Tooted

Guylain Vignolles töötab tehases, kus valmistatakse raamatutest paberimössi. Ta vihkab oma tööd ja elu, kus on ainult üks nauding: istuda iga päev kell 6.27 rongi ja lugeda seal kõva häälega ette koletisliku tehasemasina lõugade vahelt päästetud lehekülgi. Just sellest harjumusest, hävingust säästetud sõnade paiskamisest maailma, saab alguse Guylaini seiklus, mis annab ta elule viimaks tähenduse. Sest ühel päeval on Guylainil rongis kaasas Julie-nimelise üksildase noore naise päevik. Ja seda võlutud publikule deklameerides armub ta Juliesse lootusetult. „Ettelugeja 6.27-ses rongis" räägib sõnade ja kirjanduse jõust nende inimeste elude kaudu, kelle see jõud on päästnud.

Märksõnad teatrikriitika näitlejad eesti teater teatritegelased teatriajalugu Euroopa artiklikogumikud

1977. aastal ilmus Priit Pärna joonistatud album-raamat „Kilplased“, mis loeti ühe põlvkonna poolt ribadeks. Kuigi kilplasi ja kilplust on meil alati leidunud, siis viimastel aegadel on selle juures märgata ka täiesti uusi jooni – nii on Priit Pärn joonistanud 2019. aastal kilplaste juhtumistest täiesti uue raamatu.

Inglise näitleja Martin Clunes kummardus vapratele, ustavatele ja tarkadele loomadele, kes on ühel või teisel viisil meie, inimeste elusid rikastanud, kergemaks teinud, sageli ka päästnud. Sõja- ja teraapiahobused, sõnumeid kandvad tuvid, südid laevakassid, maamiine otsivad rotid, politsei-, pääste- ja juhtkoerad, koertest näitlejad, merehädalisi aitavad delfiinid ja haigusi tuvastavad neljajalgsed – nende liigutavad, põnevad ja vahel uskumatudki lood on kirja pannud suure soojuse ja sügava poolehoiuga.

Alessandro Baricco, Itaalia kirjanduse üks silmapaistvamaid nüüdisaegseid autoreid, toob teieni oma teose "Korda kolm koidikul" - narratiivi, mis mängib aja ja reaalsuse piiridega. See on lugu, mis kõneleb kahest hingest, kelle saatused põimuvad kolmel erineval koidikul, kuid paradoksaalselt jääb see kohtumine nende jaoks ainsaks. Romaan koosneb kolmest lühiloost, mis on omavahel põimunud, luues minimalistliku dialoogiga, kuid rikkaliku sisekaemusega teksti.

Kui keegi ülepea millestki midagi teab, siis on see Öökull, ütleb karupoeg Puhh. Aga kui targad öökullid tegelikult on? Mis toimub nende kummaliste lindude ajus ja kui hea on nende mälu? Kuidas nad suhtlevad, jahti peavad, paare moodustavad, järglasi kasvatavad ja rändavad? Mida tähendavad nende keerukad häälitsused? Kuidas toimuvad kohastumused, mis teevad neist laialt levinud, kuid märkamatud superkiskjad – suurepärane varjevärvus, ülitundlik kuulmine, pimedas nägemise võime ja peaaegu hääletu lend? Ja kuidas saavad nad hakkama inimeste põhjustatud muutustega oma elupaikades? Viimastel kümnenditel on uurijad valgust heitnud paljudele selle salapärase linnuseltsiga seotud müsteeriumidele. Lisaks nendele uutele teadmistele on selles imeliste fotodega faktirohkes raamatus juttu öökullidest kui lemmikloomadest (öökull oli nii Florence Nightingale'il kui ka Pablo Picassol), nende võluvate lindude kujutamisest kunstis ning neile läbi ajaloo omistatud headest ja halbadest tähendustest, samuti inimestest, kes neid ebatavalisi olevusi pühendunult uurivad ja kaitsevad – südamekirurgist zoomusikoloogini.

Papse on igas suuruses ja iga kujuga. On pakse ja kõhnu, on pikki ja lühikesi. On vanu ja noori, on tarku ja rumalaid. On tobedaid ja tõsiseid, on lärmakaid ja vaikseid. Ja muidugi on olemas head papsid ja on olemas pahad papsid …

Õpetlik lugu poisist nimega Juss, kes kohe üldse ei tahtnud hambaid pesta ja kelle suus elasid kaks mehikest – Sööbik ja Pisik. See on lugu sellest, mida need mehikesed suus tegid ja miks lapsed peavad kindlasti hambaid pesema ja hambaarsti külastama.