Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

"Eesmärk" on põnevusromaani reeglite järgi kirjutatud teos, mis on põhjalikult muutnud kogu Läänemaailma arusaamist juhtimisest. Autorit on juhtivates ärialastes väljaannetes tituleeritud "tööstuse juhtimise guruks" ja nimetatud geeniuseks. See on raamat, mida soovitada oma ettevõtluses töötavatele sõpradele, miks mitte ka ülemustele. Raamatus peituv sõnum on vahedaks relvaks kaasaegses konkurentsis.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Oma neljandas raamatus räägib Édouard Louis oma emast, kes veetis suure osa elust vaimses ja füüsilises vaesuses, kannatades korraga nii klassilõhe kui ka maskuliinse domineerimise all, kuid ühel päeval neljakümne viie aastasena tõstis selle elu vastu mässu, põgenes ja lõi endale uue eksistentsi vaba naisena. „Ühe naise võitlused ja metamorfoosid" ongi selle vabanemise lugu. Luues uue žanri, mida on nimetatud näiteks „lüüriliseks sotsioloogiaks", „kollektiivseks autobiograafiaks" ja „sotsioloogiliseks fiktsiooniks", soovib see tuua imaginaarsesse ruumi ka väljajäetud, lõpetada domineerimise ahelad ka kirjanduses.

Enn Nõu on oma Uppsala-aja elu ja sündmused varem kirja pannud mälestusteraamatutes «Elu ja aeg» ning «Ülestähendusi ajast ja elust». Käesolev teos hõlmab 80 viimast aastat selle linna olemasolust. Raamat on füüsiliselt muutuva linna majade raamat ja eesti vaate aruanne. Siin näeb eesti silmadega seda sõjapõgenike linna, Rootsi kuningriigi suuruselt neljandat, ja mida see eestlastele on tähendanud. Eriti autorile endale. Paljudel Uppsala majadel on oma eesti ajalugu, mille avastamiseks on vaja käsiraamatut. Majade ligemalt tähele panemiseks ja nendesse süvenemiseks on tarvis neid igalt poolt vaadata, mida me tavaliselt ei tee. Raamat pakub seega tihedat ülevaadet Uppsalast läbi eesti silmade.

Raamat pakub praktilisi lahendusi, kuidas võtta kontroll oma tähelepanu üle tagasi tänapäeva pidevate segajate ajastul. Tunnustatud käitumisteadlane Zelana Montminy jagab teaduspõhiseid strateegiaid, mis aitavad tuvastada ja hallata keskendumise kaaperdajaid ning luua isiklik keskendumisplaan. Õpid kasutama aju loomulikke keskendumistsükleid vooseisundi saavutamiseks, seadma piire ning navigeerima digimaailmas, et elada tulemuslikumalt ja olla rohkem kohal oma igapäevaelus.

Riimides on midagi mõistatuslikku. Nad on lihtsad ja lapsikud, võimukad ja suveräänsed. Nagu armastus. Aga on nad üldse veel võimalikud, tõsiseltvõetavad, meie ajal? Ei tea, kuid sel mu elu „pimeduse tunnil" olid riimid ainsad, mis aitasid. Mis näitasid valgust, vähemalt ülejärgmise reani. Näib, et on asju, millest saabki rääkida ainult riimides. Selles vanas vabaduse keeles.

Max kannab hundikostüümi ja teeb palju pahandust ning ema saadab ta söömata magama. Selsamal õhtul hakkab Maxi toas kasvama mets ja mühisema ookean, mis viib Maxi kaugele maale – sinna, kus elavad metsakollid.

See raamat räägib Eesti eluaegsetest vangidest ja nende toime pandud kuritegudest. Teos sisaldab 43 kriminaalset lugu, mis on aset leidnud ajavahemikus 1990–2020. Kirjeldatakse nii üldsust vapustanud sündmusi kui ka kurjategijate edasist elu vanglasüsteemis. Raamatu koostamiseks töötati läbi sadu lehekülgi kohtumaterjale ja ajakirjanduses ilmunud artikleid.

See on miski, mis on hukutanud paljutõotavate noorte geeniuste karjääre. On lennutanud tuulde varandusi ja teinud maatasa firmasid. On muutnud ebaõnne talumatuks piinaks ja võitlemise häbiks. Mis see on? See on ego. Ja ego on vaenlane— edasipüüdlikkuse, edu ja paindlikkuse vaenlane. Selle raamatu lehekülgedel pakub Ryan Holiday meile praktilist mõtisklust ego iseloomu ja selles varitsevate ohtude kohta, tuues ohtralt inspireerivaid näiteid kirjandusest, filosoofiast ja ajaloost, et näidata, kuidas jääda oma püüdlustes alandlikuks, edus heldeks ja ebaõnnes paindlikuks ning kuidas toetuda enesekindlusele ja mitte egole.

Charles Dickensi peateos „Kõle Maja" ilmus algselt annete kaupa märtsist 1852 septembrini 1853, oma kaante vahel 12.09.1853. Raamat avab Dickensi nn tumeda perioodi, mil tema ühiskonnakriitiline geenius jõuab kõrgvormi. Teos jälgib kümnete värvikate tegelaste käekäiku, keda ühendab nii- või teistsugune side aastakümneid veniva, mitmeid pärijate põlvkondi hauda saatnud pärandusasjaga Jarndyce Jarndyce'i vastu, ning on esitatud kahe põimuva jutustusena: noore Esther Summersoni minavormis jutustus vaheldub kõiketeadva autori olevikuvormis antud looga, muutes romaani mitmehäälseks. Näeme Estheri hooldajat John Jarndyce'i ja tema noorukesi hoolealuseid Adat ning Richardit; sir Leicester ja leedi Honoria Dedlocki nende luksuslikus linnamajas ja maamõisas; parasiidist elukunstnikku Harold Skimpole'i; advokaate, erusõdureid, arste, liiakasuvõtjaid, pisikaubitsejaid, silmakirjalikke heategijaid, valevagasid jutlustajaid, kohtu ümberkirjutajaid ja paljusid teisi kuni tööstusliku pöörde aegse Londoni kõige armetumate heidikuteni kirjaoskamatu poisikese Jo näol, kes „ei tea midagit" ja oskab ainult oma ristmikku pühkida. „Kõle Maja" mõistab külmas raevus hukka Dickensi kaasaegse ühiskonna ebainimlikkuse; ent siin saavutab ka Dickensi stiili tume poeetika oma kõrgvormi ja moodustab puhtsüdamliku headuse hääle ning teisalt groteski ja satiiriga põimudes unustamatu terviku.