lohutust Bianca käte vahel ning loodab nõudepesijana töötades ja oma eepilisele romaanile punkti panna püüdes, et au ja kuulsus ei lase end enam kaua oodata.

Umbes kümneaastaseks saades või varemgi hakkavad paljud tüdrukud huvi tundma, mis nende kehaga toimub. Tihti ei ole just lihtne täiskasvanutega sel teemal rääkida. See raamat on nagu veidi vanem ja targem sõber, kes räägib tüdrukule kõik sellest, mis tema kehaga murdeeas toimuma hakkab. Esiteks saab vastuse kõikidele küsimustele menstruatsiooni kohta: millal, miks ja kuidas see algab, kuidas selleks valmistuda, kuidas hakkama saada "päevade"-aja tujumuutustega jne. Peale selle annab Vic Parker sõbralikku nõu, kuidas jääda kogu murdeea tohuvabohu keskel iseendaks ning tunda sellest imelisest ajast rõõmu.

Akne on üks maailma populaarsemaid uusi koomikseid, mis meie lugejatele tuttav Postimehe koomiksiribast. Jeremy Duncan on 15-aastane rokkar, kes võitleb igavuse, maailmavalu ja oma vanematega. Tabav kirjeldus teismelise elust, milles jagub äratundmist kõigile.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

Pat Traymore'i Georgetowni kodu ukse alt sisse libistatud kirjake oli kurjakuulutav meeldetuletus tema minevikust. Noor ja kaunis teleajakirjanik oli tulnud glamuursesse ja võimukasse Washingtoni, et teha sarisaadet televisioonis. Pati huviorbiidis oli senaator Abigail Jennings, kes võidi esimese naisena esitada USA asepresidendi kandidaadiks. Oma kunagise armsama, kongresmen Sam Kingsley abil süüvib Pat Abigaili ellu, avastades juhuslikult kohutavaid seiku, mis ähvardavad hävitada senaatori maine ja karjääri. Veelgi hullem on see, et pinnale kerkivad võikad seosed Pati enda lapsepõlve ja selles peituvate painajalike saladustega, mis ainult ootavad, et teda hävitada.

Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta - 1918. Eesti Rahvusraamatukogu fotoalbum on ajaraamatuna omanäoline hüvastijätt eluga Toompeal, ülevaade meie raamatukoguhoidjate paari põlvkonna tööst. Ivi Eenmaa Album tutvustab lühidalt eri etappe raamatukogu ajaloos ning illustratsioonidena on kasutatud vastava perioodi trükiseid. Sisu: Raamatukogu eellugu Raamatukogu asutamine Raamatukogu esimesed aastad Riigiraamatukogu ühendamine Riigiarhiiviga Riigiraamatukogu aastail 1925-1935 G. Ney Riigiraamatukogu direktorina 1936-1940 Riigiraamatukogu lõpuaastad Sõjaaeg 1941-1944 Sõjajärgsed aastad Viiekümnendad aastad Rariteetide kogu Kuuekümnendad aastad Seitsmekümnendad aastad Arhiivkogu Raamatukogu peahoone sisevaateid Kunsti- ja kartograafiakogu Muusikakogu Kaheksakümnendad aastad National Library of Estonia and its Books Estnische Nationalbibliothek und ihre Bücher

"Robur Vallutaja" vaprad ja leidlikud tegelased otsivad ületamatuina näivate raskustega võideldes ning elu kaalule pannes teed inimkonna iidse unistuse teostamiseks. Nad ihkavad lennata nagu linnud! Mitte õhupalli gondlis tuulte võimuses hõljudes, vaid hõlpsasti juhitavas lennuaparaadis. Ja veel enne kui maailmakuulus kirjanik 1905. aastal suri, nägi ta oma sellegi ennustuse täitumist: 1903. aastal ehitasid vennad Wrightid esimese sisepõlemismootoriga lennumasina, mis varsti edukalt õhku tõusis. 1961. aastal lavastas William Witney USAs romaani aineil haarava ulmefilmi "Maailma valitseja".

Nagu vanal ajal Eleusi saladustesse tungimiseks vääriliseks peetud inimene, peab Joannagi läbi minema kõigist elementidest, läbi tulest ja veest, päevast ja ööst, hirmust ja valust, et pääseda viimsele, kõrgeimale elu äratundmisele (teadmisele elu olemuse sügavusest). Nagu vanal ajal Eleusi saladustesse tungimiseks vääriliseks peetud inimene, peab Joannagi läbi minema kõigist elementidest, läbi tulest ja veest, päevast ja ööst, hirmust ja valust, et pääseda viimsele, kõrgeimale elu äratundmisele (teadmisele elu olemuse sügavusest). Waclaw Kubacki

Ross Macdonald (eraelus Kenneth Millar) sündis San Francisco lähistel 1915. aastal. Alghariduse sai ta Kanada koolides; pärastpoole on lõpetanud Michigani ülikooli. Sõja ajal teenis sideohvitserina USA Vaikse Ookeani laevastikus. Hiljem asus autor elama Santa Barbarasse Californias, töötas õpetajana koolis ja pärast kolledžis, kuid kirjutas ka detektiivlugusid, ammutades ainest koduosariigi omapäraselt kirevast ja muutuvast ühiskonnast.

Kuninganna Margot on ajalooline isik nimega Marguerite de Valois, Prantsusmaa kuninga Charles IX õde, kes abiellus Navarra kuningas Henriga. Abielu sõlmiti katoliiklastest riigivalitsejate, eesotsas kuninga ema Caterina de Mediciga, vandenõu osana protestantlastest hugenottide vastu. Navarra Henri oli protestant ning pulmadega meelitati Pariisi suur hulk hugenottidest ülikuid. 1572. aasta 24. augusti ööd tuntakse Pärtliöö veresaunana. "Kuninganna Margot” oli lugemisel mõtteliseks järjeks Hugo raamatule "Jumalaema kirik Pariisis”. Ajaline vahe on umbes sajand, tegevuspaik sama – Pariis, kuid sisuliselt ei ole mitte midagi muutunud. Ka sajand hiljem inimesed armastasid, kannatasid ning paljud süütud said hukka. Käeseolev raamat on kaheosalise trükise teine osa.

Kartmatu reporter, segatud pantvangidraamasse, kaks põgenevat noort armunut ja relvastatud rööv, mis teeb väikesest unisest kõrbelinnakesest püssirohutünni… Telereporter Tiel McCoy on teel puhkusele, mille ta on kahtlemata rohkem kui ära teeninud. Plaanid muutuvad, kui ta kuuleb autoraadiost, et tuntud Fort Worthi multimiljonäri Russell Dendy tütar on röövitud. Või vähemasti kõlab nii ametlik teade. Tegelikult ootab Sabra Dendy last ja on koos oma poisi Ronnie Davisoniga põgenenud. Pärast toimetajale helistamist hülgab Tiel puhkuseplaanid uudisteloo kasuks. Siis, Rojo Flatsi nimelise linnakese väikeses kaupluses, on Tiel korraga silmitsi püstolitoruga, liiga lähedal ohule ja meeleheitlikele noortele armastajatele, et edaspidi neutraalseks kõrvaltvaatajaks jääda… Aga tal avaneb ka võimalus teha lugu, mis on iga reporteri unistus. Järgneb pingeline ja ohtlik pantvangidraama, mille jooksul Tiel kohtub veidralt tuttavana tunduva kohaliku rantšeeroga, kes on samuti täiesti juhuslikult pantvangiks osutunud ja keda naine millegipärast usaldab. Tiel saab teada, miks noored kardavad tüdruku rikast isa palju rohkem kui FBId. Ja nüüd tuleb tal reporteri erapooletus kõrvale heita ning kaitsta noori maailma vastu, mis näib olevat otsustanud nad hävitada.

Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva metsik lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kätte saamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool. Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.

Vahvas kinkeraamatus saavad sõna koerad ja koeraomanikud. Läbi tähelepanekute selgub muu hulgas, miks koerad hauguvad, miks nad oleksid halvad kaardimängijad, mida nad oma omanikest mõtlevad ja miks nad tööl ei pea käima. Raamatus olevatel värvifotodel on modellidena kasutatud Eesti koeri.

Vananedes kipume enda võimete piiridele ette heitma oma vanust. Kas teadsid, et paljud meie piirangud on seotud hoopis kultuuriruumiga, mis toetab ja julgustab noori? Ka noored tahavad väärikalt vananeda.

Kas keegi mainib pidevalt, et sa oled liiga vana, et ...
• ise oma rahaasju otsustada;
• meelepärast tööd teha;
• elukohta valida;
• midagi õppida?

Kui see keegi oled sa ise, siis palun lõpeta kohe.
Kui see keegi on ühiskond, siis palun anna aega.
Kui see keegi on nime ja näoga inimene, siis palun anna teada.

Raamatust „Ise oled vana!” leiad vastuse järgmistele küsimustele.
1. Töö. Kuidas püsida sadulas?
2. Pension. Kuidas korraldada rahaasju targemini?
3. Tervis. Kuidas võimalikult hästi toime tulla?
4. Puue. Kuidas võimalikult hästi toime tulla?
5. Meeleolu. Kuidas kohaneda elumuutustega?
6. Selg sirgu! Kuidas jõudumööda trenni teha?
7. Iseolemine. Kuidas enda ja teiste vastu aus olla?
8. Vägivald. Kuidas ära tunda ja ennetada?
9. Raal. Internetiohutuse põhitõed
10. Vara. Kuidas vara hoida ja pärandada?
11. Oma kodu. Kuidas turvaliselt asju ajada?

Marie Underi pikk dramaatiline elu ja vastuoluline loomingulugu tõestavad, kuivõrd tihedalt on ühe erakordse eesti naise elu seotud mitte ainult eesti kirjanduse ja ajalooga, vaid kogu Euroopa kultuuri ja maailmapoliitikaga. Mis ikkagi tegi võimalikuks selle, et ühe väikese eesti tüdruku unistus luuletajaks saada saavutas säärase murranguliselt loova jõu? Kuidas leidis Marie Underi luule tee eesti rahva südamesse, kuhu see on ka jäänud? Mil moel õnnestus Underil täita ühekorraga nii individualistlikult romantilise kui klassikaliselt ühiskondliku luuletaja rolli? Käesolev raamat avab ukse Marie Underi imetabase luule ja keerulise saatuse mõistmiseks.

Meie aja vanima luuretalitluse, Inglise Secret Intelligence Service'i, aga ka nooremate Lääne luuretalitluste tegevusest on kirjutatud ohtrasti, tunduvalt vähem aga Nõukogude luurest. Veel paarkümmend aastat tagasi salati selle olemasolu hoopis maha, teisalt aga väideti, et see on maailma parim. Siis sai Teise maailmasõja aegne legendaarne luuraja Richard Sorge postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse ja faktikirjanduses avanes tee lugudele Nõukogude hiilgavatest luurajatest.

Sellest raamatust võib lugeja leida uut informatsiooni lisaks olemasolevatele teadmistele nartsissistidest ja muude häiretega inimeste käitumisest, millest juba varem on kirjutanud psühhiaatrid ja psühholoogid. Püüan juhendada lugejat kuidas on võimalik isiksushäirega inimest ära tunda, kirjeldan kiusajate tavalisemaid trikke ning õpetan kuidas sellisest õudusunenäost saaks vabaneda. Samuti soovin julgustada ametnikke ja kohtusüsteemis töötavaid inimesi, et häirega inimeste asemel võiksid nad kaitsta hoopiski nende ohvreid. Aga ennekõike on mu sooviks kaitsta laps kuna nemad satuvad kohtuvaidluste objektideks vastu nende enda tahtmist. Advokaadina tahan anda selgeid ja praktilisi nõuandeid kõigile kes on juba aru saanud, et nad elavad koos kiusajaga.

EV100 juubelitrükk.

"Purjetamine Vabadusse" on rahvusvaheliselt läbi aegade üks kuulsamaid eesti merelugusid. See on põgenemislugu, kus mehed, naised ja lapsed seisavad silmitsi punavõimudega ja ookeaniga.

"Purjetamine vabadusse" jutustab kuueteistkümne eestlase, kelle hulgas neli väikest last, riskiderohkest 8247 meremiili pikkusest mereretkest üle Atlandi väikesel rannasõidupurjekal. Oma teekonnal tõotatud maale läbib purjekas Erma maalilise Göta kanali Rootsimaal, tormise ja miine täis Põhjamere, purjetab läbi Loch Nessi ja Kaledoonia kanali ning jõuab pärast seiklusrikast Atlandi ületamist Ameerikasse. Eestlaste ilmumisest Norfolki sadamasse 1945. aasta detsembris sai suursündmus, millest kirjutas rahvusvaheline press üle terve maailma ja mille kohta võttis hiljem sõna ka president Truman isiklikult.

Voldemar Veedami ja Carl B Wall'i poolt 1952. aastal New Yorgis kirjapandud lugu eesti paadipõgenikest sai pärast selle ilmumist rahvusvaheliseks menukiks, mida tõlgiti kokku 30 keelde ja mis 1960'ndatel oli väga lähedal Hollywoodi mängufilmiks saamisele. Nõukogude ajal ei lubatud raamatut Eestis trükkida ja seetõttu on see üks kuulsamaid eesti merelugusid meil ikka veel vähetuntud.

EV100 juubelitrükk sisaldab hulgaliselt ajaloolisi fotosid mereretkest, teekonnakaarti, arhiivimaterjale, infot autorite kohta ja merendussõnastikku.

Eessõna ja tutvustavad tekstid: Meelis Niinepuu ja Matthew B Wall.

Helen Käiti värske lastelugu „Kristiine poisid tegutsevad" viib lugejad seekord Tallinna Kristiine linnaosa koolipoiste maailma. 14–15aastased Ingmar, Ragnar, Timo ja Henri on täitsa tavalised kutid, aga igal neist on oma kiiksud ja konksud, erinevad kodud ja arusaam elust. Sellest tulenevalt tekib ohtralt probleeme ja arusaamatusi, aga saab ka palju nalja ning koos tehakse läbi nii mõnigi seiklus.